2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on olemas
1 sätestatud eeldused pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri hinnangul võlgnik on kogu oma tegevuse jooksul toiminud kahjumlikult. Kahjumlikkus on tulenenud madalatest tellimushindadest. Teenuste osutamisest saadud rahalised vahendid ei võimaldanud katta töötajatega seonduvaid palgakulusid, mis oli peamine kuluartikkel, muude kulude osatähtsus oli tühine. 2010.a. oli netokäive umbes 392 000 krooni, palgakulu umbes 768 000 krooni. Tellimused tulid ainult ühelt ettevõttelt – Dwellton Ky, keda omakorda juhib võlgniku juhatuse liige. Ajutise halduri esmahinnangul võlgniku tegevus oligi juba algusest peale kavandatud Soome ettevõtja riskide maandamise kohana, st võlgniku näol oli tegemist isikuga kes pidigi toimima kahjumlikult. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjused tulenevad rasketest juhtimisvigadest. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohustust, on jätkanud juba pikaajaliselt võlgniku kahjumliku tegevust ega ole lõpetanud võlgniku majandustegevust. Võlgniku juhatuse liige sai mõjutada võlgniku tellimuste rahalist mahtu, samuti täitmist. Võlgniku juhatus ei võtnud ette mingeid meetmeid, et lõpetada tegevus juba varasemalt.
28 lg. 1 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead. Juhtimisvigadega seonduva kahjunõude täpsustamine nõuab aga täiendavate tõendite kogumist. Edasise pankrotimenetluse käigus on vajalik tuvastada, kas võlgniku juhatuse liikme tegevus võis olla tahtlik tegevus. Ei ajutine haldur ega kohus pea käesolevas pankrotimenetluse staadiumis täpselt tuvastama kuriteo tunnustega tegusid ega andma neile õiguslike hinnanguid ning määratlema nende täpset kvalifikatsiooni, kuna see on uurimisasutuste töö. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalusi, kuid ajutise halduri arvates ei ole välistatud tagasivõitmise nõuete esitamise võimalus Dwellton Ky vastu. Võlgnik ja Dwellton Ky on teinud tasaarvelduse võlgniku viimase esitatud arvega nr. 18 summas 86 857 krooni ja 71 senti. Dwellton Ky on esitanud praaginõude ning on tehtud tasaarveldus vastastikuste nõuet osas. Praaginõude esitamine Dwellton Ky poolt Aviante OÜ-le olukorras, kus mõlemat äriühingut esindab sama isik ning seda tunduvalt hiljem kui toimus kauba üleandmine, on ebarealistlik, mistõttu nimetatud tasaarvelduse teostamine võib olla tagasivõidetav. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata pankrotihaldur ja kinnitab oma valmidust asuda täitma halduri ülesandeid, ning palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt lisale. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused
2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada ning äriühingu pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt
§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu 4 suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnikul vara puudub, on kohustused Maksu- ja tolliameti ning töötajate ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod vaid rasked juhtimisvead, väga selged ja tulemuslikud tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad.
5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui pankrotiavalduse tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman.
1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri.
1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata halduri tasuks 17 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 2 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas
§-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 15. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.