← Eesti

2-10-6200/25

Obsah (4)§ 92§ 54§ 59§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-6200 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus

§ 92

lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varaliste õiguste ja huvide kaitse. 5. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. 1

(4)
  1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
  2. Saata kohtulahend 10 päeva jooksul Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse L.L.´ilt ja S.B.´ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre A. B. suhtes. Avalduse kohaselt on L.L. ja S.B. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kontrollil alates
  3. aastast, kuna nad ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. L.L. ja S.B. tarvitavad narkootilisi aineid ning omavad erinevaid karistusi. Nende korter on antisanitaarses seisundis, kõikides tubades on suured hunnikud erinevate asjadega, samuti on igal pool nii kasutatud kui ka kasutamata süstlaid. Puudutatud isikute sõnadest selgus, et neil on probleeme tervisega ning nad ei tule toime lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Alaealine A.B. elab oma vanaema ja vanaisaga, kes tegelevad lapse kasvatamise ja hooldamisega. Pere elab kahekorruselises eramajas, lapsel on oma tuba koos vajaliku sisustuse ja mööbliga. Suhted perekonnas on soojad ja hoolivad. N.B.´t iseloomustatakse igapäevaelus positiivselt ja tema tervis lubab tal olla eestkostjaks. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta L.L.´lt ja S.B.´ilt vanema õigused alaealise lapse A.B. suhtes ja määrata alaealisele A.B.´le eestkostjaks N.B.. Asja käik Kohus määras 22.aprillil 2010 alaealisele lapsele õigusabi osutaja riigi arvel. Kohtuistung Kohtuistungil 16.juunil 2010 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et vanemad ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel. Puudutatud isikute probleemiks on narkootiliste ainete kasutamine. Nende elukohas puuduvad normaalsed elamistingimused, eluruum on antisanitaarses olukorras. Laps elab alates 2009.aastast vanaema juures. Puudutatud isik L.L. võttis avalduse õigeks, selgitades, et laps on umbes aasta vanaema juures elanud. Ta leiab, et vanaema juures on lapsel palju parem. Tal on HIV ning epilepsia tunnused. N.B. saab eestkostja kohustustega hakkama. Puudutatud isik S.B. võttis avalduse õigeks, selgitades ta ei ole võimeline andma lapsele vajalikku hooldust. Ka temal on HIV. Puudutatud isik N.B. toetas avaldust, selgitades, et faktiliselt on ta lapse kasvatamisega tegelenud alates viimase sünnist. Alaealise lapse esindaja palus avalduse rahuldada, kuna laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Vanemad tarvitavad narkootilisi aineid. Lapsel on vanaemaga head suhted ning ta soovib elada koos vanaemaga. N.B. sobib eestkostjaks. 2
(4)KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A.B. on sündinud 28.augustil 2002 (tl. 5). Lapse isana on sünnitunnistusele märgitud S.B. ja emana L.L.. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks L.L.´ilt ja S.B.´ilt alaealise lapse A.B. suhtes, kuna puudutatud isikud tarvitavad narkootilisi aineid ning ei tegele lapse kasvatamise ja ülapidamisega. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

§ 54

lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 5-19, 27, 38-39, 59-65) on piisavalt tõendatud see, et L.L. ja S.B. tarvitavad narkootilisi aineid, nad ei tööta ning ei ole pikemat aega tegelenud lapse kasvatamise ja tema hooldamisega. Last on alates 2009.aastast kasvatanud N.B.. Lähtuvalt

§ 59

, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega. TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Puudutatud isikud L.L. ja S.B. võtsid kohtuistungil avalduse õigeks, selgitades, et neil on HIV ning nad ei ole võimelised andma lapsele vajalikku hooldust. TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus alaealist A.B.´t ära ei kuulanud, kuna laps on 7. aasta 10. kuu vanune. Kohus määras alaealisele lapsele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides. Arvestades, et L.L. ja S.B. ei tule tingituna narkootikumide tarvitamist toime lapse kasvatamise ning hooldamisega, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta 3

(4)teda vanemate juurde ning L.L.´ilt ja S.B.´ilt põhjendatud. lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on Kohus selgitab, et vastavalt

§ 55

lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

§ 54

lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub.

§ 92

lg 1, 2 ja 3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle /…/, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohus tuvastas, et A.B. vanematelt kuuluvad vanema õigused lapse suhtes äravõtmisele ning laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Laps on alates 2009 aastast elanud vanaema N.B. juures, kes on talle taganud vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise. N.B. on andnud kirjaliku nõusoleku (tl 20,40) tema määramise kohta A.B. eestkostjaks. Kohus ei ole tuvastanud

§-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid N.B.´l alaealisele eestkostjaks. olemast Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine A.B. vanematelt kuuluvad vanema õigused lapse suhtes äravõtmisele, last kasvatab alates 2009.aastast N.B., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine A. B. eeskostjaks on lapse huvides. Kohus rahuldab avalduse

§-de 50 lg 1, 54, 58, § 92, § 95, § 97, § 98, § 99, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.