sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
) § 110 lg.1 p.1 alusel võib kohus pärandaja surma korral kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada. Sama paragrahvi lõike 2 p.1 kohaselt on pärandvara hoiumeetmeteks pärandvara valitsemise korraldamine. Tulenevalt
lg.3 võib kohus pärandvara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandvara võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud iskule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel.
sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Lõikest 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist
nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma
lg.3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.
lg.4 ja 5 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandisse kuuluvat kinnisasja ning pärijatel ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning võttes arvesse, et pärijad ei ole käesolevaks ajaks teada, kuid pärandvara koosseisu kuuluv korteriomand vajab valitsemist, leiab, et avaldus M.J. pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara valitsemiseks hooldaja määramiseks põhjendatud ja kuulub
§-de 111 lg.3, 110 lg.1 p.1 ja lg.2 p.1 ning 112 alusel.
lg.1 kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt
Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Risto Küti, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded 2 vastava teate avaldamiseks ja kohtule
MS § 584 lg.1 alusel võib kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitajat kohustada tasuma pärandi hoiumeetmete rakendamise kulude katteks kohtu kontole rahasumma, kui on alust arvata, et pärandvarast selleks ei jätku. Avaldaja on avalduses märkinud, et M.J. korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus on seisuga 01.01.2010 58 496 krooni. Korteri keskmine turu hind võib olla 75 500 krooni ringis. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on oht, et pärandvara väärtus ei kata sellega seotud võlgnevusi. Kuna käesoleval ajal ei ole selge, milline on pärandvara koosseis ja määruse tegemise aja seisuga pärandvaral lasuvad kohustused, on põhjendatud nõuda ette täituri kulud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 49 lg.1 kohaselt kohtutäituri tasu maksmise eest pärimismenetluses pärandi valitsemisel ning pärandi inventuuri tegemisel vastutavad pärija ja pärimismenetluse algataja solidaarselt, lg.2 kohaselt on kohtutäituri tasu 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 550 krooni ja mitte rohkem kui 52 200 krooni ja lg.3 kohaselt kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile. Tulenevalt
lg.1 juhul, kui täituri määran inventuuri tegijaks kohus, esitab täitur vastava inventuuri akti kohtule, pärast mida muutub tasu ja kulutuste nõue sissenõutavaks. Eelduslikult on vähim kulu 550 krooni+käibemaks 20% ja vähim tasu 550 krooni +käibemaks, mis teeb kokku 1320 krooni, mida täitur on õigustatud saama. Märgitud summa 1320 krooni tuleb avaldajal kohtu määratud tähtpäevaks tasuda.
MS § 586 lg.2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Tulenevalt TsMS § 590 lg.1 hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande.
lg.6 kohaselt pärandi hooldamine lõpetatakse, kui on ära langenud
ja 111 sätestatud hoiumeetmete kohaldamise alused.
kohaselt on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Maakohus on seisukohal, et KÜ Olevi 37 avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata, sest hooldaja tasu saab kohus määrata peale seda, kui täitur on läbi viinud pärandi inventuuri, esitanud pärandvara nimekirja, on selgunud pärandvara maksumus, pärandvara arvelt on tasutud pärandvaraga seotud kohustused ning täituri tasu ja kulud. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.