) § 661 lõikega 4 ning vastavalt poolte kokkuleppele kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on T M hagi Hooneühistu ZARJA GARAAŽID vastu 63 189 krooni 1 2-09-12482 nõudes. 08. juulil 2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 55 000 krooni hiljemalt 01.septembriks 2010.a. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kohtuistungil palunud lühendada edasikaebamise tähtaja kuni kolme päevani. Menetluskulud Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega leiab kohus, et on vaja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Antud tsiviilasjas oli hagejale antud menetlusabi ning hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuulub riigilõiv
lg 1 alusel väljamõistmisele riigi kasuks hagejalt T M, vaatamata sellele, et talle oli antud menetlusabi ning ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Kooskõlas
lg-ga 7 võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes hageja T M majanduslikust seisundist ja sõlmitud kompromissist vabastab kohus hageja T M menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Iris Kangur Gontšarov Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.