← Eesti

2-10-19227/18

Obsah (5)§ 97§ 92§ 95§ 98§ 104

2-10-19227 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-19227 Sillamäe linna avaldus

§ 97

-101 sätestatuga ning välistada K T puhul eestkostja nõusolekuta tehtavate tsiviilõiguslike tehingute ja õigustoimingute tegemine. K T esindaja arvamus K T riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Sillamäe linna avaldus tuleb rahuldada. 27.04.2010.a külastas vandeadvokaadi vanemabi K T tema elukohas XXX, kus vestles K T ja eestkostja kandidaadi O T. O T elab koos abikaasa V T ja K T kolmetoalises korteris. Korteris on tehtud remont, see on puhas ja hubane. Lapse jaoks on loodud kõik vajalikud tingimused. K T ütles, et elab koos ema O ja vanaisa V, keda ta väga armastab. K väga meeldib nendega elada. K ütles ka et tal on isa E ja vend D. I ja D elavad eraldi, kui käivad külas. Millal isa viimast korda käis, K ei mäleta. Eestkostja kandidaat O T kinnitas esindajale oma soovi olla K T eestkostjaks. K on O T lapselaps, keda ta kasvatab 10-kuulisest vanusest. O T ei tööta, kuna K nõuab pidevat hoolt. K on sageli haige. Tüdrukul on tõsised probleemid tervisega, iga kuu tuleb käia uuringutel. Haiglates nõutakse eestkostja nõusolekut erinevateks tüdrukule vajalikeks uuringuteks. Kuna O T ei ole lapse eestkostja ei ole tal õigust luba anda. Lapse emalt on vanema õigused ära võetud. Karina isa - E T (O T abikaasa poeg) armastust tüdruku vastu ei tunne, mingit vastutust tüdruku vastu ei tunne. Vahel käib külas. Viimane kord oli aprilli alguses. E T saab lastetoetust 300 krooni ja Karina pensioni 1200 krooni. Raha annab O T. O To ütles, et armastab K nagu oma tütart. O T jaoks on eestkoste Karina üle läbimõeldud samm. Abikaasa ning lapse isa E T on sellega nõus. Isikliku mulje kohaselt võib O T ja K vahelisi suhteid nimetada ema ja tütre suheteks. Lapse esindaja toetab Sillamäe linna avaldust, palub see rahuldada ning määrata O T alaealise K T eestkostjaks kuni täisealiseks saamiseni. Menetlusosaliste ärakuulamine 16.06.2010.a kohtus toimunud ärakuulamisel avaldaja esindaja Marina Fedorenko toetas avaldust. Leiab, et O T sobib eestkostjaks ja saab eestkostja ülesannetega hakkama. Talle on selgitatud tema kohustused. O T kinnitas, et soovib olla K eestkostjaks. Ta kasvatab last ning saab vägagi toime selle tööga. Laps hüüab ta emaks. K on tema abikaasa lapselaps. Peres on ema-lapse suhted. 2

(4)2-10-19227 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (

) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.

§ 92

lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. XXX sündinud K T sünniakti (tl 37) kohaselt on K T vanemateks E T ja M L. K L perekonnanimi oli muutunud T isast põlvnemise kindlakstegemisel (isa avalduse alusel). Lapse emalt M L on vanema õigused Narva Linnakohtu 22.12.2005.a otsusega nr 2-162/05 äravõetud (otsuse ärakiri tl 10-11). Tõendamist on leidnud, et K T eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna tema emalt on vanema õigused äravõetud. Lapse isa E T ei soovi last kasvatada ning ta on andnud nõusoleku O T määramiseks oma tütre K T eestkostjaks.

§ 95

lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.

§ 95

lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. O T on esitanud kohtule kirjaliku avalduse enda määramiseks eestkostjaks (tl 5 koos passi koopiaga tl 6). O T on terve (arstitõend tl 18). 11.02.2005.a Sillamäe Linnavalitsuse korraldusega määrati O T avalduse alusel (tl 17) K L hooldamiseks O T perekond (tl 16). Tervise Arengu Instituudi tunnistuselt nähtub, et O T osales ja läbis edukalt PRIDE hooldusperede koolituse ning sobib hoolduspereks (tl 15). Sillamäe lasteaed Helepunased Purjed pedagoogide arvamusel on K ja O T vahel usalduslikud ja soojad suhted ning et O T kasvatab last ja hoolitseb tema eest väga kohusetundlikult (tl 12-13). 19.03.2009.a kodukülastuse aktist nähtub, et O T perekond on majanduslikult kindlustatud ning neil on lapse normaalseks arenguks kõik vajalik olemas (tl 19). O T abikaasa V T andis kirjaliku nõusoleku, et O T oleks K T eestkostjaks (avaldus tl 21 koos ID kaardi koopiaga tl 22). Kohus arvestab eestkostja valikul O T isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada K T eestkostjaks. O T on andnud nõusoleku eestkostja määramiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O T on võimeline hoolitsema K T kasvatamise ja ülalpidamise eest. K T eestkostjaks tuleb määrata O T, kes on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et O T tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt

§ 98

lg 1 sätestatust on O T eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 98

lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas

§ 104lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Tulenevalt Ts

MS § 557 lg 2 p 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Avaldaja taotlenud keelata alaealisel K T iseseisvalt tehingute tegemine ning kohus rahuldab avalduse. 3

(4)2-10-19227 TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.