ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt nii 2008. aastal kui ka käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.- krooni. I.M. (sündinud 19.12.2002a.), M.M. (sündinud xxx), N.M. (sündinud xxx) ja O.M. (sündinud xxx) sünnitunnistustest (t.l. 3-6) nähtub, et A.M. ja A.M. on I.M., (M.M., N.M. ja O.M. vanemad. Hageja asub koos lastega Tapal asuvas Viru naiste Varjupaigas. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt 4 tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 24.11.2008 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (t.l. 17), kostja ei ole kohtule vastanud ega esitanud tõendeid, et esineks
lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud ega vastuväiteid esitanud, asub kohus seisukohale, et kostja tunnistab hagi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla
Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud
lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis poja I.M. ülalpidamiseks alates 06.11.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni poja I.M. täisealiseks saamiseni, s.o. 19.12.2020.a.; elatis tütre M.M. ülalpidamiseks alates 06.11.2008.a. summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre M.M. täisealiseks saamiseni, s.o. 08.12.2021.a.; elatis tütre N.M. ülalpidamiseks alates 06.11.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre N.M. täisealiseks saamiseni, s.o. 23.06.2023.a. ja elatis poja O.M. ülalpidamiseks alates 06.11.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni poja O.M. täisealiseks saamiseni, s.o. 04.12.2014.a. Hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldatakse osaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 450, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.