Obsah (6)

§ 42§ 60§ 61§ 70§ 110§ 125

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-32154 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi O.T. hagi O.R.i vastu põlvnemise

) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

§ 42

lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema.

§ 42

lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. Lapse ema O.T. palus kohtul tuvastada 28.01.20081.a sündinud poja K.i põlvnemine O.R.ist. 14.2 Ekspertiisiaktist nr GE-1532-09/5083 06.01.2010 tulenevalt on O.R. bioloogiline isa 99, 99997% tõenäosusega. Kohtuistungil 28. 01.2010 O.R. põlvnemise tuvastamise avaldisele vastu ei vaielnud. K.T. 15. Elatise nõue 15.1

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (

§ 61lg 1).

15.2 Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse 3 rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

15.3 Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana (

§ 61

lg 2) ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4).

Kuupalga alammäär on 4 350 krooni, elatise miinimummäär lapse kohta seega 2175 krooni kuus. 15.4 Hageja nõuab kostjalt elatist igakuiselt 3 000 krooni kuus. Hageja hinnangul kulub 2. klassis õppiva poja ülalpidamiseks keskmiselt 7 000 krooni kuus (tl 64, 81) 15.5 Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist tasuma, kuid ei ole suuteline nõutavas summas elatist tasuma, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja oli nõus elatist tasuma 1 500 krooni kuus. Kostja selgitas, et käesoleval ajal ta ei tööta, elab varasematest säästudest. Mõjuvat põhjust elatise tasumiseks alla miinimummäära ei ole. Samas leiab kostja, et hageja pakutud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta lapse tegelikele vajadustele (tl 81-82). 15.6 Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused (

§ 61lg 6), mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.

15.7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on tõendanud lapse vajadusi summas ca 6000 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei ole millegagi tõendatud. Kostja on äriregistri teabesüsteemi andmetel 01.02.2010 seisuga jätkuvalt OÜ Olerum Reisid juhatuse liige. Kostja on ka nimetatud äriühingu osanik. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ja varalise seisukorra kohta. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal on säästusid, mille arvelt ta käesoleval ajal elab 15.8 Riigikohus on seisukohal, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks alates lapse sünnist. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08). Vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid lähtudes

§ 70lg 1 saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

(vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-57-03). Hagi on kohtule esitatud 06.07.2009, seega mõistab kohus kostjalt elatise välja lapse ülalpidamiseks alates 06.07.2009.a. 16.

§ 110

lg 11 kohaselt võib perekonnaseisuasutus muuta ja parandada perekonnaseisuakti kohtu otsuse alusel millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Vastavalt

§ 125

lg 1 teeb perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub, seoses isast põlvnemise tuvastamisega muudatused sünniaktis ning sama paragrahvi lg 3 järgi antakse pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist välja uus sünnitunnistus. Menetluskulud 4

1. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Alla Kuzmina Tartu Ringkonnakohus 04.juunil 2010.a. otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
2. veebruari 2010 otsus O.R.ilt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista O.R.ilt elatis O.T. kasuks poja K.T. ülalpidamiseks alates 06.07.2009 2175 krooni kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
3. O.T. hagi rahuldada osaliselt.
4. Tuvastada K.T. (isikukood xxx) põlvnemine O.R.ist (isikukood xxx) ning kanda O.R. isana lapse sünniakti.
5. Välja mõista O.R.ilt elatis O.T. kasuks poja K.T. ülalpidamiseks alates 06.07.2009 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja K.T. täisealiseks saamiseni 28.01.2019 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
6. Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“ Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus 13.juulil 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent A. Kuzmina 5