← Eesti

2-09-30368/18

Obsah (7)§8§396§11§82§164§113§161

2-09-30368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-30368 Otsuse kuupäev Jõhvi, 11. jaanuar 2010.a kl.16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Era Liisingu Inkasso

§8

lg1, lg2, §76 lg1, §82 lg7, §100 lg1 p1 ja p6, §108 lg1, §113 lg1, §158 lg1, §164 lg1, lg2, §396 lg1, §397 lg1 välja mõista kostjalt võlgnevus summas 11 079 krooni, millest 6 829 krooni on põhivõlgnevus ja 4 250 krooni viivis, riigilõiv 1 400 krooni ja menetluskulud. Hageja nõustus asja kirjalikus menetluse lahendamisega. KOSTJA VASTUVÄITED

  2. novembril 2009.a esitatud kostja esindaja (isa) vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Esindaja väitel andes laenu kostjale, tundmata huvi selle vastu, kas kostja üldse on võimeline laenu tagastama, on SMS Laen käitunud kostjaga pahatahtlikult. Laenuleping ei sisalda andmeid selle kohta, kas kostja omab igakuist sissetulekut ning kas ta on võimeline saadud raha tagastama. Samuti ei täitnud laenuandja laenulepingu punktis 19 sätestatud kohustust teatada võlgnevusest kirjalikult. Kostja väitel unustas ta ära laenu tagastamise tähtaja, pärast aga puudus tal selleks raha. Kostja isale helistati alles 8 kuud hiljem ja teatati nõudest summas 12 000 krooni. Rahaliste vahendite puudumise tõttu tagastas kostja hagejale 3 000 krooni. Kui kostjale oleks võlgnevusest teatatud koheselt, oleks viivise summa väiksem.
  3. Kostja esindaja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja palus jagada menetluskulud poolte vahel võrdselt. MENETLUSE KÄIK
  5. oktoobril 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS §403 lg1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni
  6. detsembrini 2009.a.
  8. detsembril 2009.a esitatud seisukohas palus hageja esindaja hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja väitel väär on kostja väide, et kostjale ei ole saadetud 2

(5)2-09-30368 teatisi võlgnevuse kohta. Kostjale on edastatud 45 teatist. Samuti ei nõustunud hageja kostja isa seisukohaga, et kostjale kui täiskasvanud isikule ei oleks tohtinud väljastada laenu. Kostja oli tutvunud laenu tingimustega ning kohustus neid täitma. Kostja võttis laenu, lähtudes oma vajadustest ja võimekusest, keegi ei sundinud teda laenu võtma.
  2. detsembril 2009.a esitatud avalduses tunnistas kostja esindaja, et kostja võttis laenu kergekäeliselt ja ei suutnud laenu õigeaegselt tagastada. Sõlmitud maksegraafik oli meede, et tagastada rahasumma. SMS Laen ei teinud praktiliselt midagi, et laenatud summa võimalikult ruttu tagasi saada mõistliku aja jooksul. Pahatahtlik oli laenata raha mitteusaldusväärsele isikule (kostjale). Samuti oli pahatahtlik laenuandja poolt maksehäirete registrisse mitteteatamine. Kostja esindaja palus võtta arvesse pere rasket majanduslikku olukorda. Kostjal on kohustusi ka teiste laenuandjate ees, mistõttu ei võimalda tema sissetulek hageja nõuet sellisel moel rahuldada. Kostja sissetulek on 8000 krooni, millest üüri- ja kommunaalmaksed moodustavad 4 000 krooni, SEB Panga laenumakse 800 krooni ja veel neli võlamakset kokku 2 000 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  4. Hagiavalduse järgi SMS Laen OÜ ja kostja vahel 17.08.2006.a interneti vahendusel sõlmitud lepingu nr. 25880 alusel võimaldas laenuandja kostjale laenu võtmist. Hagiavalduse juurde lisatud laenulepinguga nr 25880 leppisid laenuandja ja kostja selles, et laenulepingu alusel kannab laenuandja laenusaaja kontole üle laenu lepingus toodud tingimustel ja korras 1 tunni jooksul tekstisõnumi (SMS) saamisest. Lepingu punkti 4.
  5. järgi kolmekümne päevalise laenu puhul olid intressi määrad: 30% 1 000 krooni laenu puhul; 27.5% 2 000 krooni laenu puhul ja 23.3% 3 000 krooni puhul (t.lk. 19-26).
  6. 30.12.2006.a kandis SMS Laen OÜ üle kostjale viitega, laenuleping nr 25880, 30 päevase laenu 3 000 krooni, tagastamistähtajaga 29.01.2007.a (t.lk. 27). Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 3 700 krooni. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mitmel korral ja kuipalju laenuandja kostjale laenulepingu alusel laenu andis. Samas hageja ja kostja vahel 19.09.2007.a interneti teel sõlmitud maksegraafikus tunnistas kostja võlgnevust summas 9 479 krooni, mille kohustus tasuma hagejale nelja kuu jooksul ning maksma täiendavalt intressi 7.37% kuus summas 2 450 krooni, kokku 11 929 krooni (t.lk. 28).
  7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (

) §3 p1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§8

lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 3

(5)2-09-30368 16.

§396

lg1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna

§396lg1 ei sätesta laenulepingu kohustusliiku vormi, siis Ts

ÜS §77 lg1 ja

§11

lg1 alusel oli võimalik sõlmida laenulepingu ka elektrooniliselt interneti vahendusel või suulises vormis.

§82

lg7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 17. Kostjal ei ole vaidlust tema ja SMS Laen OÜ vahel laenulepingu sõlmimise, laenuandja poolt kostja arveldusarvele laenu väljastamise, laenu vastavalt laenulepingule tagastamise vajaduse, kostjal tegelikult laenuvõlgnevuse tekkimise ja tekkinud võlgnevuse üle. Kostjal ei ole vaidlust laenu põhiosa sissenõutavaks muutumise üle. Seega, kostja vastustest tulenevalt, ta on sisuliselt võtnud hagi õigeks, sest ta ei ole haginõudele vastu vaielnud. 18.

§164

lg1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). 19.09.2007.a teatas SMS Laen OÜ kostjale, et 17.08.2006.a laenulepingust nr 25880 tulenev nõue on loovutatud hagejale. Laenuandja palus kostjal võlgnevuse 9 479 krooni tasuda hagejale (t.lk. 14). 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §438 lg1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja vastustes aset leidnud vastuväiteid, et laenuandja ei kontrollinud kostja varalist seisundit või et ei kandnud kostjat maksehäirete registrisse, ei ole seadusest tulenevalt kohustuste täitmisest vabastamise aluseks. Kostjal laenulepingust tulenevalt oli täitmiskohustus. Kuivõrd seda kohustust ei ole kostja täitnud ei lepinguga kindlaksmääratud ühekuulise tähtaja jooksul ega hageja ja kostjal vahel kokkulepitud maksegraafikus kindlaks määratud täiendava tähtaja jooksul, tuleb hagi rahuldada kogu põhivõlgnevus 6 829 krooni ulatuses rahuldada. 20.

§113

lg1 alusel esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolet vahel 19.09.2007.a sõlmitud kokkuleppes leppisid nad kokku, et neljakuulise perioodi jooksul on intressimääraks 7.37% kuus ehk 0.25% päevas. Hageja on arvestanud ajavahemiku 16.12.2007.a kuni 26.06.2009.a eest viivist määraga 0.5% päevas summas 19 052.91 krooni, mis on põhjendamata. Sama ajavahemiku eest oleks pidanud hageja arvestama viivist määraga 0.25% päevas summas 9 543 krooni (6 829 krooni x 559 x 0.25%). 21.

§161

lg1 alusel lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna tegelikult hageja nõuab kostjalt viivist summas 4 250 krooni, mis on väiksem kui poolt tegelikult arvestatud viivisest ja viivis ei ületa kostja põhivõlgnevust, tuleb ka viivise osas hagi rahuldada summas 4 250 krooni. 4

(5)2-09-30368
  1. Mis puudutab kostja rasket majanduslikku olukorda, siis seadusest tulenevalt ei vabasta see kostjat kohustuste täitmisest. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS §430 lg1 esimese lause alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Seega kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni on pooltel õigus leppida kokku nii kostja võlgnevuse suuruses kui ka selle tasumise viisis. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.