lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 43 189 krooni. Lepingu p 8.1 sätestab, et ostja maksab müüjale tähtajaks tasumata jäänud võlgnevusele lisaks viivist 0,1% maksmata jäänud toote maksumusest iga viivitatud päeva eest. Vastavalt
lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivis on põhivõlast väiksem, ei saa viivist pidada ebamõistlikult suureks. Sellest tulenevalt ei ole viivise alandamine põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 32 391, 75 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et kostja esitas vastuses hagiavaldusele tasaarvestuseavalduse. Pooltel olid teineteise suhtes vastastikused samaliigilised nõuded ja seega eksisteeris tasaarvestuse olukord. Kostja tegi hagejale hagivastuses tasaarvestuse avalduse (
), mille hageja kätte sai ning aktsepteeris ning mistõttu tasaarvestus jõustus alates tasaarvestuse avalduse (hagile esitatud vastuse) kättesaamisest hageja poolt. Nagu nähtub toimiku materjalidest ei ole hageja tasaarvelduse avaldusele vastanud. Samuti ei ole ta selles osas eitanud vastuväiteid kohtuistungitel. Seega oli kostja tasaarveldamise teostamine õigustatud ja seaduslik, kostja ei ole mingisugust kohustust rikkunud ning hageja nõue on põhjendamata. Hageja tegevus ning esitatud hagiavaldus on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastu. Lepingulistes suhetes on oluline osa ka vastastikkuse usalduse põhimõttel, mis panevad kohustuse olla hoolikas teise isiku huvide suhtes, täita teise poole õigustatud lootused, jagada informatsiooni ning käituda teise poole suhtes lojaalselt ja ausalt ning mitte kuritarvitada usaldust. Samuti oli kostja sooviks esitada vastuhagi. Kuivõrd kohus ei selgitanud kostjale seadust, ei teadnud ta, millal vastuhagi esitada tuleb. Küll aga selgitas kohus kostjale kirjalikku vastust nõudes, et poolte faktiliste asjaolude kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eelnevast lähtuvalt asus kostja seisukohale, et täiendavaid tõendeid tasaarvestuse osas esitada ei ole vaja, sest vastaspool ei esitanud selles osas oma vastuväiteid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellant on kaebuses esitanud uusi väiteid, mis on selles menetluses esmakordsed ja 3 mida maakohus ei saanudki hinnata ning mis jäävadki paljasõnalisteks. Näiteks ei ole kostja tõendanud, et hagejast tingitud asjaoludel oleks ta pidanud tellijale maksma leppetrahvi või oleksid suurenenud objekti üldkulud. Kostja ei põhistanud ega tõendanud, et akende üleandmise viivitus oleks tinginud objekti üleandmise viivituse või et tellija oleks kostjalt leppetrahvi nõudnud. Otseselt ebaõige on apellandi väide, nagu oleks kostja esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Sellist avaldust ei ole esitatud. Pealegi ei saa
lg 4 kohaselt tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Isegi juhul, kui kostja oleks mingis vormis tasaarvestuse avalduse esitanud, saaks kohus seda arvesse võtta vaid juhul, kui see oleks põhistatud ja tõendatud nagu vastuhagi nõue. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada. TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb kaevatava kohtuotsuse resolutsioon jätta muutmata, kui täiendada põhjendusi. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude 08.10.2003 sõlmitud müügilepingust nr A-3-312 tuleneva kohustuse täitmiseks. Kuigi kostja on esitanud menetluse käigus väite ka varasema, juunis 2003, sõlmitud lepingu kehtivusest, ei vaidlustanud ta sisuliselt asjaolu, et praeguse vaidluse esemeks olev nõue tuleneb 08.10.2003 müügilepingu järgsest tarnest. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja hilines toodete üleandmisega ning et kostja jättis ostuhinnast 43 189 krooni tasumata. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jättis täitmata 08.10.2003 lepingust tuleneva kohustuse: kostja võttis tooted vastu, kuid tasus tellimuse eest kokkulepitud 259 189 krooni asemel 216 000 krooni. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tarnetähtaja rikkumine iseenesest ei võimalda keelduda ostuhinna osalisest tasumisest. Väär on apellandi seisukoht, nagu oleks tulnud poolte vastastikused nõuded tasaarvestada. Sellist kohustust kohtul ei ole. Maakohus ei kohaldanud materiaalõiguse normi valesti.
lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist; lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Nimetatud sätetest tulenevalt eeldab tasaarvestus nii tasaarvestatavat nõuet kui selget avaldust vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Sellist avaldust ei ole kostja hagejale esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses sisalduva käsitlusega, et tasaarvestusavaldus sisaldub hagiavaldusele esitatud vastuses. 13.03.2006 esitatud vastuses (tl 25-27) on kostja esitanud küll väite, et hageja on asetanud teda kui peatöövõtjat tellija ees olukorda, kus tellijale makstavad trahvid võivad osutuda suuremaks, kui hagejalt tellitud aknakomplekti hind, kuid ei ole vastavat avaldust hagejale teinud. Kostja väitel hoiatas ta hageja esindajat viimase arve allkirjastamisel 19.12.2003, et maksab puuduva summa - 43 189 krooni - vaid siis, kui objekti tellija on teinud kostjale lõpliku makse ega ole sellest maha arvanud objekti üleandmisega viivitamisest tulenevat trahvi. Kostja väite kohaselt nõudis tellija temalt sisse leppetrahvi, lisaks sellele suurenesid ka objekti üldkulud, mistõttu kaotas ta hagejapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu kokku 326 800 krooni. Ühtlasi märkis kostja, et kui hageja loobub nõudest kostja vastu ja kannab ise kohtukulud, siis loobub ka kostja vastuhagi esitamisest tekitatud kahju osas, vastasel juhul aga esitab vastuhagi. Eeltoodud käsitlusest ei olnud maakohtul võimalik teha järeldust, et tegemist oleks hagejale suunatud tasaarvestusavaldusega
Seetõttu on väär ka apellandi seisukoht, et kuna hageja ei ole hagile esitatud vastuse kättesaamisel tasaarvestusele vastu vaielnud, on ta seda aktsepteerinud, seega on tasaarvestus toimunud. TsMS § 231 lg-st 2 tulenevalt on faktilise väite omaksvõtuna hinnatav sellega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine (kirjalikus avalduses 4 või protokollituna kohtuistungil). Pealegi on kostja positsioon menetluses olnud mitmeti vastuoluline: rääkides vastuhagi esitamise soovist, on ta pidanud (apellatsioonkaebuses) poolte vastastikuseid nõudeid tasaarvestatuks. Samuti on kostja 25.09.2009 kohtuistungil esitanud taotluse viivise vähendamiseks (protokoll tl 98). Kolleegium ei nõustu kaebuse käsitlusega, nagu oleks maakohus jätnud kostjale selgitamata vastuhagi esitamise võimaluse. Kohus on seda teinud hagiavalduse kostjale edastamisel ja vastuse nõudmisel 14.02.2006 (tl 22). Nii nähtub kostja vastuseski, et ta oli teadlik vastuhagi esitamise võimalusest ning avaldas, et võib-olla ta soovibki seda teha. Kõnealune vastus esitati kohtule 13.03.2006, seega oli kostjal enam kui kolm ja pool aastat võimalus vastuhagi esitada (TsMS § 373 lg 1 kohaselt oli kostjal õigus kuni kohtuvaidluseni maakohtus, s.o kuni 25.09.2008, esitada hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga). Maakohus ei pidanud vastuhagi esitamise võimalust selgitama kostjale korduvalt. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.