3-09-2765/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2765 H. L kaebus Viru Vanglale spordikinnaste laost väljastamiseks ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta H. L kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 05.08.2009 esitas H. L Viru Vanglale taotluse spordikinnaste laost väljastamiseks (tl. 4-6). 31.08.2009 kinnaste väljastamisest keeldumise põhjenduste saamiseks koostatud selgitustaotlusele märkis ta 07.09.2009, et ei soovi kirjalikku vastust. 08.09.2009 esitas ta vaide ning palus oma taotluse uut läbi vaatamist ja kinnaste kambrisse lubamist (tl. 13-14). 10.12.2009 tagastas Viru Vangla vaide põhjendusega, et samas asjas on kohtumenetlus juba algatatud (tl. 22). 24.11.2009 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja H. L kaebus (tl. 1), milles ta palus, et Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus spordikinnaste kambrisse lubamiseks. Kaebaja märkis, et tal on õigus hoida kambris kokku kuni 30 kg asju, kindad pole spordivahend vangla sisekorraeeskirja § 64’ p 9 mõistes ega vasta vangistusseaduse § 15 lg 2 tunnustele ning nende kohta pole vangla teinud haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3 sätetele vastavat otsust. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 20-21) paluti kaebust mitte rahuldada, viidati vangistusseaduse § 46 lg 2 ja 66 lg 1, vangla sisekorraeeskirja § 64’ lg ning leiti, et spordikinnaste kambrisse saamise taotlus on põhjendamatu, kuna kinnipeetavatel ei ole seal spordivahendeid. Seejuures väideti, et vangla ei saa julgeoleku kaalutlusel lubada olukorda, kus kinnipeetavatel on kambris esemed, millised pole küll keelatud, kuid on otstarbest lähtuvalt ebavajalikud. Veel märgiti, et vangla on otsustanud lubada kaebajale tema isiklike spordikinnaste kasutamist järelevalve all ajal, mil ta kasutab sportimiseks trenažööri, seda selgitati kaebajale vestluse käigus, kuid teda see lahendus ei rahuldanud ning on tekkinud arusaam, et ta ei soovi kasutada spordikindaid selleks ettenähtud otstarbel. 1 1 12.01.2010 Jõhvi kohtumajja edastatud täienduses (tl. 27) märkis H. L Riigikohtu lahendile nr 3-31-95-08 ja Euroopa Vanglareeglistikule tuginedes, et sportimisvõimalus peaks olema tagatud igapäevaselt, kuid Viru Vangla on muretsenud ebakvaliteetsed seadmed, mistõttu on spordikindad vajalikud, lisaks tuleb neid kasutada ka harjutuste puhul, mida tehakse põrandale toetudes. Veel väitis kaebaja, et vastustaja poolt viidatud vestlus oli agressiivse iseloomuga, teda ähvardati selle käigus ega nõustutud tema poolt pakutud kokkuleppega. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate isiklike asjade hoidmise ja väljastamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse § 15 lg 1 ning vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 ja § 61 lg 1 ja
2. Sätestatu kohaselt on kinnipeetaval õigus vanglas lubatud asju hoida enda juures kambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos, vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse temaga kaasas olevad isiklikud asjad lattu hoiule ja väljastatakse nimekirja alusel. H. L kaebuse on põhjustanud spordikinnaste kambrisse mittelubamine. Kindad on üldjuhul käsitletavad riietuse juurde kuuluvate kaunistavate või ilmastikumõjude eest kaitsvate esemetena. Viru Vangla kodukorra punktid 4.3 ja 4.4 lubavad kinnipeetaval väljaspool kambrit viibimisel, sealhulgas ka jalutuskäigul kanda vaid vangla riietust. Ka vangistusseaduse § 46 lg 1 ja 2 kohaselt peab kinnipeetav kandma vangla riietust, kuid vanglateenistuse ametnik võib lubada isikliku riietuse kandmist, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega selle puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 1’ kohaselt tuleb need isiklikud riided, mille kandmiseks luba puudub, anda vanglateenistuse lattu hoiule. Vangla sisekorraeeskirja § 64’ kehtestatud keelatud asjade loetelus ei ole spordikindaid nimetatud, kuid selle paragrahvi punkt 9 sätestatu kohaselt tohivad spordivahendeid omada vaid avavangla kinnipeetavad. Mõiste „spordivahend“ on väga üldine ja seetõttu mitmeti mõistetav. Seda keelatud asjade loetelu kehtestamisel kasutades ei ole vastava määruse andja aga ilmselgelt silmas pidanud olukorda, kus spordivahend on kinnipeetavale keelatud, kuid selle kasutamist abistav vahendid või ese lubatud. Kuna vastava taotluse ja vaide lisades (tl. 3 ja 5-6) kirjeldatud konkreetsed kindad on kaebuse esitaja enda väidetel kasutatavad vaid sportimisel, tuleb neid käsitledagi kui sellekohaseid abivahendeid, milledel ei saa kinnipeetava kambris ilma spordivahenditeta olemasoluta mingit otstarbest tulenevat põhjendust olla. Viru Vangla kirjaliku vastuse väidetel (tl. 20-21) on isiklikud spordikindad H. L tagatud ajal, mil ta kasutab sportimiseks trenažööri ja seega ei riku nende kambrisse mittelubamine sisuliselt tema õigusi neid vastavalt otstarbele kasutada. Eeltoodud järeldustel tuleb H. L kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Viru Vangla ei ole oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud. Seega jääb kaebuse esitamisel tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl. 9) ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2