loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjaliku Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. 25.01.2010 esitas A N Viru Maakohtule hagi G T`u vastu lapsele elatise nõudes PkS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud tõendava dokumendina lapse – D T sünnitunnistus xxxx. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue. Pooled olid vabaabielulistes suhetes alates 1998.a. oktoobrist kuni 2008.a. veebruarini. Poolte kooselust on sündinud xxxx hagejal poeg D T, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Alates märtsist 2008 elavad pooled lahus. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek on 7 483 krooni (emapalk), mida ta saab seoses teise lapse - tütre K N - sünniga ja mille väljamaksmine lõpeb aprillis 2010. Kostja töötab xxxx ehitusfirmas, mille nimi ja asukoht ei ole hagejale teada. Kostja sissetulekut hageja ei tea. Kuna kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, on hageja esitanud nõude kostjalt lapsele elatusraha väljamõistmiseks vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lõikes 4 sätestatud elatusraha miinimumsummale , s.o. summas 2175 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hageja on nõustunud asjas kirjaliku menetlusega ning esitanud kohtule ka taotluse , et juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, rahuldaks kohus hagi asjas tehtava tagaseljaotsusega. Kohtumenetluse käik Kohus võttis 02.02.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja vastuväited 19.02.2010 kohtule e-kirjana hagile edastatud vastuses teatas kostja, et töö puudusel tal sissetulek puudub, samuti soovib ta ise oma last kasvatada. Kostja väitel elab hageja koos uue mehega oma ema juures, kes tarvitavat alkoholi ning kostja ei soovi, et tema laps kasvaks sellises peres. Kohtumenetluse käik Kostja esitatud vastusest tulenevalt määras kohus hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, korraldades selleks
tulenevalt eelnevalt eelistungi poolte seisukohtade täpsustamiseks ning võimaluse korral asja lahendamiseks poolte vahel kompromissi sõlmimisega. 06.04.2010 toimunud eelistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud elatusraha väljamõistmise nõude juurde. Kostja avaldas, avaldas et kuigi ta on lapse D T` sünnitunnistusele kantud lapse isana, on tal tekkinud põhjendatud kahtlused lapse põlvnemise suhtes, sest koos elasid nad hagejaga ainult nädalavahetustel, hageja oli ära xxxx tööl ja siis järsku helistas, et ta on rase. Kostja 3 väitis, et ta on nõus elatist maksma üksnes juhul, kui on kindel, et tema on lapse isa. Isaduse tuvastamiseks soovis kostja kohtuväliselt lapse põlvnemise osas teostada DNA-ekspertiisi ning nõustus kandma vastavad ekspertiisikulud. Hageja nõustus kohtuväliselt lapse põlvnemise tuvastamise ekspertiisi teostamisega, kuigi hagejal endal mingeid kahtlusi lapse põlvnemise osas ei ole ning ka kostja varem oma isaduses ei ole kunagi kahelnud. Kohus lükkas eelistungi edasi, võimaldades pooltel teostada põlvnemise vaidlustamiseks vastava hagi puudumisel kohtuväliselt DNA- ekspertiis. 18.05.2010 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei ole kohtule teatanud. Hageja jäi endiselt hagiavalduses esitatud elatusraha nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt ei ole kostja peale eelmist eelistungit temaga rohkem suhelnud, ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks ei ole teostatud, elatist ei ole kostja lapsele maksnud. Hageja andmetel töötab kostja xxxx ning mingit takistust kohtusse ilmumiseks ei ole. Lapse ülalpidamisel ei ole kostja osalenud, seda ka kohtumenetluse ajal mitte. Hageja palub hagi rahuldada kostja suhtes tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt nende ühise lapse – D – ülalpidamiseks välja elatusraha alates hagiavalduse kohtusse esitamisest (jaanuarist 2010) perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatusraha minimaalses suuruses, s.o. ½ ulatuses palga alammäärast – 2175 krooni kuus. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud ja põhjendid. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele.
tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas ka eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus on teavitanud kostjat 18.05.2010 toimuva eelistungi ajast ja kohast 06.04.2010 toimunud eelistungil, võttes kostjalt selle kohta toimikusse allkirja. Kostjale hagi menetlusse võtmise korraldava määruse ja ka eelistungile kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja 18.05.2010 toimuvale eelistungile ilmunud. Peale 06.04.2010 toimunud eelistungit ei ole kostja ka tema enda soovitud põlvnemise ekspertiisis käinud ega täiendavaid taotlusi ega tõendeid kohtule esitanud, mistõttu tema sellekohased vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole kostja teatanud kohtule mõjuva põhjuse olemasolust 18.05.2010 toimuvale eelistungile ilmumata jätmiseks. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks, mistõttu kostja kohtusse mitteilmumisel ei ole enam kohtuistungi edasilükkamine põhjendatud. Hageja on esitanud juba hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ära nõude õiguslikud alused. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) §-le 60 lg 1 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. PkS § 61 lg.4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 4350 krooni kuus ning elatusraha vastavalt ühe lapse kohta moodustab 2175 krooni kuus. PkS § 70 lg 1 tulenevalt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja 4 alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi on kohtusse esitatud 25.01.2010 ning hageja väitel ei ole kostja samast ajast alates oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ning ülalpidamiskohustusest vabastavate asjaolude esinemisest ei ole kostja kohtule teatanud ega tõendanud. Seega,
S § 61 lg 4 tulenevalt rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude osas kohtule nimekirja ega vastavaid tõendavaid dokumente ei ole esitanud. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude osas taotluse esitamiseks, siis on hagejal
lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.