MS §162, §173,§ 174’ lg 3, § 177 lg 2, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi M K vastu täies ulatuses. Välja mõista M K laenulepingute järgne võlgnevus summas kaheksakümmend neli tuhat ükssada kaheksakümmend kolm (84 183) krooni 51 senti ja viivis alates 03.09.2009.a. kuni põhinõude ( 71 687,02 krooni) kohase täitmiseni
lg 1 sätestatud määras X AS kasuks ning menetluskuludena riigilõiv summas kümme tuhat seitsesada viiskümmend ( 10 750) krooni 61 senti ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (17.05.2010.a.). Kohtuotsus loetakse M K kättetoimetatuks 30 päeva peale otsuse resolutsiooni ilmumist väljaandes X. M K võib esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 26.04.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr X, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr X ja arvelduskontoga nr X ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 krooni ulatuses. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Lepingu kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt intressi iga kuu
lg 1 sätestatud määras ja menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni §
Menetluse käik Kuna kostja ei ela Rahvastikuregistris oleval aasdressil ja politseil puuduvad andmed kostja asukoha kohta, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.38-40). Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 04.03.2010.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3-11/ on tõendatud, et: 26.04.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr X, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr X ja arvelduskontoga nr X ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 krooni ulatuses. 22.06.2007.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenulepingu nr X, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale laenu 50 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 3
ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 84 183,51 krooni ja põhinõudelt (71 687,02 krooni) viivis alates 03.09.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni
MS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174’lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist
lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuini täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 10 750,61 krooni /tl. 15; 37/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 10 750,61 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud X. Annemarie Gerassimov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.