2-08-54625/24

2-08-54625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-54625 Tsiviilasja hind 19 775 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: S S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Eestkosteasutus: Narva linn Sotsiaalabiameti esindaja Olga Jamskaja (Linda 4, Narva 20309) Asja läbivaatamise kord Resolutsioon A Sa hagi S S vastu elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks kaudu, Kirjalik menetlus
2. Rahuldada A S hagi.
3. Välja mõista kostjalt Sergei Saprin`ilt hageja A S kasuks elatis poja I S, sünd. XXX, ülalpidamiseks alates 01.04.2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuni poja I S täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
4. Määrata I S elukohaks ema A S elukoht.
5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
6. Menetluskulud tsiviilasjas nr. 2-08-54625 kannab kostja S S. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 1 2-08-54625 A S (edaspidi hageja) on 19.08.2008.a esitanud S S (edaspidi kostja) vastu hagi elatise nõudes poja I S, sünd. XXX, ülalpidamiseks ja elukoha määramiseks. Elatise suuruseks on märgitud 2 175 krooni kuus alates 01.04.2008.a. Hagis sisalduvatest andmetest selgub, et pooled lahutasid abielu
7. aasta märtsis ja I S elab koos hagejaga ning kostja ei osuta materiaalset abi poja kasvatamisel. Hageja keskmine sissetulek on 5 000 krooni, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni. Hageja väidab, et kostja osutab lapsele halba mõju ja omab kahjulikke harjumusi, mistõttu soovib hageja määrata lapse elukoht enda juurde. Kostja vastus 13.01.2009.a. kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et I S elab peaaegu kogu aeg kostja juures ja asub tema hoolel. Kostja palus jätta hagi elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohtuistung ja menetluse käik Kohtuistungil 30.03.2009.a. kostja nõustus sellega, et laps jääb elama hagejaga ja ei esitanud vastuväiteid lapse elukoha määramise vastu. Narva Linna esindaja nõustus sellega, et laps jääb elama hageja juurde. Istungil vaidlevad pooled elatise maksmise algkuupäeva üle. Kostja on nõus maksma elatist alates 01.10.2008.a, kuna, tema sõnul, laps elas tema juures ning kostja kandis rahalisi kulutusi seoses lapse ülalpidamisega ja ta kavatseb seda tõendada. Hageja nõuab elatise välja mõistmist minimaalses suuruses ning väidab, et laps elas kostja juures ainult ühe kuu, ülejäänud aja on laps elanud hageja juures. 09.04.2009.a. esitas kostja tõendid pojale ostetud esemete kohta. Esitatud materjalidest nähtub, et ajavahemikul 31.03.2008.a – 20.10.2008.a kulutas kostja pojale 22 005 krooni. 29.04.2009.a esitatud arvamuses väidab hageja, et laps ei kasutanud kunagi kostja poolt ostetud asju. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis XXX poeg I S. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0217061, mille põhjal tegi kohus kindlaks, et I S põlvneb S S, kes on tema isa. • et poolte abielu on lahutatud 31.03.2008.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL
8. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS § 51) järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 30.03.2009.a. toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku, et laps jääb elama hageja juurde. Narva linn leiab, et lapse elukohaks tuleb määrata ema s.o. hageja elukoht. Seega kohus leiab, et hagi lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes tuleb rahuldada ja on põhjendatud määrata lapse elukohaks ema s.o. hageja elukoht. Pooled ei vaidle, et laps elab ema (hageja) juures ja on ema ülalpidamisel. Kuna elatist nõuab lapse ema, siis ei ole asjakohased kostja väited, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma vanema kohustuse täitmise osas. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 2-08-54625 alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, ehk summas 2 175 krooni lapse ülalpidamiseks alates 01.04.2008.a. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle laste vajaduste üle. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PkS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
9. lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Pooled vaidlevad, millisest ajast tuleks elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista, samas pooled ei vaidle, et kostja pole täielikult lapse ülapidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumsummas täitnud, seega kohus leiab, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja esitas 09.04.2009.a. tõendid pojale ostetud esemete koht, millised asjad ta väidetavalt ostis lapsele ajavahemikul 31.03.2008.a – 20.10.2008.a 22 005 krooni eest. Hageja vaidleb vastu, et rattatšekk 4 770 krooni (t.l. 87) ei ole tasutud lapse ratta eest, sest lapsele osteti jalgratas kauplusest Maxima ja see osteti lapsele sünnipäevaks. Samas on kviitungist näha, et ratas on ostetud 31.03.2008.a., aga elatist nõutakse alates 01.04.2008.a. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et jalgratas Treck kauplusest Rademar on ostetud lapsele (ja mitte kingitud) ja seetõttu kohus ei saa arvesta seda kulu lapse vajaduse rahuldamise tõendamiseks. Hageja vaidleb vastu, et sülearvuti 13 176 krooni eest oli ostetud lapsele (t.l. 88). Pooled ei vaidle, et sülearvuti varastati. Seega ei ole kostja tõendanud, et ostis arvuti lapsele ja et lapsel oli võimalus ka arvutit kasutada. Kostja ei ole tõendanud, et see oli vajalik kulu lapse vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et arvemüügitšekk nr 407 800 krooni (t.l. 85) ei tõenda, et poolsaapad oleks ostetud kostja poolt lapsele, sest tšeksist ei nähtu kes need ostis ja hageja vaidleb vastu, et saapad oleksid üle antud lapsele; arve-müügitšekist nr 11 650 krooni (t.l. 84) ei nähtu samuti et kostüüm oleks ostetud lapsele. Kohus leiab, et kostja on siiski veenvalt põhjendanud, et on teinud lapsele kulutusi (t.l. 81, 82, 83, 86) ja et ajal mil poolte laps elas või külastas isa s.o. kostjat, kostjal oli väljaminekuid lapsele, kuid kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et nendest kulutustest oleks piisanud lapse ülalpidamisvajaduse rahuldamiseks. Vaidlust ei ole et kostja ei ole regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist hagejale andnud. Seega kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis ka enne hagi esitamist s.o. alates
10. aprillist 2008.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt S S hageja A S kasuks elatis poja I S, sünd. XXX, ülalpidamiseks alates 01.04.2009.a. igakuiselt summas 2 175 3 2-08-54625 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja I S täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.03.2019.a. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kuulub lapse elukoha kindlaksmääramise nõudelt tasumisele riigilõiv 200 krooni. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Võttes arvesse seda, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus, on elatise nõude hinnaks 19 575 krooni. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 775 (19 575 + 200) krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja S S. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohtuotsuse viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2010.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON
11. Tühistada Viru Maakohtu 31.07.
12. a otsus osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda.
13. Teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4 2-08-54625
14. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
15. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 5