KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1183 Haldusasi T. T. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 15.04.2009 vastutusotsuse nr 13-7/22-4 tühistamiseks. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata T. T. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada asja menetlus (HKMS § 12 lg 3). Edasikaebamise kord Sekretäril saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale ja tema lepingulisele esindajale elektrooniliselt. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule 01.06.2009 esitatud kaebuses taotleb T. T. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse (MTA Põhja MTK) 15.04.2009 vastutusotsuse nr 13-7/22-4 tühistamist. 08.06.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja poolt esitatud taotluse alusel pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 01.08.
- 14.08.2009 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15 päeva. Kaebuse esitaja edastas kohtule 04.09.2009 taotluse dokumentide kaebuse juurde lisamiseks ning on esitanud sellega koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, enda töölähetuskorraldused ja inglisekeelse töölepingu, mis kaebaja hinnangul aitavad asjas tõendada tema seisukohti. Tõlke töölepingule edastas kaebuse esitaja koos dokumentide vastuvõtmise taotlusega kohtule 28.09.
- Kaebaja ei teatanud puuduste kõrvaldamise käigus kaebuse tähtaegsuse kontrollimiseks kohtule, millal ta sai vaidlustatud otsuse kätte. 30.09.2009 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15 päeva. 21.10.2009 esitas kaebuse eitaja lepinguline esindaja Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. 19.11.2009 võttis Tallinna Halduskohus T. T. kaebuse menetlusse tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks ning andis vastustajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas seisukoha võtmiseks. 27.11.2009 vastustaja edastas kohtule oma seisukoha tähtaja ennistamise taotluse osas. Kaebaja selgitab, et sõitis 19.04.2009 välismaale ja naasis Eestisse alles 24.05.
- Peale naasmist 25.05.2009 pöördus kaebaja advokaadi poole sooviga vaidlustada kõnealust haldusakti. Esmane vestlus toimus telefonitsi. Kaebaja sai advokaadiga kokku 26.05.2009 hilisõhtul, kuna hommikul ja päeval oli advokaat hõivatud teiste asjadega. Kaebuse koostamine võttis aega 3 päeva, mida võib kaebaja arvates pidada mõistlikuks ajaks, kuna kaebuse esitaja esindajal oli ka muid asju ja kohtuistungeid. Peale kaebajalt koostatud kaebusele aktsepti saamist esitas advokaat kaebuse Tallinna Halduskohtule. Puuduste kõrvaldamiste käigus kohtule esitatud käskkirjadega soovib kaebuse esitaja tõendada, et kaebajal puudus võimalus kaebuse tähtaegselt kohtule esitamiseks seoses tema viibimistega välismaal. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja välislähetus ei ole käsitletav sellise mõjuva põhjusena, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks, eriti olukorras kus välislähetus on ette planeeritav nagu ilmselt kõnealuses asjas, sest lähetuskäskkirjast nähtub, et lähetaja esindaja on samas isikus lähetatavaga. Vastustaja hinnangul ei ole isiku välislähetuse näol tegemist sellise sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult mõjutada ei saa. On ilmne, et selline lähetus on ette prognoositav ning vastupidiseid tõendeid ei ole ka esitatud. Kaebuse esitaja poolt esitatud lähetuskäskkirja kohaselt, mis taotluse kohaselt peaks tõendama kaebuse esitaja viibimist välislähetuses ajavahemikul 19.04.2009 – 24.05.2009, suunati T. T. tööle Soome Vabariiki ajavahemikuks 05.05.2009 – 24.05.
- Seega on täiesti tõendamata, millised takistused esinesid T. T.l kohtule kaebuse esitamiseks ajavahemikul vastutusotsuse kättesaamisest 17.04.2009 kuni 05.05.
- Nimetatud ajavahemiku näol ei ole tegemist paari päevaga, mil oleks veel olnud võimalik mõista, et isikul ei olnud võimalik selle ajaga leida endale õigusteadmistega isikut kaebuse koostamiseks, vaid tegemist on 18-päevase ajavahemikuga. Võttes arvesse, et kaebuse esitamiseks kohtule on isikul aega 30 päeva haldusakti kättetoimetamisest, siis võib öelda, et välislähetusse mineku hetkeks oli suurem osa vaidlustamistähtajast juba möödunud. Eelnevast tulenevalt võib teha järelduse, et T. T. ei ole suhtunud kaebetähtaega piisava hoolsusega ning lasknud selle täiesti teadlikult mööda, mistõttu puuduvad igal juhul alused selle ennistamiseks. Vastustaja märgib, et ka alates 05.05.2009 välislähetuses viibimine ei ole veenvalt tõendatud. Nimelt on T. T. ise lähetaja ehk Element Maja Paigalduse OÜ esindaja, mis tähendab, et käskkirja kohaselt lähetas ta iseenda Soome Vabariiki ajavahemikuks 05.05.2009 – 24.05.
- Seega tõstaks esitatud tõendi usaldusväärsust, kui sellele oleks lisatud ka laeva- või lennupiletid või muud tõendid selle kohta, kas T. T. ka reaalselt sel ajavahemikul Soome Vabariigis viibis. Selliseid tõendeid aga esitatud ei ole. Vastustaja palub jätta T. T. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus leiab, et kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud taotluses olevad ja taotlusele lisatud andmed on vastuolulised ja tõendamata ning taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. MTA Põhja MTK poolt kohtunõude alusel kohtule edastatud vastusest ja 15.04.2009 vastutusotsusest nr 13-7/22-4 nähtub, et vastutusotsus on koostatud 15.04.2009 ning on antud T. T.le üle allkirja vastu vastutusotsuse maksuhalduri eksemplaril 17.04.
- Seega hakkas tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 18.04.2009 ning selle viimane päev oli 18.05.2009 (17.05.09 langes puhkepäevale). Kaebus esitati kohtule 29.05.
- Kohtule on esitatud töölähetuskorraldused, millest nähtub, et 06.04.2009 töölähetuskorralduse nr 060409 alusel on saadetud töötaja T. T. Element Maja Paigalduse OÜ poolt töölähetusse ajavahemikul 08.04.2009 kuni 20.04.
- 24.04.2009 töölähetuskorralduse nr 2404-09 alusel on saadetud töötaja T. T. Element Maja Paigalduse OÜ poolt töölähetusse ajavahemikul 24.04.2009 kuni 04.05.
- 04.05.2009 töölähetuskorralduse nr 0405-09 alusel on saadetud töötaja T. T. Element Maja Paigalduse OÜ poolt töölähetusse ajavahemikul 05.05.2009 kuni 24.05.
- Ühelegi eelnimetatud töölähetuskorraldusele ei ole märgitud välislähetuse sihtkohta ega põhjust. Samuti puuduvad töölähetuskorraldustel selle väljastanud juriidilise isiku rekvisiidid. Töölähetuskorraldustele ei ole lisatud ühtegi välislähetuses viibimist tõendavat dokumenti (lennuki- või laevapiletid vms). Kaebusele on lisatud inglisekeelne leping nr 11.08-
- Nimetatud leping on sõlmitud 11.08.2008 Element Maja Paigalduse OÜ ja A. N. i vahel, kelle asukohaks on märgitud Soome Vabariik. Kaebusele lisatud lepingu nr 12.08-2008 tõlkest nähtub, et leping on sõlmitud 12.08.2008 Element Maja Paigalduse OÜ ja MN Service KY vahel, kelle tegutsemiskoht asub Soome Vabariigis. Nimetatud lepingu inglisekeelset originaali ei ole kohtule esitatud. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Element Maja Paigalduse OÜ, reg. nr 11352305, ainsaks juhatuse liikmeks on T. T. (i/k XXXXXXXXXXX). Esitatud dokumentide põhjal nähtub, et ajal, mil kaebuse esitajale on kaevatav vastutusotsus allkirja vastu edastatud, oleks ta vastavalt 06.04.2009 töölähetuskorraldusele pidanud viibima välislähetuses ning ei oleks seega saanud ka vastutusotsust isiklikult vastu võtta. Välislähetustes viibis kaebuse esitaja töölähetuskorraldustest nähtuvalt ajavahemikel 08.04.2009-20.04.2009; 24.04.2009-04.05.2009 ning 05.05-24.05.
- Kaebuse sisust nähtuvalt, mille esitas kaebaja lepinguline esindaja, viibis kaebuse esitaja välislähetuses ajavahemikul 19.04-24.05.
- Kaebuse esitaja ise on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märkinud, et võtab omaks, et ta on saanud 15.04.2009 vastutusotsuse nr 13-7/22-4 allkirja vastu kätte 17.04.2009, rõhutades seejuures, et ta ei mäleta vastutusotsuse kättesaamise kuupäeva. Kõnealustest töölähetuskorraldustest nähtuvalt ei viibinud kaebuse esitaja välislähetustel ajavahemikul 21.-23.04.2009 ning kuivõrd kaebuse esitaja ise on kinnitanud, et ta on saanud allkirja vastu vastutusotsuse kätte, siis viibis ta ka selle kättesaamise päeval Eestis. Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise, selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu Halduskolleegium on lahendis 3-3-1-65-09 märkinud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitletav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selliseks põhjuseks on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-148-06 kohaselt 3 sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Viidatud lahendis märgib Riigikohtu tsiviilkolleegium, et „/…/tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav/…/. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist/…/. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule/…/.” Riigikohus on kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse põhjuse sisustamisel olnud suhteliselt range ning on asunud oma lahendis nr 3-3-1-78-08 seisukohale, et “/…/kui ravil viibimine on protsessiosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks/…/“. Kohtu hinnangul välislähetusel viibimine ei ole isiku jaoks ootamatu sündmus, mida saaks pidada kaebuse tähtaegselt esitamata jätmise objektiivseks põhjuseks. Kohus on seisukohal, et T. T., olles ise Element Maja Paigalduse OÜ ainsa juhatuse liikmena sõlminud lepingud töö teostamiseks Soome Vabariigis ja töölähetuskorraldustele alla kirjutanud isik, oli töölähetuste planeerimine tema enda ülesanne ning lähetustel viibimine oli talle ette teada. Saanud kätte vastutusotsuse, millel on korrektselt märgitud vaidlustamisviide, oli kaebuse esitajal vähemalt nii kättesaamise päeval kui ka ajavahemikul 21.04.-23.04.2009 võimalik korraldada vastutusotsusele kaebuse esitamist. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tal puudus ka telefonilevi kogu kaebetähtaja vältel. Neli päeva on piisav selleks, et võtta ühendust advokaadiga ja esitada talle kaebuse esitamiseks vajalikud dokumendid, samuti oli võimalik suhelda oma esindajaga telefoni teel. Kohus on seisukohal, et kuna välislähetustel viibimine oli kaebuse esitajale varasemalt teada, sest ta ise on klientidega ettevõtte esindajana lepingud sõlminud ning korraldab ka seetõttu ise oma tööaja ja töögraafiku, siis tuli tal selle takistusega arvestada ning vajadusel otsida koheselt endale esindaja, kes tema eest oleks saanud kaebuse tähtaegselt esitada (esitatud kaebust on vajadusel võimalik täiendada või täpsustada). Vastavalt HKMS §-le 12 lg 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kohus ülaltoodust tulenevalt jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, kuna leiab, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjendused ei ole mõjuvad tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. Elle Kask Kohtunik 4