2-09-21079/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-21079 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi E.B. hagi S.B.i vastu elatise nõudes Hagihind 22 500 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2010 Menetlusosalised Hageja: E.B. (IK xxx, elukoht: xxx S.B. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Kostja esindajad: Lepinguline esindaja Roman Golovenko (Jaama 26-106, 41532 Jõhvi; romangolovenko@hotmail.com) Seadusjärgne esindaja kostja ema G. B.(IK xxx) RESOLUTSIOON 1 Hagi rahuldada osaliselt. 1.1.Välja mõista kostjalt S.B.ilt elatis E.B.le alates oktoobrist 2008 lapse A.B.i ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 29.05.2021 igakuiselt summas 2175(kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Igakuine elatisraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast. 1 1.2.Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja on tasunud perioodil oktoober 2008 kuni aprill 2010 elatist kokku summas 20050(kakskümmend tuhat viiskümmend ) krooni
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
4. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx.a poeg A.B.. E.B. ja S.B.i abielu registreeriti 03.10.2007.a Poolte kooselu on lõppenud. Poeg on hageja ülalpidamisel ning kostja peret materiaalselt ei toeta. E.B. palub kostjalt välja mõista elatis poja ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek on 900 krooni kuus. Muid sissetulekuid E.B.l ei ole. Raha, mida kostja on hagejale lapse ülalpidamiseks tasunud, ei kata lapse igakuiseid vajadusi. Hageja materiaalne olukord on raske. Kuna laps on sagedasti haige, ei ole hagejal võimalik käesoleval ajal tööle asuda. Hageja on hinnanud poja A.B.i igakuised kulud kokku 5 220 krooni II KOSTJA SEISUKOHT
5. Kostja S.B. tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et hageja nõutav 2 500 krooni on põhjendamatult suur. Kostja ei nõustu väitega, et hageja sissetulek on 900 krooni kuus. Kostjale teadaolevatel andmetel töötab hageja Kohtla-Järvel Järveküla teel asuvas restoranis „Ašot“.
6. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja oma last materiaalselt ei toeta. Kostja on oma võimaluste kohaselt kandnud hagejale raha lapse ülalpidamiseks. Kuna kostja käesoleval ajal ei tööta, leiab ta,et mõistlik summa, mida ta on võimeline hagejale iga kuu lapse ülalpidamiseks tasuma ,on 1 500 krooni.
7. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud kulude kalkulatsioonis märgitud summad on põhjendamatult suured ning ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kostja ei vaidlusta igakuiseid lapse kulusid riietele ja jalanõudele 600 krooni, kostja ei vaidlusta lasteaiatasu suurust 520 krooni Hageja kommunaalkulud on keskmiselt 1 231, 56 krooni kuus. Kostjale on teada, et hageja on vabaabielus A. M., kes elab samuti hageja korteris. Seega tuleb jagada kommunaalkulud kolme inimese peale. Eeltoodust tulenevalt on kommunaalkulud keskmiselt 410, 52 krooni kuus ühe inimese kohta. Hageja esitatud kalkulatsiooni kohaselt on kulud toidule 3 000 krooni kuus. Osa toodetest kaheaastane laps ei tarbi (nt filtrikohv Luxus, nõudepesuvahend Bravo, patareid jne). Kostja leiab, et lapsele tuleks arvestada toidukulud ainult õhtusöögiks (laps on päeval lasteaias) ja nädalavahetusteks. Kostja leiab, et kulud lapse toidule ei ületa 1 000 krooni kuus, kulud vitamiinidele ja ravimitele ei või olla rohkem kui 150 krooni, samuti hügieenitarbed 150 krooni. Kostja on seisukohal, et kulud mänguasjadele, raamatutele ja kantseleitarvetele ei või olla rohkem kui 100 krooni kuus 2 Kostja hindab lapse kulud ühes kuus kokku 2 930, 52 krooni. KOHTUISTUNG 06.05.2010
8. Hageja jäi kohtuistungil oma hagiavalduse esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis poja ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus alates
9. aasta oktoobrikuust (so alates lahkumineku hetkest) . Hageja leiab, et kostja esitatud kulud ei vasta tegelikkusele ja kulud on tahtlikult vähendatud. Kostja jäi oma seisukohtade juurde ja nõustus tasuma elatist seadusega sätestatud miinimummääras so 2 175 krooni kuus. Kostja palub kohtul arvestada kostja poolt tasutud elatist 1 500 krooni kuus. III KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Laps elab hagejaga .Hageja on istungil elatise väljamõistmise algusajaks soovinud aega ,mil pooled asusid eraldi elama, so alates oktoobrikuust 2008.Kostja ei vaidle sellele vastu, kuid esindajate suulistele ja kirjalikele vastuväidetele tuginedes peab põhjendamatuks väljamõistetava elatise suurust 2500 krooni kuus. Ka kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine 2500 krooni ulatuses ei ole võimalik ning elatis kuulub väljamõistmisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Kuigi hageja ise oma kalkulatsioonides toimiku lk. 80 ja 127 on toonud välja ,et lapse igakuised kulud on 5220 krooni, ei saa kõiki neid hageja poolt välja toodud kulutusi lapsele pidada reaalseteks. Kuna laps käib lasteaias(vaatamata väga sagedastele viirushaigustele ja sellega seoses lasteaiast puudumistele), ei saa tema koduse toiduraha suuruseks olla seesama summa ,mille lapse ema on märkinud enda kulutuseks toidule.(tl 79 kohtuistungi protokollis : „Mina tegin kalkulatsiooni toidule ja jagasin pooleks enda ja lapse kulud.“)Samuti lapse vanust arvestades ei kulu toitu sama palju kui lapse emal. Seega ei saa 4000-kroonisest toiduraha kulust kuus (hageja tõendid tl 128-134) kuluda pool,so. 2000 krooni ainuüksi lapsele. Iseendast on võimalik 3-aastase lapse toidule kulutada summa 2000 krooni kuus ,kuid siinkohal tuleb arvestada mõlemi vanema võimalusi kulutuste tegemiseks. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
11. Vastavalt PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, siis hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud. Alates 14.05.
12. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 kroon i kuus. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tuginedes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. 3 Hageja E.B. sissetulek kohtusse pöördumise hetkel 11.mail 2009 oli 900 krooni kuus, ta õppis Ida -Virumaa Kutsehariduskeskuse 10.veebruari 2009 tõendi järgi kolmandal kursusel koka erialal. Kooli lõpetamise aeg 01.03.
13. (tõend tl 4) Tema töötamise kohta õppimise ajal tõendid puuduvad .Usutavad on E.B. väited selle kohta , et ta ei saa praegu tööle minna, kuna laps on väga sageli haige ,mida tõendab ka raviasutuse OÜ FloMed tõend.(tl 93). E.B. on kohtule esitanud ka tõendi enda töötukassas arvele võtmise kohta 23.02.2010(tl 92) Kostja sissetulekut kajastab Ida maksu-ja tollikeskuse teatis isiku sissetuleku kohta 05.maist 2010(tl 154) ,milles kajastub , et isiku deklareeritud tulu 2008 aastal oli peale tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist 10 376 krooni. 2009.aasta kohta on nimetatud teatises andmed mai kuni september ning selle perioodi tulu on 2858 krooni. Vastavalt Eesti Töötukassa tõendile 16.12.2009 on S.B. töötu ,ta on arvele võetud töötuna 16.12.2009 (tl 61). Esindajate andmetel on kostja saanud 2010 a tööd välismaal , ta saabub tagasi Eestisse juunis 2010(kohtuistungi protokollid tl 60,73). Kohtuotsuse tegemisel lähtub kohus olemasolevatest tõenditest . Kohtul ei ole olnud võimalust välja selgitada, millises konkreetses välisriigis ja millises töökohas on S.B. alates 2010 aastast tööd saanud. Kui ta Eestisse tagasi saabub, on tal kohustus oma välismaal teenitud tulud hagejale avaldada ning hageja saab kostja tulusid arvestades vajadusel uuesti kohtusse pöörduda elatise suurendamiseks kui kostjalt välja mõistetav elatis on olnud väiksem sellest, mida ta on võimeline uute sissetulekute puhul tasuma. Kohus mõistab elatise välja tagasiulatuvalt alates 2008 aasta oktoobrist tuginedes PkS § 70 lg.2 Siinkohal ei esine PkS § 61 lg. 6 tunnuseid, mistõttu oleks põhjendatud kas elatise mitte välja mõistmine või selle vähendamine alla miinimummäära kostja töövõimetuse ,lapsel piisava sissetuleku olemasolu või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus leiab , et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hagejale lapse elatiseks vabatahtlikult tasutud summadega perioodil detsember 2008 kuni aprill 2010 .Sellel perioodil elatise tasumise kohta on kohtutoimikusse lisatud 18 tasukviitungit kokku summas 20 050 krooni. Nii hageja kui kostja on võtnud mitmetelt pankadelt laenusid. Kuna laene võttes saab isik vastu ka hüved, siis kohus ei saa võetud laenusid arvestada poolte sissetulekute hindamisel ja sellest elatisrahade arvestamisel. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 4