Obsah (15)

§ 187§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143§ 144§ 483§ 175§ 177

2-10-5468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.mai 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsivi

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama ( tl 23-26) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on ka kostja rahvastikuregistrijärgne aadress, on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, adressaat on ära kolinud Rootsi (tl 22,30,32). Tolli- ja maksuameti andmebaasis on viimased kanded tehtud 2005 aastal (tl 33). Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna vastuse kohaselt E. L. ei ela xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema tegelik asukoht on politseile teadmata (tl 35). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 41). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 04.märtsil 2010 (tl 44). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.juunil 2007 laenulepingu, millega sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 680 krooni tagastama hiljemalt 10.

2. Laenulepingu p 9.
3. kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kostjalt viivist 0,5% kalendripäevas. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ja viivis 3 679 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS Krediidikassa hagis E. L. vastu 7 359 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 3 680 krooni ja viivised 3 679 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad laenutaotlusest ja info isikuandmete registreerimise kohta, laenulepingu üldtingimused, kostjale esitatud teade ja hoiatused. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6, millede kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 7 359 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6-7, 14, 40). Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ( tl 6).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinda arvestades menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse kulu 250 krooni ja riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus

§ 175

alusel 2 500 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt E. L. lt välja mõista AS Krediidikassa kasuks menetluskulu 3 850 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: