3-10-1090 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1090 Haldusasi E. V.i taotlus eeltõendamismenetluse
§ 84lg 4 p 1 alusel tagastada E.
V.ile riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. 3. Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates (
§ 16lg 5, § 471 lg 2 ja 3. Ts
MS § 247 lg 4).
- aprillil 2010 saabus Tallinna Halduskohtule E. V.i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Taotluse esitaja soovib, et kohus nõuaks eeltõendamismenetluses Maa-ametilt välja katastriüksuste nr 29701:005:0030 ja 29701:005:0028 moodustamise toimikud. Taotluse sisust nähtuvalt soovib kaebuse esitaja vaidlustada tulevikus Maa-ameti toiminguid, mis seonduvad eelviidatud katastriüksuste piiride muutmisega.
- Kohus leiab, et eeltõendamismenetluse algatamine ning soovitud dokumentide väljanõudmine eeltõendamismenetluses ei ole põhjendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 5 kohaselt toimub halduskohtumenetluses tõendite tagamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kas kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Eeltõendamismenetluse eesmärk on tagada, et tõendid, millega menetlusosaline soovib käimasolevas või tulevases kohtumenetluses oma väiteid tõendada, ei häviks ega läheks kaotsi. Nii näiteks võib eeltõendamismenetluse raames olla vajalik viia läbi vaatlus või eseme ekspertiis, kui on oht, et aja jooksul vaatlemist või hindamist vääriv ese hävib või tema seisukord muutub, samuti võib eeltõendamismenetluses olla tarvilik üle kuulata tunnistajaid, kui asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kartus, et nad võivad peatselt surra vms. Käesoleval juhul ei ole mistahes alust arvata, et katastriüksuste moodustamise toimikutes olevad dokumendid hävineksid või kaotsi läheksid. Kõnealused dokumendid kuuluvad säilitamisele. Seega puudub eeltõendamismenetluse algatamiseks vajadus.
- Kohtule näib, et tegelikult soovib kaebuse esitaja eeltõendamismenetlust selleks, et tutvuda dokumentidega, mis kajastavad väidetavat maatükkide piiride muutmist. Selleks ei ole eeltõendamismenetlus vajalik. Juhul kui Maa-amet keeldub taotluse esitajale teatud dokumentide väljastamisest, ent kaebuse esitaja leiab, et Maa-ametil on seadusest tulenevalt kohustus talle need väljastada, on võimalik esitada halduskohtule kaebus, taotledes Maa-ameti kohustamist vastavate dokumentide väljastamiseks. Samas, kui taotluse esitajale on juba teada, et Maa-amet on võtnud vastu mingisuguse otsuse või teinud mingisuguseid toiminguid, mis puudutavad katastriüksuse piiride muutmist ning mis rikuvad taotluse esitaja õigusi, on kaebuse esitajal õigus esitada vastavate otsuste või toimingute peale halduskohtule kaebus ning juhul kui ta soovib kaebuse raames tõendada oma väiteid tõenditega, mis ei ole talle kättesaadavad, võib ta taotleda, et kohus kaebuse menetluse raames need kas vastustajalt või muult isikult välja nõuaks.
- Taotluse esitaja on eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni. Ei halduskohtumenetluse seadustik ega riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumise kohustust halduskohtule eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamisel.
§ 84lg 4 p 1 kohaselt kuulub enam tasutud riigilõiv tagastamisele.
Kristjan Siigur Kohtunik 2