← Eesti

2-09-37609/28

Obsah (8)§ 654§ 218§ 187§ 651§ 445§ 173§ 163§ 174

Tsiviilasi nr: 2-09-37609 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2010, Tallin

§ 654lg 22): 1

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-37609 1. Välja mõista A. V-lt I. V kasuks alates 03.08.2009.a igakuuliselt 6’525.- krooni alaealiste laste E. (sünd xx.xx.xxxx.a), T. (sünd xx.xx.xxxx.
  1. a)ja P. (sünd xx.xx.xxxx.
  2. a)ülalpidamiseks kuni tütre E. täisealiseks saamiseni 17.10.2014.a, sealt edasi 4’350.krooni kuni poegade täisealiseks saamiseni 07.11.2018.a. 2. Välja mõista A. V.-lt I. V. kasuks laste E., P. ja T. V ülalpidamiseks elatis perioodi 02.08.2008.a kuni 02.08.2009.a eest summas 78’300.- krooni. 3. Võlgnevus 78’300.- krooni tuleb A. Vul tasuda I. Vule igakuiste osamaksetena summas 1’000.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Maakohtus kantud menetluskulud jätta A. V. kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta A. V. kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. 03.08.2009 esitatud hagis palus I. V (hageja) A. V-lt (kostja) välja mõista elatise igakuiselt 2’175.- krooni iga lapse, so E. V. (sündinud xx.xx.xxxx), T. V. (sündinud xx.xx.xxxx) ja P. V. (sündinud xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks ja tagasiulatuvalt alates 2008.a augustist 78’300.- krooni kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamise korral kuni õppeasutuste lõpetamiseni. Laste elukoht on ema juures ja kostja pidi kokkuleppe kohaselt tasuma igakuiselt elatist 1’500.- krooni. Kostja ei ole elatist tasunud viimase nelja aasta jooksul ega tundnud huvi laste käekäigu vastu. Kostja vastuväited
  2. Kostja ei tunnistanud hagi, hageja ei ole üle nelja aasta elatist nõudnud ega lastega suhtlemist kostjale võimaldanud. Kostjal puuduvad rahalised võimalused sellises suuruses elatist maksta. Kostja nõustus tasuma 1’400.- krooni kuus igale lapsele alates 01.02.2010.a, kuid pole võimeline elatist tagasiulatuvalt tasuma. Kostjal on pangalaenud ja ta tasub seoses õpingutega Sisekaitseakadeemias õppemaksu ja -laenu. Peale kooli lõpetamist on lootust saada kõrgemini tasustatav töökoht. Kostja töötasu on vähendatud riigi majanduslanguse tõttu. Kuna kostjalt on võetud võimalus lastega kohtuda, on ebaõiglane nõuda elatusraha tagasiulatuvalt. Kostja on pandud ootamatult majanduslikult raskesse olukorda ja tal on õigus taotleda elatise suuruse vähendamist perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 6 p 3 alusel. Kostja on valmis maksma elatist hagi esitamise ajast ja likvideerima kokkulepitud perioodi jooksul elatise võlgnevuse. Esimese astme kohtu otsus 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-37609
  1. Pärnu Maakohus rahuldas 29.01.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 6’525.- krooni kolme lapse ülalpidamiseks alates 03.08.2009 kuni E. V (sündinud 17.10.1996) täisealiseks saamiseni 17.10.2014 ja sealt edasi 4350 krooni kuus kuni poegade T. V (sündinud xx.xx.xxxx) ja P. V (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Lapsed on sündinud poolte abielust ja elavad hageja juures. Vaidlus puudub, et kostja maksis ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuni 2006.a. Hageja nõue kostjalt ühele lapsele igakuise elatise 2175 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuna hageja taotleb elatist miinimumsummas, ei ole vajalik lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste põhjendamine. Miinimummääras elatusraha tagab vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Mõlema vanema varaline seis on selline, kus kulutused lapsele saavad olla mõistlikud või pigem hädavajalikud.
  2. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kostja ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kohus leidis, et mõlemad vanemad on rikkunud oma kohustusi, kostja ei tasunud kokkulepitud elatist 1’500.- krooni seetõttu, et hageja ei lubanud kostjal lastega suhelda, hageja ei ole üle nelja aasta pidanud lastele elatusraha saamist vajalikuks, kuigi oleks pidanud kasutama seda õigust laste huvides juba 2006.a. Poolte vahel on lahendamata lastega suhtlemise kord. Kuna seadusest tuleneb kohustus kaitsta laste huve ja õigusi, ei vabanda vanemate võrdse vastutuse rikkumist pooltevahelised suhtlemisraskused. Hageja poolt on ebaõiglane asetada kostja majanduslikult raskesse olukorda ja nõuda õpingute lõpetamist. Need asjaolud on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks PKS § 61 lg 6 p 3 alusel. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-57-07 andnud seisukoha, et tagasiulatuva nõude eesmärk on vältida PKS § 61 lg 6 esinevate asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem peaks esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Apellatsioonkaebus
  3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest 78 300 krooni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja tasus elatist kuni 2006.a 1500 krooni kuus. Kohtuotsusest ei nähtu tõendeid ega analüüsi, millele tuginedes kohus järeldas, et kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine asetab kostja raskesse olukorda. Kohtu poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks, st ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mille pärast kohus saab jätta tagasiulatuva esitatud elatisenõude PKS § 70 lg 2 alusel rahuldamata. Kui elatise nõue esitatakse kuni aasta tagasiulatuvalt, siis sellest sättest tuleneb, et elatisenõue on jäänud alates nõude tekkimise hetkest esitamata.
  4. Kohus ei ole analüüsinud, kas kostja materiaalselt raske olukord toob kaasa tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmise või on võimalik nõue kasvõi osaliselt rahuldada. 12.10.2009 vastuses taotles ka kostja just elatise summa vähendamist, mitte elatise rahuldamata jätmist ja kohus pidanuks seda arvestama. Kostja on täielikult töövõimeline. Antud asjas puuduvad PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolud ja kohus ei ole neile viidanud elatise edasiulatuval väljamõistmisel, millises osas on hagi rahuldanud. Samas jättis kohus hagi elatise tagasiulatuva väljamõistmise osas rahuldamata tuginedes just PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolude esinemisele. Kohtuotsus on vastuoluline. Elatise nõue on esitatud poolte ühiste laste huvides ning kohtuotsuses 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-09-37609 puudub põhistus, milles seisneb laste huvide väidetav ebaõiglus kostja suhtes. Kohtu etteheide hagejale, kuna viimane avaldas arvamust, et tasulise enesetäiendamise eest tasutav arvestatav summa võiks olla üheks allikaks, millest oma ülalpidamiskohustust täita, on põhjendamatu. Kohus ei ole millegagi põhjendanud, mispärast on ebaõiglane või ebaseaduslik arusaam, et laste ülalpidamine on vanema jaoks esmane kohustus ja vajadusel tuleb selleks ohverdada vanema muud huvid ja kulutused.
  1. Kostja ei huvitunud lastega suhtlemisest. Hageja poolt oli ja on valmisolek lubada kostjal lastega suhelda, kuid väljaspool hageja kodu ning hagejaga eelnevalt kokku lepitud ajal. 2006.a otsustati elatise, lastega suhtlemise jms küsimused kirjaliku kokkuleppega fikseerida, mis jäi aga kostja ettepaneku puudumisel vormistamata. Hageja ei saa üksinda suhtlemiskorda lahendada. Samuti ei ole kostja avaldanud hagejale soovi korra kokkuleppimiseks ega esitanud kohtusse hagi PKS § 52 lg 2 alusel. Lastega suhtlemise korra mittelahendamine ei saa olla aluseks PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks. Teise lapsevanema käitumine ei saa olla aluseks elatise väljamõistmisest keeldumiseks või elatise vähendamiseks, kuna laps ei vastuta oma vanemate tegude eest üksteise suhtes. Vastustaja seisukoht
  2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks lastele alates hagi esitamist. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata elatise nõudes laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 78’300.- kr. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu kaevatavas osas, so lastele aasta tagantjärele väljamõistetava elatise suuruse osas ja ringkonnakohtu otsusega tuleb kostjalt välja mõista elatisraha hageja kasuks laste ülalpidamiseks summas 78’300.- krooni. Samuti tuleb tühistada otsus menetluskulude jaotamise osas.
  2. Kohus rikkus menetlusnormi kui leidis, et poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja maksis hagejale kuni 2006.aastani poolte kokkuleppe alusel 1’500.- krooni kuus. Kohtuistungi protokollist (tl 79) nähtub, et hageja nimetatud asjaolu omaks ei võtnud. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul elatisraha nimetatud perioodi eest maksmise küsimus asja lahendamisel oluline, mistõttu kohus seda täiendavalt ei analüüsi.
  3. Kohus tuvastas elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest, et puuduvad PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolud, mis lubaksid jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle ajal vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega võib kohus aasta jooksul enne hagi esitamist mõjuva põhjuseta ülalpidamiskohustuse rikkumise korral mõista kohustust rikkunud vanemalt elatise välja ka maksimaalselt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning seda tingimusel, et hageja esitab vastava nõude (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-14-08). PKS § 70 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-37609 elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole laste suhtes ülalpidamiskohustust aasta enne hagi esitamist täitnud. Nimetatud eelduse tuvastamisel võib elatise tagasiulatuvalt välja mõista siiski üksnes juhul, kui ülalpidamiskohustuse rikkumise ajal ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid, milleks on kohustatud vanema töövõimetus, lapse piisav sissetulek või muu mõjuv põhjus. Kostja ei tuginenud ühelegi nimetatud asjaolule. Mõjuva põhjusena ei saa käsitleda muude perekonnaseadusest tulenevate õiguste või kohustuste rikkumist nagu hageja poolt lastega suhtlemise mittevõimaldamine või elatisehagiga varasemalt kohtusse pöördumata jätmine. Õige on apellandi seisukoht, et teise lapsevanema käitumine ei saa olla aluseks lapsele elatise väljamõistmisest keeldumiseks või elatise vähendamiseks. Elatis mõistetakse välja lapse huvides ja kostja poolt võetud kohustused seoses õpingute ja tarbimislaenuga ei saa olla mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatu mõttes. 13. Kostja avaldas, et ta ei ole võimeline maksma elatisevõlgnevust korraga, kuna ta palk riigiametnikuna on 10’500.- -12’000.- krooni kuus, tulenevalt töö spetsiifikast ei ole tal võimalik teha lisatööd või ületunde töökohal. Kui kostja müüks oma eluasemena kasutatava korteri, tuleks tal leida üürikorter ja tasuda üüri. Lisaks korterile Võru linnas kuulub kostjale auto väärtusega 4’500.- kr.

§ 445

lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa summas 750.- krooni kuus. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekuid, temale kuuluvat vara ja tema poolt võetud kohustusi, tekib kostjal võlgnevuse täies ulatuses korraga väljamõistmisel raske majanduslik olukord, mistõttu on põhjendatud pikendada kohtuotsuse täitmise tähtaega. Kohus peab põhjendatuks võlgnevuse tasumise ajatamist, määrates igakuise osamaksu suuruseks 1’000.- krooni. Kostjal tuleb tasuda hagejale koguvõlgnevus summas 78’300.- krooni igakuiste osamaksetena summas 1’000.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. 14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§ 163

lg-s 1 sätestatust tuleb menetluskulud esimeses astmes jätta kostja kanda, samuti jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmes menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.