3-10-847/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-847 Haldusasi Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ kaebus TLPA 05.10.09.toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõe TLPA ja Tallinna Linnavalitsust läbi viima haldusmenetlus Liivalaia 41 elamu korteriomandite tegeliku paiknemise tuvastamiseks ning ehitisregistris andmete parandamiseks Resolutsioon

1. Tagastada kaebus Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ-le
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale M.Senkel Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtuke Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvetes määruse kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 47.1 lg 2) KAEBUSE ASJAOLUD
3. 04.04.2010 saabus kohtusse Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ kaebus TLPA 05.10.09 a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõe TLPA läbi viima haldusmenetlus Liivalai 41 elamu korteriomandite tegeliku paiknemise tuvastamiseks ning ehitisregistris andmete parandamiseks.
4. Kohus tegi peale kaebuse saamist päringu TLPA-le. 30.04.2010 saabus kohtule vastus, milles märgitakse, et Liivalaia 41 maja plaanile kantud andmed kinnitati avaldaja poolt esitatud plaanidele. Plaanidel toodud näitajate vastavust sai kinnitada lähtudes ehitisregistris olemasolevatele andmetele. 05.10.09 ongi kinnitanud ameti töötaja Liivalaia 41 eluruumide korterite nr 1, nr 3, nr 7 eksplikatsioonidel (I ja II korruse plaanidel) esitatud andmete vastavust ehitisregistri andmetele. Ameti väitel ei ole registri andmetel hoone suhtes väljastatud rohkem ehituslubasid, kui see oli väljastatud hoone ehitamisel, mistõttu ehitusloa saanud projekti 1 kohaselt on korterite 1,3, 7 näol tegemist eraldi kööktubadega. Neid andmeid ehitisregister kajastabki.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus vastab HKMS § 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui halduskohus leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse või protesti esitajale. Kohus leidis, et kaebus esitati puudustega ja kohus jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kui kaebajal on dokument, mis võimaldab registrikandeid muuta, siis tuleb see tõend esitada vahetult registrikannete muutmiseks, sellest TLPA ei ole ka ilmselt keeldunud, kuna ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud tõendi, mille alusel keelduti kande tegemisest, kuigi samal ajal kannet saaks teha või muuta. Kui kande tegemiseks on alus ja kande muutmisest keeldutakse, on asjakohane pöörduda kohtusse ja nõuda kannete parandamist. Senimaani sellist olukorda ei ole tekkinud. Kohustada saab siis, kui keegi on millestki keeldunud ja see on seadusevastane keeldumine ja õigusi rikkuv. Kaebuse esitaja vastusest kohtule nähtub, et kaebaja mõistab, et Vabariigi Valitsuse 17.12.02.a. määrusega nr 405 kehtestatud „Riikliku ehitisregistri“ asutamise ja pidamise põhimääruse § 2 kohaselt on registri eesmärgiks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine Ehitisregistri põhimääruse § 13 p 1 kohaselt tegelikkusele vastavad andmed esitab ehitisregistrile Tallinna linnavalitsus, sj ka kasutatavate ehitiste kohta. Kaebaja viitab veel, et ehitusjärelvalvet teostab TLPA ja kinnitatud ehitusjärelvalve teenistuse põhimääruse p 2.1.5 kohaselt kannab olemasolevad hooned ehitisregistrisse teenistus. Kaebaja märgib veel, et TLPA kinnitab need ehitisregistrist saadud andmeid, mis linnavalitsus on registrile esitanud. Kui Ametile esitatud andmed on puudulikud või ebaõiged, siis on ebaõiged ka ehitisregistri andmed ja kuna see ka niimoodi on, siis on põhjendatud kaebuse esitamine Tallinna Linnavalitsuse vastu. Veel märgib kaebaja, et kuivõrd vanade hoonete ümberehitamine on üldteada, siis ei saanud TLPA juhinduda 1903 a antud ehitusprojektist Liivalaia 41 kohta andmete esitamisel, see on ka ebaseaduslik. Tuleb kohapeal teha kindlaks andmed ehitise kohta ja kanda vajadusel andmed ehitisregistrisse, kaebaja viitab haldusmenetluse uurimispõhimõttele. Veel leiab kaebaja , et vaidluses ei pea ta tõendama, et korterid on ümber ehitatud seaduslikult, ta peab otstarbekaks vaatlust kohapeal, et tuvastada korterite paiknemine, mistõttu kaebaja palub kohustada Tallinna linnavalitsust ja TLPA-it läbi viima haldusmenetlus tuvastamaks Liivalaia 41 elamu korteriomandite tegelik paiknemine koos sissepääsudega ehitisregistri andmete parandamiseks. KOHTU SEISUKOHT
6. Kaebuse andmetest saab järeldada, et TLPA väljastas dokumendi ja tegi sellele kinnitusmärke. Kaebajale esitati teave, millest nähtub, et TLPA ise ei ole ühtegi dokumenti koostanud, sj ka mitte plaanimaterjali, mille suhtes tehti vastavuskinnitus. Samuti nähtub, et prokuratuur on kontrollinud täiendavalt, et kinnitatud dokument vastab sellele dokumendile, mis on TLPA-is olemas. Vanalinna Kinnisvarabüroo ei ole kohtule esitanud tõendeid, et Tallinna linnavalitsusel või TLPA-il oleks olemas veel hilisem elamu kohta kehtiv ehitusprojekt. Kui see oleks olemas, siis saaks kaebaja nõuda selle ehitusprojekti andmete kandmist ehitisregistrisse ja kui vastustaja/vastustajad sellest keelduksid, tuleks kaebuse esitajal esitada kohtule kohustamisnõue. Sellist olukorda tekkinud ei ole, seda kinnitab ka kaebaja vastus, kui ta soovib hoopiski hakata tuvastama korterite ümber ehitamist. Kohus saaks kohustada ehitisregistri kannete muutmist vaid juhul, kui kaebaja oleks esitanud vastustajale hilisema ehitusprojekti vms dokumendi, mille alusel saab andmeid muuta registris. Seega nähtub, et kaebaja kaebust ei 2 saa lugeda korrastatuks, kuid isegi kui siduda kohustamisnõue eeltooduga, nähtub, et kohustamisnõude eeldust ei ole tekkinud, kuna vastustaja /vastustajad ei ole saanud dokumenti, mille alusel saaks andmeid muuta. Kaebaja märgib õigesti, et ehitisregister koondab andmed ja teabe, mis kohtu jaoks tähendab, et register ise ei loo dokumente ega tuvasta kohapeal tegelikku olukorda; kui nähtus, et vastustajal /vastustajatel on teave vaid 1903 a ehitusprojektist, siis teistsuguse projekti puudumisel vms asjakohase dokumendi puudumisel tema koondatud teave on vastavuses olemasoleva dokumendiga. Seda olukorda saab register muuta vaid siis, kui vastustajatele esitatakse muud asjakohane dokument ja see annab seadusliku õiguse koondatud andmeid muuta ehk vastustajatel esitada registrisse uued või teistsugused andmed. Nn vaide algatamine ei tähenda registrikande muutmiseks vajaliku dokumendi esitamist. Dokumendi esitamiseks ei olnudki vajalik algatada vaiet. Haldusmenetlust ei saa alustada enne, kui kaebaja esitab dokumendi, mis kinnitab, et koondada tuleb teistsugused andmed
7. Kaebaja viide, et TLPA ja ehitusjärelvalve teenistuse põhimäärus panevad ühe põhiülesandena neile kohustuse teostada ehitusjärelvalvet ja olemasolevate hoonete kandmine ehitisregistrisse on nende ülesanne, on iseenesest õige. Kaebusest ei nähtu aga, et kaebaja oleks nõudnud ehitusjärelvalve teostamist enne kohtusse pöördumist ja et sellest on keeldutud. Vaie seda eesmärki ei teeninud, et panna kohustust ehitusjärelvalveks. Kui ehitusjärelvalve on vajalik, siis tuleb kaebajal esitada vastav põhjendatud avaldus vastustajatele ja seejärel vajadusel pöörduda kohtusse, kui järelvalvest keeldutakse ning see on seaduse kohaselt vajalik. Ka sellist olukorda ei ole tekkinud.
8. Kohus jääb seisukohale, et TLPA kinnitas registriandmetele vastavuses oleva dokumendi vastavust registris olevate andmetega ja ka kaebusest ei nähtu, et TLPA-le oleks kaebaja poolt edastatud enne kinnitusmärke tegemist elamu/hoone projektdokumentatsioon, mis võimaldaks jätta arvestamata ehitisregistris olemasolevat ehitusloa saanud projekti ja kinnitada teistsugune plaanimaterjal. Haldusmenetluse algatamist kaebaja eelmärgitust nähtuvalt ei taotlenud ja sõltuvalt, missuguse menetluse algatamist ta taotleb, on võimalik teostada ka kohapealset ülevaatust vms toimingut. Kuna register koondab andmed, siis juba koondatud andmete muutmiseks tuleb läbi viia eelnevalt toimingud, mille tulemusel vormistatakse uus dokument, mille alusel saaks andmeid muuta, register ise neid dokumente ei loo. Kui aga kaebajal on olemas teistsugune dokument, mis juba võimaldab koondada ja esitada teistsuguseid andmeid, siis ei ole järelvalvet vms toimingut vaja teostada ja esitada tuleb dokument ning kui selle alusel keeldutakse kande tegemisest ja puhkeb õiguslik vaidlus kande tegemiseks, saab pöörduda kohtusse. Niisugust olukorda veel ei ole.
9. Registriandmed tuleb muuta, kui andmed ei vasta tegelikkusele ja see kahjustab isiku õigusi. Kinnistusmärke õigsust ei saa kohtus vaidlustada, kui see kinnitab registriandmete vastavust registris olevatele dokumentidele, selline vaidlustus ei annaks kaebajale ka õiguslikke eeliseid, sj kaebaja enam ka ei märgi, et ametnikul olid tegelikkuses muud andmed, st teistsugune ehitusprojekt, mille alusel ta oleks pidanud tegema teistsuguse kinnituse. Seega ei ole kaebus selge osas, kas kaebaja soovib jätkuvalt esitada tuvastamisnõude ametniku tegevusele ja mis seda põhjendaks. Kohus ei pea aga enam vajalikuks uuesti kaebust käiguta jätta, kuna eelnevast nähtub, et sisuliselt on kaebaja ka aru saanud, et ametnik tegi kinnitusmärke registriandmetele vastava olemasoleva dokumendi alusel. Kui registrile ei olnud esitatud teistsuguseid kande aluseks olevaid pädevaid dokumente, ei alanud haldusmenetlust, see ka ei alga nö automaatselt, kuigi kaebaja on peale kinnitusmärget teatanud vaide kaudu, et ta ei nõustu olemasolevate andmetega. Kuivõrd keegi ei ole veel keeldunud tegemast muud kannet, kaebaja ei ole ka kindlaks teinud, kas linnavalitsuses on olemas teistsuguse kande aluseks dokumendid ning ekslikult on need jäänud registriandmetesse koondamata, siis ei ole kaebajal ka tegelikult põhjendatud huvi vaidlustada ametniku tegevust. Kaebaja kohustamisnõue ei kasva eeltoodust tulenevalt ka peal kaebuse täpsustamist välja ametniku tegevusest. Kaebaja nõue kohustada linnavalitsust tuvastama korteriomandite tegelik paiknemine ja teha paikvaatlus ei tugine aga õigusvastasele tegevusele, kuna kaebaja ei näidanudki, et keegi keeldus kas ehitusjärelvalvest, mida kaebaja on taotlenud, vms toimingust, mida kaebaja on taotlenud ja seda ei ole tehtud. Kohus märkis, et nö automaatselt ei astu tegevusse üksi ametiasutus, selleks peab esitama 3 taotluse, et algaks haldusmenetlus. Kui nt ehitustööd vms registreerimisele kuuluvad andmed on dokumenteerimata, siis tuleb hoopiski algatada omanikul/kasutajal vajaliku dokumentatsiooni koostamise menetlus, et registrikanded viia vastavusse tegelike asjaoludega. Seda ei asenda halduskohtu otsus kinnitusmärke õigsuse kontrollimiseks, kui kaebaja oleks jäänud selle nõude juurde ja tuletanud sellest kohustamisnõude. Kuivõrd kinnitusmärge antud juhul kohtule esitatud andmetel, mille kohus edastas ka kaebajale, on tehtud vastavuses TLPAl olemasolevatel ehitusloa saanud projektdokumentatsiooni andmetega, siis kohustamisnõude eeldused on täitmata. Kohus juba märkis, et kaebaja ei märgi, et vastustajatel on ka teistsugune dokumentatsioon hoones teostatud ehitustööde osas ja et amet/ametnik jättis edastamata registrikannete koostamiseks pädeva dokumentatsiooni, kui tegi kinnitusmärke. Kuivõrd kaebaja märgib, et elamus on teostatud ehitustöid ka peale 1903 a, siis tulebki esitada viimaseid andmeid kajastav projektdokumentatsioon vms materjal, mis võimaldab registriandmeid korrastada. Kui kaebaja leiab, et ehitustööd on olnud seaduslikud ning korteriomandite kinnistamise ajal olnud inventariseerimisjoonised kajastavad praegust ja tegelikku olukorda, siis tuleb kaebuse esitajal esitada vastustajatele/vastustajale viimaseid andmeid kajastav dokumentatsioon, mis võimaldab registrikannet muuta. Kohus seega nõustub kaebuse esitajaga, et Riiklikus ehitisregistris peab ehitatavate ja kasutatavate ehitiste andmed kajastama tegelikkust. Juhul, kui aga registris teistsugused andmed puuduvad, siis tuleb andmete vastavusse viimiseks pöörduda TLPA-sse ja esitada õiged andmed ning taotleda muutuste tegemist, andmete olemasolu tõendatakse vastavalt ehitusloa, kasutusloa, projektdokumentatsiooni vms selliste pädevate dokumentidega. Kohus juba ka märkis, et kaebaja vastusest ei ole täpsemalt arusaadav, kas on olemas teistsugune ehitusprojekt kui see on hetkel TLPA-is. Kaebajal tuleb tõendada TLPA-le teistsuguse projekti olemasolu või muudatuste tegemine seaduslikus korras ehk esitada muudatuste tegemist kajastav dokumentatsioon. TLPA või linnavalitsus ei ole just nendel andmetel keeldunud andmete muutmisest uute e teistsuguste pädevate dokumentide alusel. Vaidemenetluse algatamine ei tähenda selliste andmete ja dokumentide esitamist ning vaide lahendamisest keeldumine ei tähenda, et kaebaja esitas andmete muutmiseks taotluse ja pädeva dokumentatsiooni ja ka mitte seda, et vastustaja keeldus registrikannete muutmisest, kuigi talle oli esitatud pädev dokumentatsioon. Vastavalt on TLPA kohtule ka andnud selgituse ja kaebajale vastuse vaidemenetluse kohta. Kui haldusorgan keeldub registriandmete muutmisest pädevate dokumentide esitamisel, siis saab pöörduda kohtusse kohustamisnõudega eesmärgil, et kannet muuta. TLPA vastusest 30.04.2010 nr 1-13 /699 nähtubki, et ametil ei ole andmeid ehitusloast või kasutusloast vms dokumendist, mis võis hoonesiseselt tuua kaasa muutusi, seega ei ole amet või linnavalitsus keeldunud registris muudatusi tegemast, kuid temale on vaja kannete muutmiseks esitada ehitamise aluseks väljastatud ehitusluba, kasutusluba, projektdokumentatsioon vms dokumentatsiooni, mis tõi kaasa ehitises muudatused ja mille kajastamine on registriandmetel kohustuslik ja mis tingivad muutuste tegemise. Kaebuse esitaja peab eelnevalt nõudma temale vajaliku toimingu sooritamist haldusorganilt, kui sellest on keeldutud, siis saab pöörduda kohtusse kohustamisnõudega. Kaebuse esitajal ei olegi veel puhkenud õigusvaidlust TLPA-ga või Tallinna linnavalitsusega, mida lahendada halduskohtus. Vaidemenetluses tehtud otsust kaebaja ei vaidlusta ja selline vaidlustus ka ilmselgelt ei lahendaks tema probleeme.
10. Kuna kaebuse andmed kinnitavad, et kaebuse esitaja on pöördunud tsiviilõiguste kaitse korras tsiviilasja menetlevasse kohtusse, siis ei pea seal algatatud õigusliku vaidluse jaoks andma õiguslikke hinnanguid tehingu alusdokumentide õigsuse suhtes halduskohus, kuivõrd neid asjaolusid saab hinnata tsiviilasja arutav kohus, sj võtta seisukohta tõendite õigsuses, nende vastavuses registrikannetega vms küsimuses. Kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja kaebuse eesmärgiks võis olla saada selline tõend, mis annab talle võimaluse tõendada tsiviilõigusliku vaidluse asjaolusid. Sellist eesmärki ei saa aga halduskohus toetada, kuna tsiviilasjades teostab uurimist kohus ja kohus annab ka õiguslikud hinnangud.
11. Registrikannetes hoones teostatud hilisemate ehitustööde kajastamata jätmine sõltub küsimusest, kas vastustajal on olemas kande tegemiseks vajalik dokumentatsioon. Kuna 4 kaebusest ei nähtu, et TLPA-il oleks selline pädev dokumentatsioon, siis ei olegi sisuliselt ka vaidlust küsimuses, et hetkel pole vastustaja /vastustajad tegevusetud, kui on jätnud kanded muutmata. Tsiviilasja huvides ei saaks kaebaja õiguslikke eeliseid, kui kohus peaks hakkama arutama asja, kas kinnitusmärge vastab olemasolevale registridokumentatsioonile. Kohus märkis, miks kaebusest ja vastusest TLPA-ilt nähtub, et hetkel on kinnitusmärge vastavuses TLPA-il olemasolevate dokumentidega ja kaebaja ei väida enam ka ise vastupidist.
12. HKMS § 11 lg 3.1 p 5 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebaja väidetavad asjaolud on tõendatud. Karin Kalmiste Kohtunik 5