) §dega 2 lg 7; 10(p 1), TLS §-ga 66(p 2) töötajate usaldusisiku seaduse §-ga 17(p 3). AS „Paljassaare Kalatööstus“ esitas ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille kohaselt ettekirjutuse punktist 1 ei nähtu, kuidas selle koostaja jõudis järeldusele, et töötajate töölepingutes märgitud põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele, mida on selleks kontrollitud, milles mittevastavus seisneb ning mida peaks tööandja ette võtma puuduste kõrvaldamiseks. Kõik töölepingud vastavad
§-le 10, neis on määratletud palgatingimused ning tööandja ja töötaja kokkuleppel on tagatud töötajatele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär ka siis, kui täistööajaga töötanud töötajale töölepingu järgi väljamaksmisele kuuluv palk osutub arvestuslikult sellest madalamaks. 4.05.2009.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni vaideotsusega nr 8.4-43/6490-2 tunnistati ettekirjutuse punktid 2 ja 3 kehtetuks, p 1 osas aga jäeti aktsiaseltsi vaie rahuldamata. Otsuse kohaselt on p 1 õige ja kooskõlas TLS §-ga 26. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusega nr 254 1
Seega peab töölepingusse märgitav kokkulepitud palgamäär vastama ilma lisatasude ja juurdemakseteta vähemalt kehtivale alampalgamäärale. Asjaolu, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud väiksemas tunnipalgas ning et töötajale tagatakse tegelikult miinimumpalga maksmine, ei anna tööinspektorile õigust lugeda töölepingut seadusega kooskõlas olevaks. Lepingud, kus palgamäär on alla 27 kr tund, tuleb viia vastavusse seadusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutuse p 1 tühistada, esitades lisaks vaides märgitule järgmised seisukohad. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Ettekirjutuses faktiline alus puudub, sellest ei nähtu, milles Tööinspektsiooni poolt läbiviidud kontroll seisnes ja milliseid asjaolusid selle käigus hinnati; milline on kontrollitud töölepingutes märgitud põhi- ja tunnipalga määr ning milles seisneb nende vastuolu seadusega. Vaideotsusega on neid puudusi osaliselt kõrvaldatud, kuid seadusandja pole ette näinud, et puudusi võib kõrvaldada vaideotsuses. Kui haldusorgan on vaidemenetluses tuvastanud, et kaevatud haldusakt on puudustega ega vasta seaduse nõuetele, tuleb see kehtetuks tunnistada.
kohaselt pole lubatud töötajaga kokku leppida Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast madalamas palgas(lg 7); palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest(lg 1). Eeltoodust tulenevalt on põhipalk kõigest üks palgaosa, kehtivast palga alammäärast väiksem ei tohi aga olla töötajale töö eest makstav tasu, s.t. põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed kokku.
lg 5 kohaselt on juurdemakse summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega on lubatud töölepingus kokku leppida palgatingimustes ka selliselt, et töötajale maksmisele kuuluva palga osised võivad eraldi võetuna olla väiksemad kehtivast palga alammäärast ning ettenähtud palgatase võidakse tagada juurdemaksega. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaideotsuses toodule järgmised seisukohad. Ettekirjutuse faktilist ja õiguslikku alust tuleb käsitleda koosmõjus ja kompaktselt. Ettekirjutuses märgitud rikkumine – kontrollimisel tuvastatud, et töölepingutes märgitud töötaja põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele – näitab väga selgelt, mida kontrolliti. Kuidas kontrollimine protseduuriliselt toimus, ei pea ettekirjutus sisaldama. Sellele järeldusele, et töölepingusse märgitud põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele, on võimalik jõuda töölepingus kirjas oleva palgamäära ja seaduses sätestatud nõude võrdlemise teel. Seadusele vastava palgamäärana saab käsitada üksnes
§-s 2 lg 7 nimetatud palga alammäära, kuna seadus muid palgamäärasid ei kehtesta. Ettekirjutuse punktis 1 märgitud kohustus – viia töölepingud vastavusse TLS §-ga 26 lg 1 p 6 ja
§-dega 2 lg 7; 10 – on kooskõlas avastatud rikkumise ja õigusaktide nõuetega, arusaadav ja kontrollitav. Kuidas töölepinguid sõlmida, muuta ja õigusaktide nõuetega kooskõlla viia, peab tööandja ise teadma, seda ei pea ettekirjutusega selgitama. Vastavalt TLS §-dele 28 lg 3; 70 lasub töölepingute nõuetekohase vormistamise kohustus tööandjal. Vaidemenetluses kahe konkreetse töölepingu palgamäära suuruse väljatoomine näitena pole käsitatav ettekirjutuse puuduste kõrvaldamisena. Ettekirjutus kui haldusakt pole seetõttu puudustega, et selles pole nimetatud konkreetseid töölepinguid, milles palgamäär on väiksem seaduses ettenähtust – kõikides töölepingutes peab palgamäär vastama vähemalt seaduses ettenähtud suurusele.
lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala või kuupalgamäära alusel arvestatud palk. Järelikult on palgamäära alusel arvestatav palk põhipalgaks. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt on palga alammääraks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnile, päevale, nädalale või kuule vastav palga suurus. Seega ei või põhipalk 2
§-d 2 lg 7; 10 nõuete täitmine pole seotud üldiste palgatingimustega, ei oma nende osas kaebuses esitatud seisukohad ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutuse punktis 1 puudub faktiline alus. Ettekirjutuse tegemise põhjusena on märgitud: „kontrollimisel tuvastatud, et töölepingutes märgitud töötaja põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele“. Seejuures on õigusliku alusena viidatud TLS §-le 26 lg 1 p 6 (Töölepingus peavad olema palgatingimused),
§-le 2 lg 7 (Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.) ja §-le 10 (
§-st 2 lg 2 ja 7 tulenevalt on Vabariigi Valitsuse määrusega palga alammäär kehtestatud põhipalgale. Sama seaduse § 1 lg 1 kohaselt määrab palgaseadus kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse. Just põhipalgale Vabariigi Valitsuse poolt palga alammäära kehtestamine tagab töötavale isikule, et tema töötasu ei saa langeda kehtivast alammäärast madalamale ka siis, kui tööandja lõpetab lisatasude, preemiate ja juurdemaksete maksmise. Kohtunik: D.Maastik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.