3-09-2722/28

3-09-2722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2722 Haldusasi M. E. kaebus Tartu Vangla poolt äravõetud esemete tagastamise kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 07.06.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M. E.; Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Argo Lauk RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt ja teha Tartu Vanglale ettekirjutus tagastada kaebuse esitajale 02.09.2009 esemete äravõtmise akti märgitud esemetest täiendavalt veel mõõdukann, kaks alussärki ja vabaaja püksid (HKMS § 26 lg 1 p 2); Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.06.2010. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.11.2009 esitas M. E. (avaldaja) Tartu Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tartu Vanglas läbiotsimisel äravõetud asjadega ning nende tagastamiseks kohustamiseks. Tartu Halduskohtu 26.11.2009 määrusega edastati M. E. kaebus HKMS § 8 lg 22 ja lg 5 kohaselt kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. 2 04.12.2009 edastas M. E. Tallinna Halduskohtule kaebuse lisa, kus märgib, et taotleb Tartu Vanglalt 30 000 krooni ulatuses kahju hüvitamist seoses sellega, et Tartu Vangla ei ole veel äravõetud esemeid tagastanud. Tallinna Halduskohtu 02.03.2010 määrusega võeti M. E. kaebus menetlusse Tartu Vangla poolt äravõetud esemete tagastamise kohustamiseks ning kaebus tagastati osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist summas 30 000 krooni, sest asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslik kord oli selles osas läbimata (HKMS § 11 lg 31 p 1). Tallinna Halduskohtu 20.05.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi aeg (tl 60-61) KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Tartu Vangla 02.09.2009 toiminguga võeti läbiotsimise käigus M. E.lt ära järgmised esemed: spordikott, saunalina, toasussid, vabaaja püksid, T-särk, 2 alussärki, raadio, seebikarp ja mõõdukann. Peale pikka ootamist keelduti kaebuse esitajale nimetatud esemete tagastamisest ning teatati, et Tartu Vangla hävitab esemed. Peale seda esitas kaebuse esitaja 08.10.2009 vaide Tartu Vanglale, mille Tartu Vangla 01.12.2009 vaideotsusega rahuldas ning tagastas avaldajale Pärnu arestimaja paki üleandmise taotluse nimekirjas kajastatud esemed: saunalina, toasussid, T-särk ja raadio. Seoses sellega, et kaebuse esitajale ei tagastatud kõiki eelpool nimetatud äravõetud esemeid taotleb kaebuse esitaja Tartu Vangla kohustamist tagastada temalt ära võetud esemed: spordikott, vabaaja püksid, 2 alussärki, seebikarp ja mõõdukann. TARTU VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Tartu Vangla on seisukohal, et M. E. kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Kinnipidamisasutustes (nii arestimajas kui ka vanglas) on lubatud hoida esemeid, mis on kinnipidamisasutusse kaasa võetud. Lisaks on võimalik kinni peetavatel isikutel saada erineval viisil esemeid, milleks on pakid, kirjad, vangla poolt, poest vms. Samas teistelt kinni peetavatelt isikutelt, üle aia visates vms viisil esemete saamine on kinnipidamisasutustes keelatud. Tartu Vangla peab vajalikuks märkida, et olenemata keelust, on kinni peetavate isikute omavaheline esemete müümine, vahetamine ja kinkimine erinevate teenuste eest vaatamata kinnipidamiseasutuste jõupingutustele levinud. Samuti on juhuseid, kus nõrgemalt kinni peetavalt isikult võetakse esemed ära väevõimuga, kuid kaebusi selle kohta nõrgemad kinni peetavad isikud ei julge kättemaksu kartes esitada. Sellest tulenevalt ei tohi kinni peetavad isikud oma isiklikke esemeid teistele anda ja neid vastu võtta. M. E. väidab oma kaebuses, et äravõetud asjad toodi talle arestimajja käsipakkidega. Siseministri 08.01.2009 määrus nr 3 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 49 sätestab arestimajas käsipakkide vastuvõtmise korralduse, mille lõike 3 ja 4 kohaselt esitab paki toonud isik avalduse pakis toodud asjadest. Avalduse üks eksemplar koos paki vastuvõtnud ametniku allkirjaga jääb paki toonud isikule. Lõike 5 kohaselt pannakse teine eksemplar avaldusest koos kinnipeetu allkirjaga paki kättesaamise kohta paki saaja isiklikku toimikusse. Tartu Vangla on vaidemenetluse käigus kontrollinud kinni peetava isiku M. E. isiklikus toimikus olnud pakkide avaldusi, mis faksiti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Pakkide avaldustelt nähtuvad esemed (saunalina, toasussid, T-särk ja raadio) on M. E.le tagastatud. Teisi äravõetud esemeid toimikus olnud pakkide avalduste kohaselt M. E.le toodud ei ole. Pakkide avalduste kontrollimisel selgus, et 28.05.2009 paki avaldusel on tõesti kirjas, et M. E. on saanud pakiga kaks topsi. Samas topsi erinevus kannust on selline, et eesti keelt emakeelena kasutav isik neid segi ei aja (tl 40). Antud paki on toonud M. E.le tema ema, kes on ilmselgelt eesti keelt rääkiv 3 kodanik. Sellest tulenevalt on M. E. väited kannu topsiga segiajamise kohta paljasõnalised ning antud sooviga temalt äravõetud kannu topsina tagasi saada. Lisaks on 27.08.2009 paki avaldusel kirjas, et M. E. on saanud ühe särgi. Sellest tulenevalt on talle tagastatud äravõetud T-särk. Rohkem särke paki avaldusel kirjas ei ole. Seega ei ole mingeid tõendeid, et M. E. oleks saanud teisi särke või alussärke. Avalduste kontrollimisel selgus, et avaldused on koostatud põhjalikult, kuna avaldustele on täpselt kirja pandud ka väiksemad ning kiiresti ärakasutatavad esemed nagu seebid, nuudlid, puljongid jne. Tartu Vanglal puudub kahtlus, et äravõetud esemed oleksid võinud jääda mingil põhjusel avaldustele kirja panemata. M. E. ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuses toodud esemeid oleks keegi talle arestimajja toonud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva haldusasja raames on vaidlustatud väidetavalt kaebuse esitajale kuulunud esemete äravõtmist läbiotsimise käigus ning osade esemete tagastamisest keeldumist. Spordikoti, saunalina, toasusside, vabaaja pükste, T-särgi, 2 alussärgi, raadio, seebikarbi ja mõõdukannu äravõtmise kohta on koostatud 02.09.2009 ka vastavasisuline akt (tl 26). Vaidemenetluse käigus on osa esialgselt äravõetud esemetest (saunalina, toasussid, T-särk, raadio) avaldajale tagastatud. Selles ei ole vaidlust. Kaebus on võetud menetlusse äravõetud ja seni veel tagastamata esemete tagastamise kohustamise nõudes. Vastustaja selgitas, et vaideotsuse koostamise ajal olid vaidlusalused esemed olemas ja peaksid ka endiselt alles olema (kohtuistungi protokoll, tl 72). Seega on esemete tagastamise kohustamise nõude esitamine võimalik. Vaidlus taandub sisuliselt sellele kas läbiotsimise käigus äravõetud esemed võisid kuuluda kaebuse esitajale või mitte. Esemed toodi pakkidega arestimajja ajavahemikul 26.03.2009 kuni 27.08.2009 kaebuse esitaja ema poolt ja seda kajastavad vastavad pakkide üleandmise taotlused, milles on üleantavad esemed koguseliselt loetletud. Pakkide toomise ja kättesaamise kohta on antud allkirjad (tl 41-48). Tartu Vangla peab esemete äravõtmist ja tagastamisest keeldumist põhjendatuks, sest neid ei olnud vastavasse nimekirja lülitatud ning vastustaja hinnangul ei saanud olla tegemist kaebuse esitajale kuuluvate esemetega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtul hinnata eelkõige vaidlusaluste ning tagastamata esemete kaebuse esitajale kuulumise võimalikkust. See sõltub sellest, kuidas menetlusosalised on oma väiteid tõendanud ja kas ning kuidas oleks neid võimalik täiendavalt tõendada. Kaebuse esitaja selgitab seoses mõõdukannuga, et oli tellinud ühe tavalise ja ühe suurema topsi (mõõtekann), et seda võidakse ka mõõdutopsiks nimetada ja et tema ema võis pakki tuues selle lihtsalt topsikuna kirja panna. Kaebuse esitaja selgitas, et ema on valmis vajaduse korral sellise kannu või topsiku toomist tunnistajana kinnitama ja et oli andnud ema telefoninumbri ka vangla kontaktisikule, kes oli aga emaga ühenduse võtmisest loobunud (kohtuistungi protokoll, tl 72). Alussärkidena nimetatud särkide kohta selgitas kaebuse esitaja, et tegemist on Šveitsist toodud särkidega, mida võib lisaks emale vajaduse korral kinnitada ka vend, kes tuleb aasta lõpus Eestisse. Ühe särgi kohta oli avaldaja valmis ka vastavat fotot näitama, mille ema oli talle postiga hiljem järgi saatnud. Vabaaja pükste osas selgitas kaebuse esitaja, et tegemist oli pükstega, millel olid põlvede kohal lukud ning seega võisid need paki toomisel minna kirja lühikeste pükstena (kohtuistungi protokoll, tl 73). Kaebuse esitaja peab võimalikuks ka olukorda, kus ema võis unustada osa asju kirja panemata. 4 Vastustaja seisukohaga, mille kohaselt tuleb lähtuda ainult kirjalikust materjalist ja sellest, mis nähtub paki üleandmise taotluse loetelust, ei saa nõustuda. Loetelu on küll oluline pidepunkt, kuid mitte ainutähenduslik. Vastustaja ei ole ka ise selles osas järjekindel olnud ning on pidanud näiteks võimalikuks tagastada kaebuse esitajale vaidemenetluse tulemusena T-särgi lähtuvalt sellest, et 27.08.2009 paki toomise avaldusel oli (mingisugune) särk vastavas lahtris kirjas (tl 41). Seega tekib küsimus, et miks ei võinud olla mõõdukann kirjas topsikuna, sest vaidlust ei ole selles, et pakiga toodi kaks eset (tl 46). Küsimus on ainult selles kas mõõdukannu asemel võidi märkida loetellu näiteks tops ja iseäranis veel siis, kui teise eseme puhul oligi tegemist topsikuga. Olukorras, kus kaebuse esitaja seda järjekindlalt väidab ja on valmis taotlema ka ema ülekuulamist, ei saa nimetatud väidet automaatselt kõrvale jätta. Vastustajal pidi olema võimalik kaebuse esitaja sellekohaseid väiteid täiendavalt kontrollida, kuid haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks tehtud. Šveitsist toodud särkide suhtes ei ole vastustaja pidanud samuti vajalikuks midagi üle küsida. Samas on kaebuse esitaja valmis vajaduse korral fotot esitama ja ka tunnistajate ülekuulamist taotlema. Pükste puhul taandub vaidlus sisuliselt sellele, kas nimekirjas märgitud lühikeste pükste puhul (tl 46) võis olla tegemist pikkade pükstega või kuidas seejuures hinnata viidatud lukkude tähendust. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kaebus on osaliselt põhjendatud. Olukorras, kus vastustaja ise on eelnevalt leidnud, et saunalina, toasusside, T-särgi ja raadio äravõtmine ei olnud õigustatud, võib mingil määral eeldada, et ka teised äravõetud esemed kuulusid (siiski) kaebuse esitajale. Taolises situatsioonis oleks tulnud kaebuse esitaja vastavasisulisi väiteid vajaduse korral täiendavalt kontrollida. Eelnevast ei pea seda järeldama, et paki tooja ja selle vastuvõtja poolt allkirjadega kinnitatud ja paki sisu kajastaval nimekirjal ei olegi sisulist tähendust, kuid esemete üldiste tunnuste alusel defineerimise korral ei saa ebatäpsuste tekkimise võimalust koheselt kõrvale jätta ning seda kaebuse esitaja kahjuks tõlgendada. Antud juhul tuleb kaebus rahuldada nende esemete tagastamise nõuet puudutavas osas, mille kohta on ka tõlgendamist võimaldav viide vastavates nimekirjades. Erineval ajal toodud pakkide nimekirjas on mainitud särke, pükse ja topsikuid ning seega tuleb kohustada vastustajat tagastama kaebuse esitajale 02.09.2009 ära võetud ja seni tagastamata esemetest mõõdukann, vabaaja püksid ja kaks alussärki. Spordikotti ja seebikarpi puudutavas osas jääb kaebus rahuldamata, sest neid ei ole pakkide sisu kajastavates nimekirjades kirjas ja loeteludes ei sisaldu ka teisi taolisi esemeid, mille puhul võiks tõusetuda küsimus võimalikust eksitusest kaubaartikli sõnastamisel. Selles osas tuleb nõustuda vastustaja seisukohtadega, et nimekirjad olid koostatud küllaltki põhjalikult, mis üldjuhul eksimust ei eelda. Enno Loonurm Kohtunik