Obsah (4)

§ 31§ 32§ 26§ 95

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1661 Haldusasi Menetlusosalised E. S.a kaeb

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale määrati Murru Vangla direktori 12.03.2009 käskkirjaga nr 142-dm karistuseks 3 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarrikkumine selles, et 18.02.2009 kell 8.30 ei läinud kaebaja päevakava kohaselt üldhariduskooli ning rikkus sellega Murru Vangla kodukorra p-i 47, mis kohustab järgima vangla päevakava.
2. 18.03.2009 esitas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks. Vaide kohaselt valutasid kaebajal hambad, mistõttu ei saanud ta kooli jääda. 1 26.03.2009 Murru Vangla direktori 26.03.2009 käskkirjaga nr 160-dm tehti parandused varasemas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ning muudeti etteheidetava teo kirjeldust, märkides, et tegu seisnes koolis viibimisest keeldumises, mille tulemusel viidi kinnipeetav üldhariduskoolist eluosakonda. Murru Vangla käsitles haldusakti parandamist ilmse ebatäpsuse parandamisena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 mõttes. 07.05.2009 vaideotsusega kaebaja vaie rahuldati ja tunnistati Murru Vangla direkori 12.03.2009 ja 26.03.2009 käskkiri algusest peale täielikult kehtetuks. Vaideorgan leidis, et teo kirjelduse oluline ja sisuline muutmine ei ole ebatäpsuse parandamine ning HMS § 59 ei ole kohaldatav. Sisuliselt oli tegemist uue karistuse määramisega ning kuna karistuse määramisel ületati vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-s 4¹ sätestatud tähtaega, oli tegemist õigusvastase karistamisega. Samuti märgitakse vaideotsuses, et puudub veendumus, kas vangla oleks muudetud asjaolusid arvestades määranud sama karistuse. Kui otsuse kujunemine ei ole arusaadav, on tegemist olulise menetlusveaga.
3. Kaebaja esitas Murru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni seoses õigusvastaselt karistuse kandmisega, millega riivati tema väärikust, kuna kaebajat peeti rikkujaks. Samuti väljendub moraalne kahju selles, et kartseris oli keelatud suitsetamine, teejoomine, lugemine ja suhtlemine teiste inimestega, mis tekitas kaebajal depressiooni. 08.07.2009 Murru Vangla direktori otsusega jäeti taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kaebaja rikkumine tõendatud ning 12.03.2009 käskkiri tunnistati kehtetuks olulise menetlusvea tõttu, milleks oli käskkirja ebaselgus karistatava teo kirjeldamisel. Vangla võttis arvesse, et kinnipeetava liikumisvabadus on piiratud ka väljaspool kartserit ning karistuse pikkus oli vaid 3 ööpäeva, mistõttu ei saanud talle tekkida mittevaralist kahju. Kartseris viibimisest tingitud piirangud ei saanud kaebaja väärikust riivata niivõrd, et tekiks alus mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. Kuna rikkumise saab distsiplinaarmenetluse materjalide põhjal tõendatuks lugeda, oleks mittevaralise kahju hüvitamine ebaõiglane. Taotlejale ei ole tekitatud tervisekahjustust ega olulist närvitegevuse häiret, kartseritingimused olid nõuetelevastavad.
4. 31.07.2009 pöördus kaebaja kaebusega halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja palub välja mõista vastustajalt 10 000 krooni õigusvastase vabaduse piiramise eest. Kaebajast on õigusvastaselt tehtud rikkuja. Kartseris viibimise tõttu olid kaebaja õigused (suitsetada, teed juua, lugeda, suhelda, kasutada talle kuuluvaid asju) piiratud. Kuna kaebaja on suitsetanud pikki aastaid tekitas suitsetamiskeeld närvilisust ja depressiooni. Samuti olid kartseri tingimused jubedad. Tualetis käimine oli ebamugav, taburetid olid rauast ja kartseris oli külm. Murru vangla on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 13, 14, 17, 18 ja
6. Kaebaja 15.02.2010 kaebuse täienduse kohaselt oli tualetis käimine ebamugav, kuna selg puutus vastu teravate servadega kraanikaussi, millest vesi jooksis pähe. Kaebaja ei mäleta, kas pöördus kartseris viibimise ajal arsti poole. Kaebuse kirjutamiseks vajanuks kaebaja paberit ja sulepead, mida vangivalvur ei oleks talle kindlasti andnud. Kaebaja pöördus pretensioonidega suuliselt vangivalvuri ja kontaktisiku poole, kes tema üle naersid. Peale kartseris viibimist on kaebaja pöördunud sageli vangla psühhiaatri poole ja saanud tugevatoimelisi tablette stressi ja närvilisuse leevendamiseks. Temperatuuri mõõdeti vaid ühes 6.bloki kambris. 2
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja distsiplinaarrikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega. Kaebaja pani toime Murru Vangla kodukorra p-i 47 rikkumise. Asjaolu, et kaebaja esitas 16.02.2009 koolist keeldumise avalduse, ei võtnud kohustust koolis käia kuni tema õppivate kinnipeetavate nimekirjast väljaarvamiseni. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus ei maininud kaebaja hambavalu. 18.11.2009 vangla tervishoiuosakonna tõendi kohaselt ei pöördunud kaebaja hambavalu kaebusega 18.02.2009 tervishoiuosakonda. Kartseri sisustus vastas vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 4 nõuetele, puudus vaid valjuhääldi. Kaebajale olid lubatud VSkE § 60 lg-s 1 loetletud esemed. Samuti vastas kartserikamber eluruumidele ettenähtud miinimumnõuetele, sh ruumi temperatuuri osas. Kaebaja ei ole kartseris viibimise ajal esitanud kaebusi seoses temperatuuriga. Kaebaja viibis kartseris üksinda, mistõttu ei saanud mittekaasaegse tualeti (WC potita) kasutamine olla väärikust alandav. Mõningane ebamugavus ei ole samastatav inimväärikuse alandamisega. Kaebajale oli tagatud toitlustamine ja õigus jalutuskäikudele. Kaebaja ei ole tõendanud tervise kahjustumist seoses kartseris viibimisega. Kaebaja au ja hea nime väidetav kahjustamine on heastatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisega. Mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema tingimusteta ja üksnes rahaline ning kahju võib olla heastatav ka vabandamisega kannatanu eest. Murru vangla vabandab oma kirjalikus vastuses kaebaja ees. Vastustaja leiab kokkuvõtvalt, et kaebajat ei ole koheldud inimväärikust alandavalt, tema au ja head nime ei ole teotatud ning füüsiliste kannatuste ja tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud. Vastustajal ei olnud soovi kaebajale kahju tekitada, vastustaja tegutses kehtiva haldusakti alusel. Vastustaja 15.04.2010 vastuse täienduses märgitakse, et kambrite temperatuuri ja niiskuse taset mõõdeti mais 2009 (väljaspool kütteperioodi). Märtsis on vanglas kütteperiood, mistõttu ei saa kaebaja väited külma kohta vastata tõele. Kartserikambrite sanitaarne seisukord vastas miinimumnõuetele. 2007 jaanuaris lõpetati kartserikambrites remont, mis hõlmas lagede ja seinte pinnakatte töid, sanitaartehnika paigaldamist, valgustuse ja põrandakatte parandamist jm. Isegi arvestades, et kinnipeetavad on vahepeal viimistlust kahjustanud, ei saanud kartserikambrid olla seisukorras, mida ei saaks miinimumnõuetele vastavaks pidada. Peale remonti ei ole registreeritud kartserikambrite sellises ulatuses rikkumisi, mis oleks need muutnud nõuetele mittevastavaks. Vastustaja 03.05.2010 vastuse täienduses märgitakse, et kaebaja viibis kartserikambris nr 127 10-13.03.2009 ja ka sellel ajal ei esitanud ta ühtegi kaebust. Samuti ei ole perioodil 2326.03.2009 fikseeritud kaebaja rahulolematust kambriga nr
8. Kaebajat hakkasid kartserikambri tingimused häirima peale distsiplinaarkaristuse tühistamist. Toimkonnaraamatus ei ole fikseeritud kaebaja sealviibimise ajal ühtegi probleemi seoses kartserikambritega. Samuti puuduvad märked väljakutsete kohta Riigi Kinnisvara AS-le seoses kartserikambrite ja küttesüsteemiga. 2009 veebruaris on kinnipeetavate poolt esitatud kaebuseid seoses temperatuuriga, misjärel ka mõõdeti kartserikambrite temperatuuri. Võetud on ka ühe märtsis 2009 kambris nr 126 viibinud kinnipeetava seletus. Kaebaja kartserikamber asub katlamajale kõige lähemal ning see osakond on kütteperioodil ka alati kõige soojem. Vaidlusalusel ajavahemikul olid Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia ameti 3 kodulehe andmete kohaselt ilmaolud tavapärased (+0,7 kuni -2,4 kraadi), mistõttu ei saanud olla välistemperatuurist tingitud erakordset mõju siseruumi temperatuurile. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 alusel. Kaebaja on seisukohal, et talle on tekitatud mittevaraline kahju Murru Vangla õigusvastaste käskkirjadega, mille alusel ta kandis 3-ööpäevast kartserikaristust. 07.05.2009 vaideotsusega tunnistati Murru Vangla direktori käskkirjad, mis oli kartserisse paigutamise aluseks, algusest peale kehtetuks. Seega oli kaebaja vabadust piiratud alusetult. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lõige 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Riigikohus on 15.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-09 leidnud, et: „Vangistuse ajal on piiratud isiku PS §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud vangistusseaduse
10. ja
11. peatükis. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud isiklikud asjad ning tal ei ole lubatud liikuda vangla territooriumil. Samuti võib vangla piirata VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kolleegium leiab, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis.“ Seega tuleneb viidatud Riigikohtu lahendist, et alusetu vabaduse võtmine tuleb üldjuhul hüvitada rahas. Riigikohtu praktikas (lahendid haldusasjades nr 3-3-1-14-06 ja 3-3-1-93-09) on peetud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Vastustaja on kohtumenetluses esitatud vastuses leidnud, et hüvitamiseks on piisav käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine vaidemenetluses ning vastustaja vabandamine kaebaja eest (mida tehti alles kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses). Kaebaja kahjunõude lahendamise kohta tehtud Murru Vangla otsuse põhjendustest ei ole nende ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu üldse võimalik aru saada. Ei ole selge, kas vangla on olnud seisukohal, et mittevaralist kahju ei ole üldse tekitatud või on see tekkinud, kuid selle hüvitamiseks on piisav käskkirjade õigusvastaseks tunnistamine või oleks mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ebaõiglane seetõttu, et kaebaja rikkumine on tõendatud. Arusaadav on vaid lõppjäreldus, et kahju summas 10 000 krooni kaebajale ei hüvitata. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et antud juhul tuleks jätta mittevaraline kahju vabaduse alusetu võtmise eest rahaliselt hüvitamata. Kohus on samas seisukohal, et antud 4 asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid hüvitise määra suurendamist võrreldes kohtupraktikas väljakujunenud tavapärase hüvitisega. Antud asjas ei esine vastutuse piiramise aluseid vastavalt RVS §-le
12. Asjassepuutuv ei ole vastustaja väide seoses vangla tahtlusega, kuna sellest ei sõltu kaebajale tekitatud kahju suurus. Samuti ei ole jätnud kaebaja kasutamata võimalikke õiguskaitsevahendeid, kuna esitas vaide Justiitsministeeriumile. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et kaebaja distsiplinaarrikkumine on tõendatud ning oleks ebaõiglane mõista välja rahaline hüvitis vaid seetõttu, et vangla tegi menetlusvea, mis tõi kaasa käskkirjade kehtetuks tunnistamise. Kohus leiab, et vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud, kas kaebajal oli tegelikult hambavalu, mille tõttu ta koolist lahkus, lisaks sellele, et kaebaja ei soovinud enam õppetöös osaleda ja oli esitanud 16.02.2009 koolist väljaarvamise avalduse. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja viidi 18.02.2009 kell 8.40 seletuskirja kirjutama ning hambaarsti vastuvõtule pääses kaebaja 25.02.
13. Hambavalu tõi kaebaja põhjenduseks kui oli tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga (kaebaja seletus protokollil). Samas pöördus kaebaja hambavaluga meditsiiniosakonda 16.02.2009, mistõttu ei saa välistada, et ka 18.02.2009 võis tal esineda sama terviseprobleem. Asja materjalidest ei nähtu, kas kaebaja esitas suuliselt soovi pöörduda valuvaigistite saamiseks meditsiinitöötaja poole või oli väidetav hambavalu peale seletuskirja kirjutamist üle läinud. Samuti ei selgu, kas kaebaja oli teadlik, et ta peab võtma koheselt arstitõendi. Kuna märgitud asjaolud on distsiplinaarmenetluses jäänud täpsustamata ei saa välistada, et kaebajale oleks kõige raskem karistus (kartser) jäetud määramata. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja proportsionaalseks alusetult vabaduse võtmise (kinnipeetava vabaduse täiendava piiramise) eest rahalise hüvitise väljamõistmist 100 krooni iga kartseris viibitud päeva eest. Kaebaja on väitnud ka süüliselt väärikuse alandamist, tervise kahjustamist ning au ja hea nime teotamist. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-93-09 tuginenud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Kolleegium leidis viidatud lahendis, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVS § 9 lg 1 tähenduses. Seega isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav, mistõttu tuleb kohtul kontrollida, kas kartserisse paigutamisega kaasnesid isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei olnud otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kaebaja on väitnud, et piiratud oli kaebaja õigus suitsetada, teed juua, lugeda, suhelda, kasutada talle kuuluvaid asju. Samuti ei olnud kartseri tingimused nõuetekohased, tualetis käimine oli ebamugav (selg puutus vastu teravate servadega kraanikaussi, millest vesi jooksis pähe), taburetid olid rauast ja kartseris oli külm. Karistuse määramise käskkirja kohaselt olid kaebajal lubatud kartseris esmased hügieenitarbed ja õppekirjandus ning keelatud ajalehed, ajakirjad, raadio, TV, internet ja oma toiduained. Toitlustamine on vanglas (sh kartseris) tagatud, mistõttu oma toiduainete tarbimise keelamine ei saanud tuua kaasa märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi. 5 Kolmepäevane suhtlemise piirang, teejoomise ning vabalt valitud kirjanduse ja meediaväljaannete lugemise mittevõimaldamine ning vanglas lubatud isiklike asjade kasutamise piirang ei kvalifitseeru inimväärikust alandavaks kohtlemiseks selle lühiajalisuse ja vähese intensiivsuse tõttu. Samuti nagu nähtub vastustaja esitatud kinnipeetava selgitusest (tlk 142), suhtlesid kinnipeetavad ka kartseris läbi uste, mistõttu ei saa väita, et suhtlemine kaaskinnipeetavatega oleks olnud täielikult välistatud. Kaebajale olid lubatud esmased hügieenitarbed ning lugemisvõimalust oli piiratud selliselt, et võimalik oli õppekirjanduse lugemine. VangS § 651 sätestab, et kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele (lg 1); kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus ja kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (lg 2); kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras, kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus (lg 3); kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist (lg 4). Seega oli kaebajal soovi korral võimalik viibida vabas õhus vähemalt üks tund päevas ning kaebajal oleks põhimõtteliselt olnud võimalik sellel ajal ka suitsetada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja üldse oleks taotlenud suitsetamise võimalust. Samas ei ole tõendatud ka see, et kaebajale kui väidetavalt pikaajalisele suitsetajale oleks keeluga tekitatud füüsilisi kannatusi, kuna ühegi kirjaliku kaebuse või suulise pretensiooni esitamine kartseris viibimise ajal kohtuasja materjalidest ei nähtu. Kaebaja meditsiinikaardis (tlk 61-68) ei ole fikseeritud kartseris viibimise ajal tervisega seotud probleeme (mis võiks olla mittevaralise kahju väljamõistmise iseseisvaks aluseks). Peale kartserist vabanemist on kaebaja kurtnud vaid sügelevate punnide üle (tlk 76 pöördel, meditsiinikaardi väljavõte 01.04.2009 kohta). Kaebaja väited närvilisuse ja depressiooni tekkimise kohta seoses kartseris viibimisega on paljasõnalised. Kaebaja ei ole kartseris viibimise ajal ega vahetult peale seda käinud psühhiaatri juures, mistõttu on väited tõendamata. Kaebaja on psühhiaatri vastuvõtul olnud 12.03.2009 ning kurtnud närvilisust ja unetust. Psühhiaatri diagnoosi kohaselt on tegemist alkoholisõltuvusest tingitud probleemidega. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. VSkE § 7 lg 4 p 1-6 kohaselt kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; pesemiskoht; WC. Kohus leiab, et kartserikambri sisustus vastas valdavalt eelviidatud normis sätestatule. Norm ei sätesta, millisest materjalist peavad sisustusesemed olema, mistõttu võisid taburetid olla ka rauast. Kaebaja ei ole väitnud, et valjuhääldi puudumine oleks kahju tekitanud. Kaebaja ei ole esitanud põhjendatud väiteid selle kohta, et kartseri sanitaarne seisukord ei oleks vastanud vähemalt eluruumile esitatavatele miinimumnõuetele. Kaebaja on vaid väitnud, et tingimused olid jubedad. Vastustaja on märkinud, et kartserikambrite sanitaarne seisukord vastas miinimumnõuetele, kuna 2007.a. jaanuaris lõpetati kartserikambrites remont, mis hõlmas lagede ja seinte pinnakatte töid, sanitaartehnika paigaldamist, valgustuse ja põrandakatte parandamist jm. töid ning peale remonti ei ole registreeritud kartserikambrite 6 sellises ulatuses rikkumisi, mis oleks need muutnud nõuetele mittevastavaks. Kaebaja ei ole peale vastustaja vastuse saamist kaebuse väiteid selles osas täpsustanud, mistõttu tuleb lugeda väide kartseritingimuste nõuetele mittevastavuse osas paljasõnaliseks. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 kohaselt õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Murru Vangla esitatud sisevalve toimkonnaraamatust (tlk 93-97) ei nähtu, et vaidlusalusel perioodil oleks kaebaja või muu kartserikambris viibinud kinnipeetav esitanud kaebusi seoses siseruumide temperatuuriga. Kaebusi seoses temperatuuriga ei nähtu ka 6.osakonna teenistusraamatust (tlk 99-116). Vastustaja on esitanud kommunaalkulude arve märtsikuus osutatud teenuste eest, millest nähtub ka küttekulu (tlk 118). Vangla elektroonilise registri Amphora väljatrükist (tlk 128) nähtuvad 23.02.2009 esitatud kaebused temperatuuri kohta kambrites nr 125, 127, 128,
14. Vastustes kaebustele (tlk 139 pöördel kuni tlk 141) on leitud, et mittevastavus temperatuuri osas tuvastati vaid kambris nr 128, mis suleti kasutamiseks. Mõõtmistulemused 26.02.2009 kohta kajastuvad tabelis (tlk 139), millest nähtub, et kambris nr 126, kus viibis märtsi lõpus ka kaebaja, oli seinte temperatuur üle 20 kraadi ja põrand 19,4 kraadi, mis ületab ettenähtud miinimumnõuet (18 kraadi). Samuti on vastustaja kohtule esitanud kinnipeetava selgituse, kes viibis kambris nr 126 ajavahemikul 12-19.03.
15. Tema selgituse kohaselt olid märtsikuus kambrid normaalselt soojad, vähemalt 20 kaadi või isegi üle selle ning kinnipeetavad, kes suhtlesid läbi uste temale teadaolevalt külma üle ei kaevanud. Ka välistemperatuur kõnealusel perioodil oli tavapärane. Kaebaja meditsiinikaardi väljevõttest (tlk 61-68) ei nähtu perioodil 23-26.03.2009 ja peale seda kaebusi seoses külmetamisega või külmetushaigusesse haigestumist. Vastava kaebuse on kaebaja esitanud 27.05.2009, so ca 2 kuud peale kartseris viibimist. Seega on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kaebaja väited ebanormaalselt külma kartserikambri kohta ebaõiged. Kaebaja on väitnud, et tualetis käimine oli ebamugav, kuna selg puutus vastu teravate servadega kraanikaussi, millest vesi jooksis pähe. Vastustaja on möönnud, et tualett ei olnud kaasaegne. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades seda, et kaebaja viibis kartseris üksinda ei saanud mittekaasaegse tualeti (nn genua pott) kasutamine olla väärikust alandav, kuid võis olla ebamugav, mis aga ei ole samastatav inimväärikuse alandamisega. Kaebaja väited, et kraanikausist jooksis pähe vesi ei ole tõendatud. Üheski vangla esitatud dokumendis (toimkonnaraamat, teenistusraamat, elektroonilise registri Amphora väljatrükk) ei ole fikseeritud kaebaja pretensiooni seoses tilkuva kraaniga. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kartseris kinnipidamisega ei ole kaebaja väärikust alandatud. Tõendamata on tervisekahju tekkimine. Kohus nõustub vastustajaga selles, et au ja hea nimi on taastatud käskkirja õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamisega ning korvatud vastustaja vabandamisega. Rahalise hüvitise väljamõistmiseks kaebaja distsipliinirikkujana käsitlemine alust ei anna. Kaebajale tuleb

§ 26

lg 1 p 4 alusel välja mõista 300 krooni alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 8.

§ 95

lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab 7 kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. 19.10.2009 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest. Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Kohus rahuldas kaebuse 300 krooni ulatuses, millelt tuleks eeltoodud sätte kohaselt tasuda riigilõivu 250 krooni. Murru Vanglalt tuleb seega riigituludesse välja mõista riigilõiv 250 krooni. Kristina Maimann Kohtunik 8