2-09-63596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2010.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-63596 Tsiviilasi M.P.’u hagi S.P.’u väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 39 600.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.P. ; Kostja: S.P. vastu laste ülalpidamiseks elatise Juhindudes PkS § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 § 70 lg.1 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-
- Rahuldada M.P.’u hagi osaliselt. Välja mõista S.P.’ult M.P.’u kasuks poeg S.P.’u (sünd. xx xx xxxxa., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas
(2200)kaks tuhat kakssada krooni kuus alates 25. veebruarist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. RESOLUTSIOON Välja mõista S.P.’ult M.P.’u kasuks tütar M.P.’u (sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas
(2200)kaks tuhat kakssada krooni kuus alates 25. veebruarist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1
(3)2-09-63596 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses oli M.P.’u 30.11.2009 .a avaldus S.P.’u vastu laste Sten ja M.P.’u ülalpidamiseks elatise välja mõistmiseks maksekäsu kiirmenetluse korras. Kohtunikuabi koostas 09.12.2009.a S.P.’ule makseettepaneku elatise tasumiseks, millele võlgnik esitas 18.01.2010.a vastuväite. Kohtunikuabi 12.02.2010.a määrusega anti asi üle hagimenetlusse vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg.1 sätestatule. M.P.’u 25.02.2010.a hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud 2 last: xx xx xxxx.a poeg S.P. ja xx xx xxxx.a tütar M.P.. Lapsed elavad hageja juures ja hageja soovib, et elatise maksmine toimuks ametlikult, sest laste ülalpidamiseks kulub suurem summa, kui kostja vabatahtlikult maksab ja pooled ei ole saavutanud elatise summa osas kokkulepet. Hageja ei tööta, vaid viibib noorima, xx xx xxxx.a sündinud lapsega lapsehoolduspuhkusel, ainsaks sissetulekuks on riiklik peretoetus 2100.- kr kuus, muud vara hageja ei oma. Kostja vara ja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, soovib hageja laste ülalpidamiseks elatusraha Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsummas alates 01.12.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud: laste sünnitunnistused, abielulahutuse tunnistus, tõend M.P.’u jalgpallitrenni õppemaksu kohta 250.- kr kuus. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 15.03.2010.a teatas, et on tasunud elatist vabatahtlikult kokkuleppel hagejaga, on saatnud maksekäsu kiirmenetluses kohtule dokumendid, mis kinnitavad, et kostja maksis töötuna 01.09.2009.a elatist 1500.- kr kuus + taskuraha 300.- kr ning alates 01.12.2009.a maksab igakuiselt laste jaoks 4400 krooni, on tasunud seda summat ka töötuna. Kostja pole kunagi keeldunud elatist maksmast ja on valmis jätkuvalt maksma 4400 krooni kuus. Kostja leiab, et hageja on pöördunud kohtusse põhjendamatult. Maksekäsu kiirmenetluse ajal on kostja esitanud andmed hagejale elatise jaoks ning lastele taskuraha jaoks alates 2007.a kuni 2009.a detsembrini tehtud ülekannete kohta ning koopiad xxxxxxx xxxxxxxxxx harukontorilt tõenditest töötuna arvel olemise ja töötu abiraha saamise kohta november –detsember 2009.a. 30.03.2010.a kirjalikus avalduses hageja täpsustas, et soovib elatist kahele lapsele kokku 4400.krooni kuus, kostja vastuses toodud asjaoludele hageja vastuväiteid ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg.1 kohaselt, kui vanem ei täida laste ülalpidamise kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt täielikult ega regulaarselt, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja laste jaoks elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Elatusraha kindlaks määramisel lähtutakse kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Elatusraha mõistetakse välja alates hagi esitamisest, hageja nõudel võib kohus mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ja ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid: vanem, kellelt elatist nõutakse, on 2
(3)2-09-63596 töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud – alus: Perekonnaseaduse §
- Hageja nõue on esitatud algselt maksekäsu kiirmenetluse avaldusena 30.11.2009.a ning hagiavaldusena 25.02.2010.a, hageja taotleb laste ülalpidamiseks elatusraha 2200 krooni kuus alates 01.12.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja on kinnitanud, et nõustub hageja poolt soovitud suuruses elatise maksmisega 2200.- kr kuus lapse kohta ja on seda ka alates 2009.a detsembrist maksnud, hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud ega esitanud omapoolseid tõendeid saadud elatise summade kohta. Poolte varalise seisundi võrdlemisel nähtub hageja esitatud andmetest, et tema ainsaks sissetulekuks on peretoetus 2100 kr kuus, kostja on esitanud tõendid töötuna arvel olemise kohta nov-dets 2009.a, kuid ei ole oma praeguse sissetuleku või selle puudumise kohta 15.03.2010 kirjalikus vastuses andmeid esitanud. Kostja on hagi õigeks võtnud 2200 krooni ulatuses, mis jääb seaduses sätestatud miinimummäära lähedasse ulatusse (arvestades muu hulgas asjaolu, et kohtuotsuse alusel lastele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu). Arvestades laste vajadusi, hageja ja kostja seisukohti ning poolte varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks välja mõista elatise seadusega ettenähtud miinimumi lähedases määras, s.o. 2200 krooni kuus alates
- veebruarist 2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 jäävad antud juhul menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(3)