← Eesti

2-10-19186/4

Obsah (8)§ 1§ 31§ 29§ 28§ 22§ 130§ 23§ 150

2-10-19186 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19186 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad M

§-s 13 lg 2 ettenähtud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja (tl 3-4). Võlanimekirja kohaselt võlgnikul varasid ei ole, maksuvõlgasid on 1 525 263 krooni ja võlgasid töötajatele 264 828 krooni. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnik lugenud asjaolu, et tellimuste vähesuse ja madalate hindade tõttu ei olnud võimalik kasumlikult toota. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja kinnitab, et osaühingu majandustegevus on lõppenud ja töötajatega on töölepingud lõpetatud 10. aprillil 2010 (tl 107-108). 2.

§ 1

lg 2, 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kusjuures juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1, 3, 4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisadega ning ajutise pankrotihalduri seletustega kohtuistungil (tl 16-101, 107-108) on tuvastatud järgmised asjaolud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevalt vara mitte enam kui 1 227 krooni ja võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 2 190 414 krooni.

§ 31lg 4 kohaselt, kui 2

(6)pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaks ümber lükata seaduses sätestatud maksejõuetuse eelduse. Ajutine haldur on seisukohal, et Maribor Trade OÜ on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid ja vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. Ei ole teada, et äriühingu osanik sooviks teha täiendavat rahalist sissemakset äriühingu makseraskustest välja toomiseks. Äriühingu majandustegevus on
  1. aasta alguses täielikult seiskunud ja puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi, on äritegevuse taaskäivitamiseks täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu äriühingu maksejõuetus süveneb. Neil asjaoludel ja arvestades, et äriühingul puudub materiaalne baas põhitegevuse jätkamiseks, töölepingud on lõpetatud, ei näe ajutine pankrotihaldur võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Maribor Trade OÜ pankrotimenetluses ei ole välistatud võimalus esitada äriühingu juhatuse liikme vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et ta ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Arvestades olemasolevaid OÜ Maribor Trade raamatupidamise algdokumente on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu juhatuse liige oleks pidanud märkama äriühingu varade puudumist kõikide kohustuste katteks juba hiljemalt seisuga
  2. detsember 2006 koostatud äriühingu raamatupidamisbilansist. Maribor Trade OÜ pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad rahalised väljaminekud. Maribor Trade OÜ-l puuduvad rahalised vahendid nii ajutise pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Samuti peavad võlausaldajad olema nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Ajutine haldur ei saa garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara tegelikult suurendada. Kuna ajutisel halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima Maribor Trade OÜ edasist pankrotimenetlust, siis leiab ta, et esineb

§-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja ei ole vaidlustanud ajutise halduri poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ega neist tehtud järeldusi, kuid leiab, et osaühingu juhtkonna poolt võib olla tegemist tahtmatu juhtimisveaga, kuid mitte kuriteoga (tl 107-108). 3.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Määruses eespooltoodud asjaolusid arvestades on tuvastatud, et Maribor Trade OÜ-l vara praktiliselt puudub, võlgade suurus on üle 2 miljoni krooni, tootmistegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Kohtu deposiiti ei ole

§-s 30 lg 1, 2 sätestatud korras tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 109-112). 3

(6)Seega on Maribor Trade OÜ maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kohtule esitatud tõendite kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ka kohtu deposiiti ei ole tasutud kohtu poolt määratud summat määratud tähtajaks, siis tuleb Maribor Trade OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb tühistada Tartu Maakohtu 3. mai 2010 määrusega võlgniku vara suhtes rakendatud vara käsutamise keeld ja võimaliku sundtäitmise peatamine. 4.

§ 28

lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteotunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Sellega seoses on ajutine haldur tuvastanud järgmised asjaolud (tl 16-101). Kuivõrd võlgniku netovara oli langenud alla seaduses nõutud suurust ja võlgnik muutus maksejõuetuks juba 2006. aasta lõpuks ning maksejõuetus saanuks ajutise halduri arvates märkamata jääda üksnes äärmiselt hooletul juhil, saab võlgniku juhtkonnale ette heita ÄS §-s 171 lg 2 p 1 sätestatud osanike koosoleku kokku kutsumata jätmist ja ÄS §-s 180 lg 5¹ sätestatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmist. Et ÄS §-s 180 lg 5¹ nimetatud viisil käitumise kohustus tekib siiski pärast seda, kui maksejõuetuse püsivus on juba ilmnenud, et saa ajutise halduri arvates üldjuhul öelda, et KarS §-s 385¹ sätestatud tegu põhjustab maksejõuetuse. Küll võib sellise teo toimepanemine olla põhjuslikus seoses maksejõuetuse ulatusega.

§ 28

lg 2 kohaselt käsitletakse raske juhtimisveana juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhtorgani liige pidi arvestama järgmiste kohustustega: ÄS § 306 lg 2: juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel. Samuti peab juhatuse liige vältima enda ja osaühingu huvide konflikti. MKS § 8 lg 1: juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. ÄS § 180 lg 5 1 : kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige on kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35: juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1: juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutine haldur leiab, et see asjaolu, et võlgniku toodangu müügist saadud raha ei võimalda katta sama toodangu valmistamisega või teenuse osutamisega igakuiselt paratamatult kaasnevaid kulusid, oli niisugune fakt, mida tavapärase reaalsustajuga juhatuse liige pidi mõistma. Selle asemel, et lõpetada tegevus, kui sellest saadav tulu ei võimalda kõiki tegevusega kaasnevaid kohustusi täita, jätkas võlgnik enam kui kolme aasta jooksul kahjulikku tegevust. Ajutine haldur leiab, et võlgniku tegevuse analüüsimisel tuleb koos 4

(6)võlgniku tegevusega käsitleda ka AS Serv-In-Tex olemasolu ja tegevust järgmistel põhjustel: 1) võlgnik sai üldse mingisuguse tegevuse jätkamist võimaldava raha valdavalt AS-lt Serv-InTex; 2) võlgniku tegevus toimus AS Serv-In-Tex ruumides ja seadmetega; 3) AS Serv-In-Tex on ajutise halduri hinnangul Maribor Trade lähikondne OÜ, kes tegutses võlgnikuga samas valdkonnas. Maribor Trade OÜ faktilist juhtimist on teostanud Elina Antsi, kes on AS ServIn-Tex aktsionär, nõukogu esimees ja juhatuse liikme abikaasa; 4) kahe lähikondse äriühingu tegevuse tulemuse erinevus vähemalt 2006.-2008. majandusaastal on märkimisväärne. Kui Maribor Trade OÜ sai õmblustoodete tootmisest märkimisväärses summas kahjumit, siis AS Serv-In-Tex sai hoopis kasumit. Ajutise halduri andmetel ei ole Maribor Trade OÜ juhatuse liikmel Viktor Villemil märkimisväärset vararegistrisse kantud vara. Mõistlik ja hoolas juht pidi aru saama, et võlgniku toodangu ja teenuste realiseerimisest saadav tulu ei kata ära kõiki tootmisega ja teenuste osutamisega kaasnevaid kulusid. Arvestades, et kogu võlgniku kaup realiseeriti lähikondsele ning võlgnik kandis seejuures märkimisväärset kahju, peab ajutine haldur tõenäoliseks, et võlgniku tegevuse mõtteks oli olla sisuliselt osaks AS Serv-In-Tex majandustegevusest ning säästa AS-i Serv-In-Tex ülejõu käivate tööjõu kulude kandmisest. Kokkuvõttes peab ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tema juhtkonna poolt raskete juhtimisvigade toimepanemist. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kogu oma tegevusaja jooksul müüs võlgnik oma kaupa või teenust lähikondsele hinnaga, mis ei vastanud selle kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kuludele. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse vähemalt raske hooletuse tõttu rikkumise tulemusena sai võlgniku kohustuste suurenemine küllalt pikka aega jätkuda ka pärast võlgniku maksejõuetuse ilmnemist. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et maksukohustuse kasvatamine oli võlgniku teadlik valik. Ajutine haldur leiab, et sisuliselt koos tegutsenud Maribor Trade OÜ ja AS Serv-In-Tex majandustegevuse summaarseks tulemiks oli siiski kahjum, kuid sellele vaatamata ei pea ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks objektiivselt ebasoodsat majanduskeskkonda. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõttes või kuriteo tunnustega tegu, kuid kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema juhtorgani liikme poolt raskete juhtimisvigade toimepanemine, asjaolu, et kogu tegevusaja jooksul müüs võlgnik oma kaupa või teenust lähikondsele hinnaga, mis ei vastanud selle kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kuludele. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse raske hooletuse tõttu rikkumise tulemusena sai võlgniku kohustuste suurenemine pikka aega jätkuda ka pärast võlgniku maksejõuetuse ilmnemist. 5.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§-s 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustada ajutist pankrotihaldurit likvideerima Maribor Trade OÜ, kui juriidiline isik ja pärast võlgniku likvideerimist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada tema kohustustest. 6. Elina Antsi on avaldanud kohtus nõusolekut tema määramiseks Maribor Trade OÜ dokumentide hoidjaks. Ajutine haldur nõustus selle ettepanekuga (tl 107-108). ÄS § 58 lg 4 kohaselt, kui on toimunud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda Maribor Trade OÜ dokumentide hoidjana Elina Antsi. 5

(6)7.

§-s 23 lg 1, 2, 3 on sätestatud järgmist. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos sama seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse (tl 102-103) määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 10 775 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu summas 3 556 krooni ja hüvitatavate vajalike kulutuste suuruseks 3 092,58 krooni. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus, arvestades ajutise halduri tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, ülesannete täitmisele kulunud aega, määrab tasu suuruseks 10 775 krooni. Kohus, kontrollinud ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust, kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse summas 3 092,58 krooni. Ajutine haldur kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Ajutine haldur on taotlenud hüvise kulutuste eest välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktoorum ja tasu ajutisele haldurile. Ajutine haldur on oma taotlust samas ka põhjendanud (tl 102-103).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Neil asjaoludel mõistab kohus ajutise halduri tasu välja Küllike Mittile ja kuluhüvise büroole, mille kaudu ta tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et kuna pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis tuleb ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivara arvelt, kuid ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 6 200 krooni, sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Kohtunik: 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.