← Eesti

2-09-15574/13

Obsah (14)§ 394§ 416§ 187§ 420§ 317§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 144§ 483§ 175

2-09-15574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja n

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi 1

(3)2-09-15574 taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas

§ 420

lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 06.04.2009.a esitas Aktiva Finants OÜ esindaja kohtule hagiavalduse S J vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue AS Tele 2 ja S J vahel mobiiltelefoni teenuste lepingust nr 10240626. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele loovutas AS Tele 2 nõude kostja vastu, 7 529,37 krooni, millele on lisandunud viivis 7 528,37 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt

§ 317

kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Vastamiseks anti tähtaeg 20 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2010.a.

§ 317

lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb 2

(3)2-09-15574 kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on üldtingimuste kohaselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 4950 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1600 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 100 krooni hagimaterjalide kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 3100 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 5 järgi on asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus välja mõista kostjalt hagimenetluses tasutud riigilõiv 1 600 krooni ning teate avaldamise eest riigilõiv 100 krooni. Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Viru Maakohus 20.02.2009.a. määrusega jättis Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse S J vastu rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Hagiavaldus oli kohtule esitatud hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kiirmenetluse lõppu. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni kohtuväline kulu ning ei kuulu seega väljamõistmisele kostjalt. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3100 krooni.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Antud juhul ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Hageja nõue on tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja OÜ Julianus Inkasso tegeliku töömahuga. Kohus arvestab, et esindaja aastaid tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes ning hagiavalduste vormistamisel on kõigi aastate jooksul kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid, samad on ka nõuete 3

(3)2-09-15574 materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1500 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1500 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ning hagimaterjalide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 3200 krooni. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostja S J kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja seaduslikku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Dokument loetakse

§ 317

lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 407lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Fred Fisker Kohtunik 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.