KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-6803 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2010 Tallinnas Tsiviilasi D. T. hagi J. T. vastu elatise vähendamiseks ning J. T. vastuhagi elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 9450 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.11.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. T. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja J. T. (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Irina Reva RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-6803 tühistada osas, millega hagi rahuldati, ja teha selles osas uus otsus. Jätta D. T. hagi J. T. vastu elatise suuruse vähendamiseks rahuldamata. Muuta mentluskulude jaotust ja jätta poolte esimese astme kohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ülajäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta D. T. kanda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud D. T. esitas 18.02.2009 hagi J. T. vastu elatise vähendamiseks. Poolte kooselust sündis xx.xx.xxxx poeg D. T.. Harju Maakohtu 27.06.2007 määrusega kinnitati J. T. ja D. T. vahel sõlmitud kompromiss, millega D. T. kohustus tasuma elatist D. T. ülalpidamiseks 3250 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seoses elu kallinemise ning perekonnaseisu muutumisega on hageja varaline seisund käesoleval ajal oluliselt halvenenud. Hageja ülalpidamisel on ka teisest abielust xx.xx.xxxx sündinud tütar P. T.. Hageja majanduslik olukord ei võimalda enam tasuda kostjale lapse ülalpidamiseks elatusraha kokkulepitud summas, kuna hageja töötasu ei ole piisav oma pere eluvajaduste rahuldamiseks. Samuti jääks elatise 3250 krooni tasumisel hageja tütar P. varaliselt vähem kindlustatuks kui poeg D.. Töölepingu kohaselt on hageja põhipalk ainult 12 100 krooni. Teised väljamaksed on lisatasud, mille maksmine sõltub ainult tööandja soovist ning raha olemasolust. Tööandja teavitas hagejat, et seoses töömahu vähenemisega võib töötasu väheneda. Hageja abikaasale maksti vanemahüvitist kuni 02.03.2009. Hageja pere kogu sissetulek moodustab 19 139 krooni, kohustuslikud maksed moodustavad kuus kokku 18 074,33 krooni. Samuti kannab hageja pidevalt lisakulutusi seoses poja ülalpidamisega, kuna laps viibib igal nädalavahetusel hageja juures. Suvel ja koolivaheaegadel on laps hageja vanemate juures Xxxxxx. Hageja on arvestanud poja kulutusteks, mil ta viibib 8 päeva kuus hageja juures eluruumi hooldus- ja kommunaalkulud 294,67 krooni, elektrienergia eest 16 krooni, AS-ile Xxxxxxx 21,28 krooni, riided, hügieenivahendid, kantseleikaubad, mänguasjad 550 krooni, toit 500 krooni. Hageja taotleb elatise suuruse vähendamist ning määrata elatise suuruseks 2200 krooni kuus PKS § 61 lg-te 2, 4 ja 5 alusel. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Lapse vajadused ei ole vähenenud võrreldes ajaga, mil poolte vahel sõlmiti kompromiss elatise tasumiseks. Hageja varaline seisund on seotud korteriomandi ostuga ning sellega seotud kuludega. Hageja oleks pidanud korteriomandi ostmisel hindama laste vajadusi ning arvestama seda laenukohustuse võtmisel. Samuti näitab hageja oma sissetulekut tegelikust väiksemana. Hageja esitatud pangakontode väljavõttest perioodi 01.02.2009 – 08.09.2009 kohta ilmneb, et hageja kulud antud ajavahemikul olid 224 691,55 krooni. Seega ei ole hageja varaline seisund nii halb, et tekiks alus elatise suuruse vähendamiseks. Hageja ei kasuta oma õigust suhelda lapsega 8 päeva kuus. Kostja esitas 04.06.2009 vastuhagi elatise suurendamiseks. Kostja palus kohtul määrata elatise suuruseks 4113,93 krooni (s.o 3250 krooni, millele lisandub kehtiv tulumaksumäär 863,93 krooni) tagasiulatuvalt alates 03.06.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, arvestades väljamakstud elatist. Kompromissi sõlmimisel võeti elatise suuruse määramisel aluseks lapse vajadused. Pooled aga ei arvestanud sellega, et kostja peab elatiselt tasuma tulumaksu. Elatise summa, mis jääb järele pärast tulumaksu kinnipidamist, ei vasta sõlmitud kompromissi eesmärkidele ega võimalda täies ulatuses lapse vajadusi rahuldada. Lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud on 8020 krooni. Hageja vastus vastuhagile 2
(8)Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus muutis Harju Maakohtu 27.06.2007 määrust alates 18.02.2009 ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks igakuise elatise 2200 krooni alates 18.02.2009 kuni poja D. T. täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud jäid kostja kanda. B. A. AS ja hageja vahel 03.03.2008 sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et hageja kuupõhipalk on 12 100 krooni. B. A. AS 02.04.2009 kirjaga nr 14/18 on tuvastatud, et hageja brutokuupalk ajavahemikul august 2008 – jaanuar 2009 oli 23 946 krooni, mida kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte. B. A. AS 07.07.2009 kirjaga nr 14/145 on tõendatud, et hageja brutokuupalk ajavahemikul jaanuar 2009 – juuni 2009 oli 20 263,50 krooni. B. A. AS 24.08.2009 kirjaga nr 14/190 on leidnud kinnitust, et D. T. töötasu võib väheneda. Tallinna Pensioniameti 01.07.2009 kirjaga nr 7TL15.2-5/1814JRKNR2 on tuvastatud, et J. T. saab laste E. K. ja P. T. eest igakuulist peretoetust 1200 krooni. Swedbank AS ning D. T. ja J. T. vahel on sõlmitud laenulepingud nr 07-080395-EV ja 08070764-EL. Hageja oli ta sunnitud ostma korteri, kuna poolte ühine korter jäi pärast abielu lahutamist kostjale. Hageja selgituste kohaselt jättis ta kogu vara kostjale, võttes kaasa ainult isiklikud asjad, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna poolte ühisel pojal D.-l on korteris omaette tuba, siis hageja laenumaksed rahuldavad mitte ainult tema pere vajadusi, vaid ka D. vajadusi sel ajal, kui ta viibib isa juures. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et D. veedab 3 kuud aastas hageja vanemate juures. Kostja võttis istungil õigeks, et ta ei toeta vanavanemaid, kui laps viibib nende juures. Ainetu on kostja positsioon, et kui D. veedab 3 kuud aastas hageja vanemate juures, siis see ei ole kuidagi seotud elatise suuruse määramisega, kuna D. ülalpidamiskohustused lasuvad siis hagejal ja vanavanematel. Hageja on esitanud tõendid, et ta on tasunud 07.08.2009 D. T. Peterburi reisi, samuti jalanõude, toiduainete ja bensiini ostude ning kinokülastuse eest. Fotod kinnitavad, et hageja veedab oma pojaga vaba aega. V. L., I. D., R. ja O. L. ja J. T. kinnitustest ilmneb, et hageja tegeleb D.ga alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, kui laps elab hageja juures, helistab pojale iga päev, käib lastega kinos, muuseumis, basseinis, mängukeskuses, teatris, tsirkuses. Hageja on ostnud D.-le koduriietust, peorõivaid, ka üleriideid, pesu, sokke. Kostja kinnitas istungil, et ta ei anna lapsele midagi kaasa, kui laps elab hageja juures. KÜ E. arvetega on tuvastatud, et hageja perekonna elukoha Paldiski mnt 183-26 asuva korteri hooldus-ja kommunaalkulud ajavahemikus juuli, september-detsember 2008 ja jaanuar 2009 moodustavad kogusummas 13 116,71 krooni. Eesti Energia AS arvetest nähtuvalt on hageja kohustatud tasuma august 2008 kuni jaanuar 2009 eest 2855,30 krooni. AS S. arvetega on tõendatud, et hageja on kohustatud kandma perioodil august 2008 kuni jaanuar 2009 kulutusi kokku 2992 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta pangakontole augustis 2009 laekunud 19 000 krooni, mille on hageja oma väitel saanud vennalt laenuks. 3
(8)Tähelepanuta tuleb jätta Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kostjale tasutud elatise kohta, kuna märgitud dokument on käsitsi parandatud, mille kohta puudub õiendus. Maksu- ja Tolliameti 04.06.2009 kirjast nr 8-8/6646 nähtuvalt on kostja esitanud 02.06.2009 tuludeklaratsiooni 2008.a kohta ja deklareerinud elatise 39 000 krooni saamist hagejalt. Vale on J. T. seisukoht, et pärast kohtu poolt 27.06.2007 kompromissi kinnitamist ei tekkinud tal 2007.a tulumaksu tasumise kohustust. Ainetu on kostja arusaam, et vastavalt tulumaksuseadusele maksab tulumaksu isik, kelle kasuks on elatis tasutud, vaid sellel juhul, kui elatise maksja maksab elatist oma ettevõtte raamatupidamisosakonna kaudu. Seadusandja ei kohusta elatise maksjat tasuma elatist ettevõtte raamatupidamise kaudu. Seega on põhjendamatu kostja pahameel asjaolu üle, et hageja tasub elatist kostja pangakontole. Tähelepanuta tuleb jätta kostja tõendid töötasu kohta, kuna need on vastuolulised: OÜ I. T. 15.05.2009 tõendi nr T-1 kohaselt oli aprillis 2009 brutotöötasu 5000 krooni, 29.07.2009 tõendi T-2 kohaselt sai kostja aprillis 2009 töötasu 395 krooni. Õige on hageja osundamine, et kostja sissetulekud ei võimalda kulutada lapsele 8020 krooni kuus, kuna kostja väidetav töötasu on 4350 krooni. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et teda toetab õde, kuna need on ümber lükatud pangakonto väljavõttega, mille kohaselt on kostja saanud A. Ž.-lt tema korteri kasutamise eest 3000 krooni. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta saab kuutöötasu alammääras ja sularahas, mistõttu kannab ise selle pangakontole. Kostja on saanud esmakordselt kooli mineva lapse toetust 5000 krooni. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma sissetulekuid, mis võimaldanuks tasuda laenumakseid ja teha kulutusi lapse ülalpidamiseks igakuiselt 8020 krooni ulatuses. Kostja on esitanud tšekke mänguasjade, toidukaupade, sealhulgas alkoholivaba õlle, ravimite, kassitoitude, kõrvaklappide, telefonikoti, printeri, arvuti paranduse, digikaamera ostude kohta, mis ei kinnita, et need on kõik mõistlikud ja vajalikud kulutused lapsele. Kostja on tasunud 03.07.2009 Kurtna Noortelaagri tuusiku eest 2349 krooni. Meelevaldne on kostja seisukoht, miks P. T. ema kasutab jätkuvalt lapsehoolduspuhkuse õigust ega hakka töötama. J. T. on õigustatud saama lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kostja seisukoht, et hageja perekond kasutab J. T.-le kingitud sõidukit ja nad peaksid sellest loobuma, on ebamõistlik, kuna kostja on samuti arvestanud oma auto kulutusteks 900 krooni kuus. Kostja leiab, et D. vajadused ei ole muutunud, küll aga peab ta tasuma elatise summalt 3250 kroonilt tulumaksu ja tema arvates ei ole seda arvestatud kompromissi sõlmimisel. Samas on hageja kuupalk vähenenud ja vähenemas ning ta täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps tema ja vanavanemate juures viibib. Hageja on sõlminud elu- ja pensionikindlustuse D. T. tarvis. Hageja on arvestanud D. kulutusteks koos elatisrahaga 6245 krooni. Hageja perekonna kuusissetuleku moodustab brutotöötasu 12 100 krooni, peretoetus 1200 krooni ja J. T. lapse elatis 2000 krooni, kogusummas 15 300 krooni. Hageja ülalpidamisel on oma perekonnas J. T. ja P. T. ning abielust kostjaga D. T.. D. T. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist tuleb vähendada 2200 krooni kuus, siis jääb perekonnale 13 100 krooni ja igale perekonnaliikmele 3275 krooni. Arvestades kostja kuusissetulekuid: töötasu 4350 krooni ja D. T. ülalpidamiseks elatis 2200 krooni ja lastetoetus 300 krooni, kogusummas 6850 krooni, jääb igale perekonnaliikmele 3425 krooni. D. T. ülalpidamiseks hagejalt väljamõistetav elatis 2200 4
(8)krooni kuus tagab, et elatist maksva vanema teine laps P. T. ei satu halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o. hagi rahuldamise osas, ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus võttis elatise määramisel aluseks hageja töölepingus fikseeritud kuupalga 12 100 krooni. Arusaamatu on, miks kohus elatise määramisel veebruarist 2009 ei võtnud aluseks seda, et hageja brutopalk ajavahemikul jaanuar 2009 - juuni 2009 oli 20 263,50 krooni. Hageja palga vähenemise kohta ei saa aluseks võtta B. A. AS 24.08.2009 kirja nr 14/109, kuna kiri on abstraktse sisuga ja ei kajasta mingeid konkreetseid andmeid palga vähendamise kohta (millal, kui palju jne) ja kuni 04.11.2009 kohtuistungini hageja mingeid täpsustusi selle kohta ei esitanud. Arusaamatu on, miks kohus ei ole analüüsinud ega teinud järeldusi hageja pangakonto väljavõttest perioodil 01.02.2009 - 08.09.2009. Antud perioodil kandis hageja oma pangakontole 68 500 krooni, mida oleks pidanud samuti arvestama tema tuluna, kuna selle kohta ei ole esitatud mingeid selgitavaid tõendeid. Kohus on põhjendamatult elatise määramisel arvesse võtnud hageja perekonna iga liikme kuusissetuleku. Hageja on seaduslikult kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi (D. ja P.) ja abikaasat (J.) kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui tema varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Elatusraha 2000 krooni kuus, mida hageja abikaasa J. T. saab vanema lapse eest, ei puutu asjasse ja kuna see on väiksem kui seadusega ette nähtud miinimum, on emal õigus vajadusel nõuda elatusraha suurendamist. Pooltel ei olnud vaidlusi selle kohta, et lapse vajadused ei ole tunduvalt muutunud. Hageja on arvestanud poja kuludeks 6245 krooni. Seega pidi kohus arvestama, kas hageja on suuteline peale tema teise lapse sündi alates 18.02.2009 jätkama elatusraha maksmist endises suuruses või on see talle koormav. Arvestades hageja keskmiseks kuupalgaks 20 263,50 krooni, ei muutu hageja teine laps P. varaliselt vähem kindlustatuks, kui D. elatusrahaks jääks 3250 krooni. Põhjendamatu on arvestada elatise määramisel asjaoluga, et hageja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, millal laps tema ja vanavanemate juures viibib. Kostja peab saama elatisraha täies ulatuses, kuna see peab katma lapse vajadused. Kostja, kelle juures poeg kokkuleppeliselt elab, kohustub need vajadused kindlustama. Kostja pole kunagi keeldunud vajadusel poega rahaliselt toetama, kui ta viibib isa või vanavanemate juures, kuid seda ei ole siiani soovitud. Kui hageja hakkab elatusraha vähem maksma ja kui ta enam ei soovi vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täita, ei ole poja vajadused enam rahaliselt kindlustatud. 27.06.2007 kinnitatud kokkuleppe alusel kannavad pooled lapse vajadused võrdselt. Kostja palub asja juurde võtta Xxxx xx-xx korteri 15.02.2001 ostu-müügileping, laenuleping nr 06-168337-EL, laenu tagastamise graafik ja 09.10.2006 hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping. Korter, kus pooled elasid abielu ajal, ei ole kunagi olnud ühisvaraks ja on ostetud enne abielu. Kostja tasub samuti korterilaenu. Seega elatusraha suuruse määramisel ei tuleks arvestada mõlema vanema kohustust eluasemelaenu 5
(8)tagastamisel. Esimese astme kohtule nimetatud tõendeid ei esitatud, kuna kostja oli kindel, et elatusraha määramisel ei arvestata kohustust eluasemelaenu tasumisel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Hageja tugines hagis sellele, et arvates 27.06.2007 maakohtu määrusest kokkuleppe kinnitamise kohta, mille järgi ta kohustus tasuma poeg D. ülalpidamiseks kostjale elatist 3250 kr. kuus, on tema varaline seisund halvenenud, sest tema uuel abikaasal sündis tütar P. xx.xx.xxxx, ta soetas pere jaoks korteri, mille eest peab tasuma igakuiselt 11 286 kr. liisingutasu ja poeg D. viibib nädalavahetustel tema juures ning suvevaheaegadel tema vanemate juures Xxxxxx, kusjuures tema kannab sellel ajal lapse ülalpidamiskulud. Menetluse käigus esitas hageja ka väite, et tema palk võib vähenda lisatasude võrra, milliste maksmine ei ole tööandja kohustus, ning kuni tütre P. kolmeaastaseks saamiseni on tema ülalpidamisel ka lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Hagi õigusliku alusena viitas hageja PKS §-i 61 lõigetele 2, 4 ja 5. Antud juhul tuleb hagi (ja tegelikult ka vastuhahagi, kuid vastuhagi osas ei ole otsust vaidlustatud) lahendada eeskätt PKS 61 lg.4 järgi, mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega pidanuks kohus selgitama ja hindama, kas võrreldes kompromissi kinnitamise aja seisuga on vajalikud kulutused poeg D. ülalpidamiseks vähenenud või kas hageja varanduslik seisund on halvenenud sellisel määral, et ta ei suuda elatist kompromissiga kokkulepitud määras enam tasuda või kas kostja varanduslik seisund on oluliselt paranenud. Maakohus on otsuses viidanud kostja sõnadele selles, et vajalikud kulutused poeg D. ülalpidamiseks ei ole suurenenud. Hageja ei ole ka väitnud ega tuginenud sellele, et kostja varanduslik seisund oleks paranenud. PKS § 61 lg.4 kontekstis võib hageja väidet selle kohta, et D. viibib nädalavahetustel tema juures (ja on sellel ajal tema ülalpidamisel) ning suvekuudel hageja vanemate juures Xxxxxx, hinnata väitena, et lapse ülalpidamiskulud osas, millises need on kostja kanda, on vähenenud või et hageja poolt tehtavad kulutused D. ülalpidamisel on suurenenud. Maakohus on hagi rahuldamisel ebaõigesti arvestanud seda hageja poolt rõhutatud asjaolu, sest nagu nähtub hageja vastusest tsiviilasjas nr. 2-07-6469 (antud toimiku leheküljed on nummerdamata), kinnitas hageja juba enne kompromissi sõlmimist, et ta ostab lapsele riideid, jalatseid, mängusaju, on tasunud huvialaringide eest, laps viibib 3-4 päeva nädalas isa juures ning et laps on suviti igaaastaselt viibinud tema vanemate juures. Seega ei ole selles osas olukord võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga muutunud, s.o. lapse vajadused ei ole vähenenud ega hageja kulutused poeg D.-le suurenenud. Regulaarne sissetulek, eeskätt töötasu suurus on oluline näitaja isiku varalise seisundi hindamisel. Maakohus on ebaõigesti lugenud hageja sissetuleku suuruseks tema 6
(8)töölepingujärgse põhipalgamäära viitega võimalusele, et hagejale võidakse töölepingu tingimuste kohaselt lisatasu ka mitte maksta ning tööandja ongi lubanud tema palka vähendada. Maakohus ei ole üldse võrrelnud, kas hageja tegelik sissetulek on vähenenud võrreldes kompromissi sõlmimise eelse ajaga. Samas on vajalikud andmed toimikus olemas. Asja juurde võetud tsiviilasja nr. 2-07-6469 toimikus oleva hageja konto väljavõtte kohaselt oli hageja keskmine netokuutöötasu perioodil oktoober 2006 kuni märts 2007 (kaasa arvatud) 17 560 kr. Käesolevas tsiviilasjas esitatud töötasuõiendi kohaselt (toimiku lk. 11) oli hageja keskmine netokuutasu perioodil august 2008 kuni jaanuar 2009 (kaasa arvatud) 18 898 kr. Siit järeldub, et vahetult enne hagi esitamist ei olnud hageja sissetulek vähenenud võrreldes enne kompromissi saadud töötasuga, vaid mõnevõrra suurenenud. Toimiku lk. 129 asuva töötasuõiendi kohaselt oli hageja keskmine netokuutöötasu perioodil jaanuar 2009 kuni juuni 2009 (kaasa arvatud) 16 100 kr. Hageja konto väljavõtte kohaselt (toimiku lk. 160-171 ) on hageja perioodil 16.02. kuni 14.08.2009 kandnud ise oma kontole kokku 65000 kr., s.o. keskmiselt üle 10 000 kr. märgitud perioodi ühe kuu kohta. Seega kolleegium leiab, et hageja sissetulekud võrreldes kompromissi sõlmimise aja eelsega ei ole vähenenud. Kolleegium leiab, et hageja taotluse rahuldamiseks vähendada 1050 kr. võrra igakuiselt makstavat elatist poeg D. ülalpidamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja kohustused on suurenenud seetõttu, et tema praegusesse perre sündis tütar P., et tema abikaasale makstav vanemahüvitus lõppes märtsist 2009 ja et hageja maksab igakuiselt pangalaenu 11286 kr. D. ja P. vanuseavahe on ca 6.5 aastat ning väikelepsele vajalikud kulutused on oluliselt väiksemad kui kooliskäiva lapse omad. Vajadus toetada abikaasat on ajutine ja nagu hageja apellatsioonikohtus kinnitas, on hageja praegune abikaasa asunud tööle ja tema netotöötasu on ca 7000 kr. kuus. Mis puutub pangalaenu võtmisesse ja selle tasumise kohustusse, siis kolleegium märgib, et laenu võtmisel pidi hageja arvestama kohustusega tasuda elatist poeg D. ülalpidamiseks; eluasemeprobleemi ei pea tingimata lahendama kinnisvara soetamisega. Laenu eest soetas hageja koos praeguse abikaasaga ühisomandisse korteriomandi, seega hageja omandas vara, ning laenulepingu kohaselt on mõlemad abikaasad vastutavad laenukohustuse täitmise eest (kaaslaenajad). Kuna alaealise lapse huvid ja õigused on eelistatud täiskasvanute omadele, siis ei saa vara soetamisega seotud kulutused olla aluseks elatise suuruse vähendamiseks. Seega kolleegium tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja jätab uue otsusega elatise vähendamise hagi rahuldamata. Vastavalt muudab kolleegium ka kohtukulude jaotust, jättes poolte menetluskulud esimese astme kohtus kummagi poole enda kanda ning apellatsiooniastme menetluskulud, seoses apellatsioonkaebus rahuldamisega, vastustaja kanda. 7
(8)Margo Klaar Tiit Kollom Ele Liiv 8
(8)