§-dele 1, 3 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.
§-s 475 lg 1 on loetletud hagita asjad ning vastavalt
TMS § 217 lg 1, 3 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on A. R. esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja kohtu pädevusse kuulub läbivaatamisele hagita menetluses kaebused kohtutäituri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsuse peale. Kusjuures kohtu pädevusse kuulub kaebus kohtutäituri tegevuse peale siis, kui isik on enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse, pöördunud kaebusega kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kohtutäituri enda poole.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Neil asjaoludel peab kohus enne A. R. kaebuse menetlusse võtmist tuvastama, et ta on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 2. A. R. väidab, et ta on esitanud kohtutäituri tegevuse kohta kaebuse, kuid täitur ei ole sellele vastanud. Kohus on jätnud A. R. poolt kohtule esitatud kaebuse käiguta ja teinud talle ettepaneku esitada kohtule täiturile esitatud kaebuse ärakiri. A. R. kohtule kaebuse ärakirja esitanud ei ole. Kohus on kaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks, arvestades
lg 3 sätestatut, kohustanud kohtutäitur Taive Peedosaart esitama kohtule seisukoht A. R. kaebuse menetlusse võtmise kohta ning esitada kohtule A. R. kaebus, kui see on täiturile esitatud. Kohtutäitur Taive Peedosaar on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 18-19) märkinud, et A. R. on saatnud kohtutäituri büroosse erinevaid loetamatuid kirju. A. R. on vastatud ning palutud saata avaldused, mis on loetavad ning milles esitatud taotlused on arusaadavad, kuid A. R. ei ole esitanud kaebust, mida kohtutäituril oleks võimalik TMS § 217 kohaselt läbi vaadata ja koostada motiveeritud otsus. Täitur leiab, et neil asjaoludel puudub alus kaebuse kohtu menetlusse võtmiseks. Seega ei ole kohtutäituri otsust A. R. poolt väidetavalt täiturile esitatud kaebuse kohta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-102-09 leidnud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Arvestades Riigikohtu kujundatud kohtupraktikaga, tuleks seega lugeda, et kohtueelne menetlus on isiku poolt järgitud, kui ta on kaebuse täiturile esitanud, kuid täitur ei ole selle kohta otsust teinud. Kuid A. R. ei ole kohtule esitatud ka kaebust, mille ta väidetavalt esitas kohtutäiturile. Ka kohtutäitur ei ole kohtule edastanud talle A. R. poolt talle esitatud kaebust, kusjuures täitur väidab, et A. R. on esitanud talle mitmeid loetamatuid, arusaamatuid avaldusi, kuid mitte kaebust, mida kohtutäitur saaks TSM § 217 kohaselt läbi vaadata, teha selle kohta otsuse. Seega ei ole kohtutäituri otsust A. R. kaebuse kohta ega kaebust, millega A. R. väidetavalt pöördus enne kohtusse kaebuse esitamist kohtutäituri poole. Kohus leiab, et neil asjaoludel ei ole A. R. kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega, TMS §-ga 218 lg 1, sätestatud kohustuslikust korrast, mistõttu tuleb, arvestades
§-s 371 lg 1 p 3 sätestatut, keelduda A. R. avalduse menetlusse võtmisest. Kui A. R. l on alust ja ta soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis võib ta esitada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras kohtutäiturile kaebuse täituri otsuse või 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.