3-07-2591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-07-2591 Hal

), Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale, Otepää valla üldplaneeringule ning ei ole piisavalt motiveeritud. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 sätestab, et piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 ei keela ehitustegevust. Juhul kui kohus leiab, et kaitse-eeskirja punkt 21 välistab uue ehitise püstitamise, siis palus kaebaja kohtul kontrollida nimetatud punkti vastavust PS §-dele 3, 11 ja § 32. 2 3. Vastustaja Otepää Vallavalitsus leidis, et 28.11.2007 korraldus on õiguspärane ning kaebus on põhjendamatu.

§ 14

lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Tulenevalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punktist 24 on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud muu hulgas ka uute ehitiste püstitamine. Kuigi vaidlustatud korraldus on välja antud pärast EhS § 19 lg-s 3 sätestatud 15 päeva möödumist, ei muuda see haldusakti kehtetuks. Pühajärve valla üldplaneeringuga ei ole kehtestatud X e kinnistule ehituskeeldu, kuid X e kinnistu juures peab selle omanik arvestama looduskaitseliste piirangutega, mis seavad ehitustegevusele piirid. Otepää Vallavalitsus ei ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Igat kinnistut ning sellele ehitamise võimalikkust tuleb vaadelda individuaalselt olenevalt asjaoludest. Asjaolu, et teistele kinnistutele on välja antud ehituslubasid ei saa seega käsitleda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisena. Samuti ei ole Otepää Vallavalitsus rikkunud kaebaja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud.

1. Valgamaa Keskkonnateenistus vaidles M. Linnamägi kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb kavandatav tegevus looduspargi piiranguvööndisse. Vastustaja ei kooskõlastanud projekteerimistingimusi, kuna kavandatud tegevus on vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punktides 1 ja 21 tooduga. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 on lahtimõtestatud pärandkultuurmaastiku mõiste ning toodud meetmed selle säilimiseks ja kaitsmiseks. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus läbi traditsioonilise asustuse ja maakasutuse tagab kultuuripärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob eelduse maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks. Ülalnimetatud arengukava toob ühe eesmärgina välja Eestile omaste kultuurmaastike väärtustamise, taastamise ja säilitamise, mille jaoks on oluline maapiirkondades säilitada ehituspärand ja traditsiooniline maakasutusstruktuur. Valgamaa Keskkonnateenistus on menetluses arvestanud ka Otepää (endise Pühajärve) valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu peatükk 5.1.2 viitab Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale ning tsiteerib punkti
2. Praegu kehtiv üldplaneering ei anna täispilti kõikidest aspektidest, mida tuleks arvestada projekteerimisel või planeerimisel Otepää vallas ja Otepää looduspargi territooriumil, kuna alates
3. aastast, mil nimetatud üldplaneering kehtestati, pole seda uuendatud, kuid Otepää looduspargi valitseja ja kaitsekorraldaja on selle 10-aastase perioodi jooksul tellinud uuringuid, mis aitavad kaasa looduspargi kaitse korraldamise parendamisele. Sellest tulenevalt ei sisalda ülalnimetatud üldplaneering kõiki ja täpseid Otepää looduspargi territooriumil ehitamist ja planeerimist puudutavaid põhimõtteid ning iga konkreetse tegevuse vaatab üle ja analüüsib läbi kaitseala valitseja arvestades kaitse korraldaja arvamusega. Keskkonnateenistus ei kaldunud kaebaja esitatud projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmisel kõrvale esitatud dokumentides toodud andmetest. Kaebaja ärakuulamine ei olnud tuginedes HMS § 40 lg 3 p-le 2 vajalik ning ei oleks viinud teistsuguse otsuseni. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 ei keela ehitustegevust piiranguvööndis, kuid taotluse menetlemisel peab kaitseala valitseja vaatlema kaitse-eeskirja kui tervikut ja rakendama taotlust puudutavaid punkte, kas üksikult või kogumis. Kaebaja taotlus algatada Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 kohta põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, on alusetu. Analüüsides punkt 21 ei ole võimalik jõuda järelduseni, et punkt 21 otseselt ja üksiku punktina vaadeldes keelaks ehitustegevust piiranguvööndis nii nagu seda rõhutab kaebaja. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et p 21 on vastuolus kaebaja poolt viidatud PS paragrahvidega. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis
5. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. 3 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusalune haldusakt ja toiming motiveeritud ning see tagab nii toimingu kui haldusakti kontrollitavuse. Kaebusest nähtub, et kaebaja on mõistnud vastustajate motiive ja ka kohtule on vastustajate motiivid arusaadavad. Nii

kui valla üldplaneering sisaldavad ehitus- ja planeerimistegevust reguleerivaid sätteid, mille kohaselt kaitseala valitseja vaatab kõik kooskõlastust vajavad tegevused eraldi üle kooskõlastamisel, kuna üldplaneering või muu kohalikku arengut reguleeriv dokument ei saa olla kunagi piisavalt täpne, lahendamaks üksikjuhtumeid. Üldplaneeringu kohaselt tuleb hajaasutusse ehitamisel maa omanikul arvestada piiranguid, mis tulenevad muinsus- ning looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest ning soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada põlluning metsamaid. Üldplaneeringus ei ole välja toodud kitsendusi ega konkreetseid tingimusi kinnistute kaupa, kuid

-is ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirjades on sätestatud tegevused, milleks on vajalik looduspargi valitseja nõusolek. Valgamaa Keskkonnateenistus kaitstava loodusobjekti valitsejana peab seisma hea selle eest, et pidevas muutuvuses olev maastik ei kaotaks oma atraktiivsust. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebajat on koheldud võrdselt teiste temaga samas situatsioonis olevate kinnistuomanikega. Kaebajale on

1. aastal antud nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks ja
2. aastal nõusolek elamu ehitamiseks. Seega ei saa väita, et kaebajat oleks koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kinnistute omanikega. Otepää Golfi detailplaneeringu kehtestamisega võrreldes ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud, kuna käesoleval juhul on tegemist ühepereelamu projekteerimisega, aga teisel juhul golfiväljaku ja seda teenindavate rajatiste rajamisega, mida rajatakse ilmselt ka vallaelanike või avalikes huvides laiemalt. Keskkonnateenistuse toimingu motiivid on väljendatud sellekohases kirjas, mis on vallavalitsuse korralduse aluseks. Vallavalitsus on viinud läbi haldusmenetluse seaduse kohase haldusmenetluse. Haldusmenetluse raames on vallavalitsus ja keskkonnateenistus olnud läbivalt ühisel seisukohal. Kohtumenetluse kestel poolte vahel peetud kompromissläbirääkimiste käigus on kohtule esitatud tõenditest ilmnenud mõningane vastustajate seisukohtade erinevus, kuid see ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele, kuna kohus lähtub kaebuse lahendamisel haldusakti andmise faktilisest ja õiguslikust alusest ja olukorrast. Vastustaja ei ole eiranud menetlusosalise ärakuulamisõigust. Tuginedes HMS § 40 lg 3 p-le 2 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustajad kaldunud kõrvale kaebaja taotlusest ja ei ole pidanud vajalikuks lisaandmete kogumist. Kooskõlastamata jätmist on keskkonnateenistus põhjendanud asjaoluga, et kaebajale kuuluv X e maaüksus asub piirkonnas (Nüpli külas), kus on tugev ehitussurve. Kaitse-eesmärgiks on traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimine. Kuna X e kinnistule on juba eelnevatel aastatel väljastatud kolme hoonestusala loomise luba, siis on sel korral kooskõlastusest keeldutud. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 ei ole vastuolus PS §-dega 3, 11 ja 32 teise lõikega. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 iseenesest ei keela piiranguvööndis ehitustegevust. Selle punkti kohaldamisel koostoimes kaitse-eeskirja teiste punktidega ja muude õigusaktidega tekib õiguse kohaldajatele lubav õiguslik alusnorm kaaluda, kas lubada ehitamist või mitte. Punkt 21 ei jäta ametnikele ka subjektiivset õigust määratleda maastiku kaitsmise põhimõtteid ja pärandkultuurmaastiku määratlemise õigust nagu väidab kaebaja. Nimetatud mõistete puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamiseks on seadusandja jätnud täitevvõimule otsustusruumi. Täitevvõimu ülesandeks on nende mõistete sisustamisel otsustada igal konkreetsel juhul valikudiskretsiooni kohaldades, kas konkreetsel juhul on võimalik lubada projekteerimis- ja ehitustegevus. Neil asjaoludel puudub alus ja vajadus kaitse-eeskirja punkti 21 kohaldamata jätmiseks. 4 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. M. Linnamägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
4. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Otepää Vallavalitsuse 28.11.2007 korraldus Valgamaa Keskkonnateenistuse 19.10.2007 toiming motiveerimata ning aktide andmisel ei ole järgitud seaduslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kohtuotsuses on halduskohus asunud haldusakti ja haldustoimingut motiveerima uute asjaoludega ja tõenditega. Sisuliselt on kohus asunud täitma haldusorgani ülesandeid, mille korral muutub haldusakti motiveerimise kohustus mõtetuks. Kohtumenetluse käigus on Otepää Vallavalitsus esitanud erinevaid ja vastukäivad seisukohti ehitamise võimalikkuse kohta X e kinnistule, mistõttu ei ole vallavalitsuse seisukohad piisavalt veenvad. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et Otepää Golfi detailplaneeringu kehtestamisega võrreldes ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud. Golfiväljaku tunnistamine Otepää looduspargi pärandkultuurmaastiku oluliseks osaks, mille rajamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud, kinnitab ametnike õigust suvaliselt määratleda maastikukaitse põhimõtteid.

-is ei ole sätestatud maastikukaitseala eritüübina pärandkultuurmaastikku, ei ole esitatud pärandkultuurmaastiku mõistet ega seadusest tulenevaid tingimusi pärandkultuurmaastiku säilimise tagamiseks ning ehitustegevuse korraldamiseks. PS § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõiguse piiramine ei ole Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkti 21 alusel kooskõlas PS-ga. 7. Otepää Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jäävad arusaamatuks apellandi väited, nagu oleks halduskohus asunud vaidlustatud haldusakti täiendavalt motiveerima. Kooskõlas HKMS-i nõuetega on halduskohus otsust motiveerinud ning seda ei saa käsitleda vaidlustatud haldusakti või toimingu täiendamisena. Asjaolu, et teistele samas piirkonnas asuvatele kinnistutele on välja antud ehituslubasid, ei saa käsitleda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisena. Kaitstava loodusobjekti valitseja on pädev hindama igat üksikjuhtumit eraldi, lähtudes nii kaitseala üldisest olukorrast kui ka konkreetsete kinnistu seisundist. M. Linnamägi ei ole koheldud ebavõrdselt, kuna talle on 2001 antud nõusolek elamu ehitamiseks. Põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et haldusmenetluses rikuti M. Linnamägi õigust olla ära kuulatud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-03 märkinud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. M. Linnamägi on 05.09.2007 taotluses esitanud oma vastuväited keskkonnateenistuse seisukohtadele. Taotluse sisust nähtub, et kaebaja oli teadlik menetluse käigust ja ka sellest, et tema taotlus võidakse jätta rahuldamata. Kuna keeld väljastada projekteerimistingimusi ilma kaitseala valitseja nõusolekuta tuleneb seadusest ning M. Linnamägi oli saanud väljendada oma seisukohti, siis pole rikutud tema õigust olla ära kuulatud. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega nagu oleks Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p 21 vastuolus PS-ga kuna see piirab M. Linnamägi õigust omandit kasutada. M. Linnamägi õiguste piiramine tuleneb

-st. 5 8. Valgamaa Keskkonnateenistus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei viita apellant apellatsioonikaebuses ühelegi konkreetsele halduskohtu otsuses väljendatud uuele seisukohale, millega kohus väidetavalt asus haldusakti ja haldustoimingut motiveerima. Vaidlusalune haldusakt ja toiming on motiveeritud. Haldusmenetluse käigus on vallavalitsus ja keskkonnateenistus olnud läbivalt ühisel seisukohal ning kuna kohus lähtub kaebuse lahendamisel haldusakti andmise faktilisest ja õiguslikust alusest ja olukorrast, ei saa vastustajate seisukohtade erinevus kohtumenetluse kestel olla kaebuse rahuldamise aluseks. Nii haldusmenetluse kui ka kohtumenetluse käigus on Otepää Vallavalitsus olnud läbivalt seisukohal, et projekteerimistingimuste väljastamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta pole võimalik. Otepää Vallavalitsus on selle seisukoha juures tuginenud

§-le 14. Lähtudes HMS § 40 lg 3 p 2 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks oleks halduskohus pidanud Otepää Golfi detailplaneeringu teemat käsitledes leidma argumente vaidlustatud vallavalitsuse korraldusest või keskkonnateenistuse kooskõlastusest. Tegu on kohtumenetluse käigus apellandi poolt esitatud seisukohtade analüüsiga, mis ei pea tuginema vaidlustatud dokumentidele. Kuna vaidlustatud dokumentides ja kohtumenetluse käigus on käsitletud ka Otepää valla üldplaneeringut ja selle sisu, siis on halduskohus leidnud, et Otepää Golfi golfiväljak ja seda teenindavad rajatised on rajatud ilmselt ka vallaelanike või avalikes huvides laiemalt. Otepää valla üldplaneeringu peatükkides 4.4, 4.4.1 ja 4.5 toodu ühtib golfiväljaku kui spordi ja vabaaja rajatise olemusega, kasutades ära looduslikku eripära pakkudes rekreatsioonivõimalusi kõigile. Sellise objekti rajamine aitab kaudselt kaasa piirkonna maine ja heaolu tõusule. Lähtudes Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punktist 21 on piiranguvööndis lubatud majandustegevus eeldusel, et säilib pärandkultuurmaastik. Arendustegevuse elluviimisel on oluliseks oskus lõpptulemuse saavutamiseks erinevate lahenduste leidmine, mis ei läheks vastuollu pärandkultuurmaastiku oluliste komponentidega. Kohtumenetluse käigus pole M. Linnamägi nõustunud pakutud alternatiividega.

§ 14

lg-tes 2 ja 3 on väga selgelt välja toodut tingimus, millega tuleb arvestada taotluste menetlemisel seoses kaitstavate loodusobjektidega. Nimetatud lõiked toonitavad kaitseeesmärkide olulisust, aga kuna kaitstavaid loodusobjekte on palju ja nende kaitse eesmärgid erinevad, siis pole seaduseandja pidanud vajalikuks kõikide erinevate kaitse-eesmärkide loetlemist

-s. Seadusandjal pole võimalik ette näha kõiki võimalikke lahendusi ja seda eriti looduse puhul, mis on pidevas muutuvuses. Sellepärast on seadusandja jätnud täitevvõimule otsustusruumi taotluste menetlemisel. Vastustaja täitevvõimuna tegelebki kaitse-eesmärkide sisu täpsustamisega ega kehtesta täiendavaid piiranguid. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punkt 21 ei keela piiranguvööndis ehitustegevust looduspargis ja selle punkti kohaldamisel koostoimes kaitse-eeskirja teiste punktidega ja muude õigusaktidega tekib õiguse kohaldajatele lubav õiguslik alusnorm kaaluda, kas teostada ehitamist lubavad toimingud ja otsustused või ei ole see võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb
2. oktoobri 2008 otsus tühistada. rahuldada ning Tartu Halduskohtu Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M. Linnamägi kaebuse ja tühistab Otepää Vallavalitsuse
3. novembri 2007 korralduse nr 2-4-722 ning Valgamaa Keskkonnateenistuse
4. oktoobri 2007 keeldumise kooskõlastuse andmisest ja kohustab Valgamaa Keskkonnateenistust ning Otepää Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Meelis Linnamägi taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks X e kinnistule ühepereelamu ehitamiseks. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. 6 Asja materjalidest nähtuvalt taotles M. Linnamägi Otepää Vallavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist X e kinnistule ühepereelamu ehitamiseks. Kuna X e kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis, tuli

§ 14

lg 1 p 7 alusel enne projekteerimistingimuste väljastamist saada selleks kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Vastuseks Otepää Vallavalitsuse poolt 18.09.2007 Valgamaa Keskkonnateenistusele edastatud taotlusele kooskõlastada X e maaüksusele määratud projekteerimistingimused koostas keskkonnateenistus 19.10.2007 vastuse, millega keeldus

§ 14

lg 2 ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p-de 1 ning 21 alusel projekteerimistingimustele kooskõlastust andmast. Kuigi nimetatud kooskõlastuse mitteandmine on vormistatud kirjana, leiab ringkonnakohus, et sellist keeldumist saab käsitleda haldusaktina, kuna sellega on sisuliselt siduvalt keeldutud projekteerimistingimuste kooskõlastamisest e. soodustava haldusakti andmisest. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ringkonnakohtu arvates on kooskõlastuse andmisest keeldumine motiveeritud piisavalt. Keskkonnateenistus on aga teinud sisulise kaalutlusvea, jättes arvestamata käesoleva juhtumi eripära.

§-s 14 lg 1 märgitud tegevustele, s. h projekteerimistingimuste andmisele kooskõlastuse andmine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus.

§ 14

lg 2 kohaselt on kooskõlastuse andmise või mitteandmise tingimuseks see, kas konkreetne tegevus võib kaitstava loodusobjekti valitseja arvates kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit või mitte. Valgamaa Keskkonnateenistus on projekteerimistingimustele kooskõlastuse mitteandmist põhjendanud sellega, et Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p 1 kohaselt on looduspargi põhieesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse ning p 21 järgi on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Keskkonnateenistus on sellest tulenevalt leidnud, et X e maaüksus ja selle lähiümbrus on osa traditsioonilisest pärandkultuurmaastikust mille säilitamine on üks looduspargi eesmärke ning uue hoonestuse tekkimisega X e maaüksusele kaasneksid muutused maakasutuslikes tingimustes, lõhutakse väljakujunenud asustusstruktuur ning ei pruugi säilida pärandkultuurmaastikule omane hajaasustus. Samuti viidatakse keeldumise põhjusena sellele, et X e kinnistule on Otepää Looduspargi administratsioon eelnevatel aastatel välja andnud kolm luba hoonestusalade loomiseks. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seega on halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-07 märkinud, et juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga. Lahendis nr 3-3-1-42-02 selgitas Riigikohus, et haldusorgan 7 peab diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Ringkonnakohus leiab, et üksnes pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadus üldiselt ja asjaolu, et X e maaüksusele on varem väljastatud lubasid hoonete ehitamiseks, ei ole sobivad ega piisavad kaalutlused jätta kooskõlastus andmata. Kui selline kaalutlus peaks paika, tuleks piiranguvööndis välistada igasugune ehitamine. Piiranguvööndis ehitamist aga kehtivad õigusaktid ei välista, mistõttu on keskkonnateenistuse kaalutlus ebaõige. Asjakohased saavad taoliste otsuste puhul olla vaid konkreetse juhtumi eripära arvestavad kaalutlused. X e maaüksuse suurus on 12 ha ning toimiku materjalide juures olevalt plaanilt (lk 146) nähtub, et X e maaüksust ümbritsevatele ja tunduvalt väiksematele kinnistutele on samas piiranguvööndis antud lubasid ehitiste püstitamiseks. Arvestada tuleb et suuremale kinnistule võib mahtuda rohkem ehitisi kui väiksematele ilma, et see kahjustaks oluliselt keskkonda või looduspargi põhieesmärgi saavutamist. Nagu juba märgitud, ei ole piiranguvööndi eesmärk igasuguse ehitustegevuse välistamine. Kui ehitis sulandub hästi looduskeskkonda ning ehitamine ja ehitise kasutamine ei too kaasa looduslike väärtuste hävimist, peavad ehitamise keelamiseks olema kaalukad põhjused. Muuhulgas võib selliseks põhjuseks olla asjaolu, et ehitustihedus on piiranguvööndis muutunud talumatult kõrgeks. Nendele asjaoludele tuleb uuel otsustamisel anda keskkonnateenistuse igakülgne ja erapooletu hinnang. Käesoleval juhul ei nähtu aga Valgamaa Keskkonnateenistuse keeldumise põhjendustest ühtegi kaalutlust, mis oleks konkreetselt seotud taotletava hoone asukoha mittesobivusega, ehitise enda mittesobivusega kaitseala territooriumile jne. Selliseid motiive saab küll välja lugeda kohtumenetluse käigus toimunud kompromissettepanekute menetlemisel väljendatud ja ka ekspertarvamuses toodud seisukohtadest, kuid neid ei ole võimalik arvestada haldusakti andmisest keeldumise motiividena, sest need ei sisaldu 19.10.2007 haldusaktis. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-57-07 märkinud, et kaalutlusotsuse motiivide esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Vastasel juhul hakkaks kohus teostama kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Kuna Valgamaa Keskkonnateenistuse 19.10.2007 haldusakt tuleb tühistada olulise kaalutlusvea tõttu, siis muutub oma sisult õigusvastaseks ja tuleb tühistada ka Otepää Vallavalitsuse 28.11.2007 korraldus, sest see põhineb keskkonnateenistuse õigusvastasel keeldumisel kooskõlastada projekteerimistingimusi ja tulenevalt

§ 14

lg 1 p 7 ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik ilma vastava kooskõlastuseta projekteerimistingimusi välja anda. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt analüüsida Otepää Vallavalitsuse 28.11.2007 korralduse sisu. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kohtule ka taotluse kohustada Valga Keskkonnateenistust ning Otepää Vallavalitsust uuesti läbi vaatama M. Linnamägi taotlust projekteerimistingimuste andmiseks X e kinnistule ühepereelamu ehitamiseks, millise taotluse ringkonnakohus ka rahuldab. Käesolev otsus ei välista uut keeldumist projekteerimistingimuste kooskõlastamisest ja väljastamisest, kui see põhineb asjakohastel kaalutlustel. Arvestades seda, et M. Linnamägi kaebus rahuldatakse ja vaidlustatud haldusaktid tühistatakse ning tehakse haldusorganitele ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata, puudub vajadus analüüsida kaebaja poolt halduskohtumenetluses esitatud täiendavat taotlust kontrollida Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p 21 vastavust PS §-de 3, 11 ja 32 nõuetele. 8 HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku materjalidest nähtuvalt (lk 186-187) on M. Linnamägi menetluskuludeks esimese astme kohtus olnud riigilõiv 80 krooni ja tasu õigusabi eest summas 15 694 krooni. Apellatsioonimenetluses on M. Linnamägi menetluskuluks olnud riigilõiv 80 krooni. Teised menetlusosalised ei ole kummaski kohtuastmes esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust nende väljamõistmiseks. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hinnates kaebaja taotlust kantud õigusabikulude väljamõistmiseks ja sellest nähtuvat õigusabiteenuse sisu ja mahtu (14 tundi, s. h materjalidega tutvumine, kaebuse koostamine, istungiks ettevalmistamine ja esimese astme kohtuistungil osalemine), peab ringkonnakohus kaebaja poolt kantud õigusabikulu tervikuna vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab need kulud koos riigilõivuga välja Valgamaa Keskkonnateenistuselt arvestades seda, et kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise põhjustas just keskkonnateenistuse õigusvastane haldusakt ning Otepää Vallavalitsuse korralduse tühistamine tulenes samuti üksnes keskkonnateenistuse poolt antud haldusakti tühistamisest. Ivo Pilving Agu Timmi 9 Maili Lokk