Obsah (8)

§ 10§ 5§ 27§ 32§ 33§ 7§ 31§ 29

3-08-1375 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1375 Hald

) § 7 lg 1 p 1 kohaselt on töötuna arvele võetud isikutel kohustus isiklikult vähemalt kord 30 päeva jooksul pöörduda TTA-sse vastuvõtule. Vastuvõtule tulemata jätmine on sanktsioneeritud töötuna arveloleku lõpetamisega. Sanktsiooni ei rakendata üksnes mõjuva põhjuse olemasolul vastuvõtule tulemata jätmisel. Töötuna arvel oleva isiku konkreetsed kohustused määratakse poolte kokkuleppel ning märgitakse TTA ja töötu poolt koostatavas ning mõlema poole poolt allkirjastatavas individuaalse tööotsimiskava 1. osas. Faktiliselt koosneb tööotsimiskava 1. osa kahest lehest, millest esimesele märgitakse töötu kohta üldised isikuandmed, oskused, varasem töökogemus ja töösoovid ning teisele lehele kantakse töötu ja TTA kohustused tööturuteenuste osutamisel, samuti sisaldab see

§ 10lg 2 p 5 kohaselt vastuvõtul käimise sagedust.

Igal vastuvõtul märgitakse tööotsimiskavasse järgmine vastuvõtule tulemise või telefoni teel ühenduse võtmise kuupäev. Tööotsimiskava allkirjastatakse TTA klienditeenindaja-konsultandi ning töötu poolt, millest koopia antakse töötule kätte. Tehniliselt toimub tööotsimiskava täitmine elektrooniliselt TTA poolt hallatava tööturuteenuste infosüsteemi põhiselt. TTA konsultant täidab koostöös vastuvõtul viibiva töötuga kava väljad ning trükib täidetud kava välja, mille pooled allkirjastavad. Koopia tööotsimiskavast jääb töötule. Kuna infosüsteem 3.01.2008 vastuvõtu ajal ei töötanud ning vormikohase tööotsimiskava tavapärane täitmine infosüsteemi põhiselt oli võimatu, siis märkis konsultant A. Harkman kaebajale järgmise TTA-sse pöördumise aja käsikirjaliselt kaebajal vastuvõtul kaasas olnud eelmise TTA-sse pöördumise korral (05.12.2007) täidetud tööotsimiskavale tekstina „uus aeg antud 30.01.2008 kell 15.00“. 2 Määratud ajal 30.01.2008 kaebaja TTA-sse vastuvõtule ei tulnud. Samuti ei teavitanud kaebaja muul viisil vastuvõtule tulemata jätmise põhjustest, rikkudes seega muuhulgas

§ 5

sätestatud viivitamatu teavitamise kohustust asjaolude kohta, mis toovad kaasa töötutoetuse saamise õiguse lõppemise. Kaebaja pöördus TTA-sse määratud tähtajale järgneval päeval 31.01.

1. Kaebajal oli paberkandjal kaasas tööotsimiskava leht, millele oli käsikirjaliselt märgitud pöördumise ajana 30.01.2008 kell 15.
2. Kaebaja esitas dokumendi TTA konsultant K. Orrile, teavitades konsultanti ühtlasi, et määratud ajal TTA-sse pöördumata jätmise põhjuseks oli magamajäämine. 31.01.2008 vastuvõtu ajal viibis klienditeenindussaalis ka TTA Jõgevamaa osakonna juhataja kt L. Võsaste, kes selgitas kaebajale, et magamajäämine ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaegselt pöördumata jätmiseks. Käesolevas asjas ei mõjutanud tööotsimiskava täitmise tavapärase protseduuri järgimata jätmine asja otsustamist, sest töötuna arvel olevale isikule TTA-sse vastuvõtule tulemise aja määramine tagab töötuna arvel olemise ja töötutoetuse saamise õiguse säilimist. Töötu pöördumine TTA-sse vastuvõtule, ilma et talle vastuvõtu käigus määrataks uut kuupäevalist pöördumise aega, ei ole TTA ja töötu vaheliste õiguste ja kohustuste regulatsiooni kontekstis võimalik. Kuna kaebaja pöördumine TTA-sse 31.01.2008 toimus vahetult enne klienditeeninduse aja lõppemist, määras TTA talle uueks pöördumise ajaks 07.02.
3. Nimetatud vastuvõtul osutas konsultant kaebajale tööturuteenuseid ning ühtlasi otsustas töötutoetuse maksmise peatamise ja töötutoetuse saamise aja vähendamise. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis
5. novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt, on küsimus selles, kas A. Randmaa rikkus

§ 27

lg 1 nõudeid, mille rikkumise eest on vastustaja peatanud talle töötutoetuse maksmise 28 päevaks ja vähendanud töötutoetuse maksmise aega samade päevade võrra.

§ 27

lg 1 kohaselt peab töötutoetuse saaja tulema talle määratud ajal isiklikult TTA piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi. Tunnistajate ütlustega, samuti kirjalike tõenditega on tõendatud, et A. Randmaa oli kohustatud osakonda pöörduma 30.01.2008 ning, et antud pöördumise aeg oli A. Randmaale osakonna konsultandi poolt eelneval külastusel 03.01.2008 teatavaks tehtud. Tunnistaja A. Harkmani ütluste kohaselt teatas ta 3.01.2008 vastuvõtul kaebajale, et järgmine vastuvõtu aeg on 30.01.2008 kell 15.

1. Kuna elektrooniline infosüsteem sel ajal ei töötanud, märkis A. Harkman käsitsi järgmise osakonda pöördumise aja detsembrikuu tööotsimiskavale, mis A. Randmaal oli sel ajal kaasas. Tunnistaja väitel sai A. Randmaa aru, mis ajal ta peab uuesti osakonda pöörduma ning ka sellest, miks ei ole võimalik koheselt täita arvuti teel nõuetekohast individuaalset tööotsimiskava. A. Harkmani ütluste kohaselt oli A. Randmaal 31.01.2008 kaasas detsembrikuu tööotsimiskava, millel oli tema poolt 03.01.2008 märgitud osakonda pöördumise järgmine kuupäev, milleks oli 30.01.
2. Sellest dokumendist on esitatud koopia ka kohtule (tlk 28). Seda, et A. Randmaa oli teadlik osakonda pöördumise kohustusest 30.01.2008, kinnitavad ka osakonna juhataja L. Võsaste seletus ning tunnistajate K. Orri ja A.-L. Hansoni ütlused. Nende isikute seletuste ja ütluste kohaselt teatas A. Randmaa 31.01.2008 osakonnas, et ta ei saanud 30.01.2008 osakonda pöörduda, kuna jäi magama, samuti seda, et kaebajal oli kaasas 30.01.2008 pöördumise kohustuse märkega tööotsimiskava. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Samas ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid, mis lükkaksid vastustaja väited ja tunnistajate ütlused ümber. Kuigi 3 kaebaja väitis, et 03.01.2008 vastuvõtul ei märgitud tööotsimiskavale järgmise vastuvõtu aega, ei ole kaebaja selle tõendamiseks esitanud talle antud tööotsimiskava eksemplari. Kaebaja väide, et talle 3.01.2008 ei määratud kindlat järgmise vastuvõtu päeva, ei ole TTA ja töötu vaheliste õiguste ja kohustuste regulatsiooni kontekstist võimalik.

§ 27

lg 1 näeb ette, et töötutoetuse saaja peab tulema talle määratud ajal isiklikult TTA piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule. Esmakordselt mõjuva põhjuseta vastuvõtule mitteilmumise korral peatatakse

§ 32lg 1 p 3 alusel toetuse maksmine.

Teistkordselt mõjuva põhjuseta vastuvõtule mitteilmumise korral lõpetatakse

§ 33

p 1 järgi toetuse maksmine ennetähtaegselt ning kolmandat korda mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule mitteilmumise korral tehakse

§ 7

lg 1 p 2 alusel otsus töötuna arvel oleku lõpetamise kohta.

§ 31

lg 2 kohaselt arvutatakse töötutoetus tagasiulatuvalt töötu TTA piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Töötutoetus arvutatakse alates töötu TTA piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Seega näeb seadus ette, et vastuvõttude aeg määratakse kindla kuupäevana, mitte ajavahemikena. Varasemalt on A. Randma õigeaegselt vastuvõttudel käinud, 30.01.2008 mitteilmumine oli esmakordne.

§ 32

lg 1 p 3 kohaselt peatatakse töötutoetuse maksmine, kui töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal TTA piirkondlikku struktuuriüksuse vastuvõtule – viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni TTA piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Vaidlustatud otsusega on peatatud töötutoetuse maksmine alates 04.01.2008 kuni 31.01.2008. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et A. Randmaa teatel oli ta 30.01.2008 magama jäänud ning seda ei ole loetud mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule pöördumata jätmisel.

ei määratle, millal saab lugeda vastuvõtule ilmumata jätmise põhjusi mõjuvateks, millal mitte. Seega tuleb see, kas ilmumata jätmiseks oli isikul mõjuv põhjus, kindlaks teha igal korral eraldi. Antud juhul ei olnud kaebuse esitajal mõjuvat põhjus määratud ajal osakonda mittepöördumiseks. Magama jäämist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse esitaja ei vaidle, et ta võis eelmisel päeval magama jääda, kuid tema väitel ei pidanudki ta eelmisel päeval osakonda minema. Kuna antud asjaolu on eelnevalt ümber lükatud, muid põhjusi kaebaja välja toonud ei ole, siis tuleb vastustaja otsus lugeda igati õiguspäraseks. Kaebaja leiab, et otsus toetuse maksmise peatamiseks oleks tulnud teha koheselt, mitte alles 07.02.2008. Töötutoetuse maksmise peatamist reguleeriv

§ 32

ei täpsusta, mis aja jooksul tuleb teha otsus toetuse maksmise peatamise kohta.

§ 29

lg 1 kohaselt teeb TTA piirkondlik struktuuriüksus otsuse määramise või määramata jätmise kohta viie tööpäeva jooksul töötutoetuse taotlemise päevast alates. Kasutades

§ 29

lg 1 regulatsiooni, on vastustaja otsuse toetuse maksmise peatamiseks teinud 7 tööpäeva jooksul, arvates vastuvõtul käimisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A. Randmaa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. novembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab

§ 31lg 3, et töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul.

Apellandi kontoväljavõttest selgub, et peale 09.01.2008 tehtud väljamakset, on järgmine väljamakse tehtud 12.02.2008. Sellega pole TTA õigeaegselt oma otsust täitnud, rikutud on materiaalõiguse normi, kuid halduskohus pole sellega arvestanud.

§ 32

ei reguleeri, mis aja jooksul tuleb teha otsus toetuse maksmise peatamise kohta, kuid seadus eeldab, et toetuse maksmine tuleb peatada koheselt kui saadakse rikkumisest teada. Toimingut tagantjärele peatada on võimatu. Kuna otsus on tehtud 07.02.2008, siis oleks pidanud 4 toetuse maksmise peatamise otsuse tegema ka sellest kuupäevast. Kuna aga 07.02.2008 otsust ei tehtud, oleks tulnud selleks kuupäevaks toetus välja maksta. 5. Tööturuamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei selgu kaebusest, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud ning milles seisneb õiguse ebaõige kohaldamine. Pigem taotleb apellant haldusasjas uut sisulist arutamist uutel alustel. HKMS § 32 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses uute tõendite esitamisel, mida ei esitatud esimese astme kohtus, näidata põhjused, miks neid ei saanud esitada esimese astme halduskohtus. Apellatsioonkaebusega esitab apellant täiendavaid faktilisi aluseid kaebusele, mida saab käsitleda uute tõendite esitamisena menetluses HKMS tähenduses. Sisuliselt muudab apellant kaebuse aluseks olevaid argumente ning vaidlustab halduskohtu otsuse algsest kaebusest erinevatel alustel: töötutoetuse tähtaegsest väljamaksmata jätmisest tingitud TTA-poolne rikkumine ja TTA menetluslikud rikkumised töötutoetuse peatamise otsuse tegemisel. Apellant ei põhjenda kooskõlas HKMS § 32 lg 4 nõudega, miks jättis ta nimetatud argumendid ja alused esitamata esimese astme halduskohtus. TTA palub kohtul esmalt võtta seisukoht uute asjaolude esitamise põhjendatuse ja lubatavuse kohta apellatsioonkaebuses. Muus osas vastuväited asja menetlusse võtmise kohta puuduvad. Selgusetu on, milles seisneb apellatsioonkaebuses osundatud materiaalõiguse normi rikkumine.

§ 31

lg 3 kohast üldreeglit tuleb sisustada koosmõjus

1. peatüki
2. jao ülejäänud sätete ning sama paragarahvi teiste sätetega. Nimetatud üldreegel ei kehtesta töötu absoluutset õigust toetuse saamiseks igasuguses olukorras.

§ 31

lg 3 säte reguleerib üksnes töötutoetuse väljamaksete sagedust olukorras, kus isikule on toetus määratud ning isik vastab ka muudele toetuse arvutamisele ja väljamaksmisele esitatavatele tingimustele.

§ 31

lg 2 kehtestab töötutoetuse arvutamise põhimõtted, mille kohaselt töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt alates töötu TTA-s vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Seega on töötutoetuse maksmine vahetult sõltuv töötu poolt TTA-sse vastuvõtule pöördumisest, samuti toetuse maksmisele eelneva ning sellele aluseks oleva töötutoetuse arvutamise menetlusreeglitest. Rõhutada tuleb toetuse tagasiulatuva arvutamise põhimõtet ning arvutamise aluseks oleva perioodi otsest seost ja sõltuvust toetust saava töötu TTA-sse vastuvõtule pöördumistest. Enne töötu poolt kliendivastuvõtule tulekut puudub võimalus töötutoetuse arvutamiseks, sest toetuse arvutamise aluseks oleva ajavahemiku määratleb konkreetse vastuvõtu toimumise kuupäev. Toetuse arvutamiseks ja maksmiseks vajalikud tingimused täidab vaid inimese isiklik pöördumine vastuvõtule TTA-sse. Toetuse arvutamisel ja maksmisel ei saa lähtuda üksnes töötule määratud ning töötu individuaalses tööotsimiskavas kirjalikult fikseeritud vastuvõtu kuupäevast – toetuse saamiseks on samaväärselt oluline kliendivastuvõtu faktiline toimumine määratud kuupäeval. Kui töötu vastuvõtule tulemise kohustust ei täida, siis muutub toetuse arvutamine ning sellele järgnev toetuse väljamakse võimatuks, sest selgusetuks jääb

§ 31lg 2 kehtestatud toetuse arvutamise aluseks olev periood.

Ühtlasi kvalifitseerib

tähtaegselt TTA-sse vastuvõtule tulemata jätmise töötu kohustuste rikkumisena ning kehtestab imperatiivsed sanktsioonid rikkumiste puhuks. Seega on

regulatsiooniga kooskõlas olukord, kus isikule, kelle suhtes on jõustunud töötutoetuse määramise otsus, ei maksta toetust

§ 31lg 3 sätestatud 30-päevase ajavahemiku jooksul.

Eelkõige loob seesuguse olukorra tekkimiseks aluse töötu enda tegevusetus, kui ta jätab täitmata määratud tähtajal TTA-sse vastuvõtule tulemise kohustuse – seeläbi, et töötutoetust arvutatakse vastavalt

§ 31lg 2 tagasiulatuvalt TTA-s vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest.

Kui töötu TTA-sse vastuvõtule ei ilmu, siis puudub ka võimalus talle töötutoetuse arvutamiseks ja maksmiseks, sõltumata kehtivast toetuse määramise otsusest, kuna toetuse tagasiulatuva arvutamise aluseks olevat ajavahemikku ei teki. 5 Kuna apellatsioonkaebuses on esitatud üksnes väljavõte

§-st 31 lg 3 ning kaebusele on lisatud kaebaja pangakonto väljavõte perioodist 20.12.2007 – 12.02.2008, siis jääb eeltoodust lähtuvalt ebaselgeks, milles seisneb apellatsioonkaebuses nimetatud materiaalõiguse normi rikkumine ning missugust kaebaja õigust on rikutud. Samuti ei selgita kaebus, missuguse TTA otsuse õigeaegse täitmise rikkumisele soovib kaebaja rajada oma argumendid. TTA ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et töötutoetuse peatamise otsuseid ei ole võimalik teha tagasiulatuvalt. Töötutoetuse peatamise otsustamine määratud ajal TTA-sse pöördumata jätmise asjaoludel on võimalik üksnes tagasiulatuvalt. Vastavalt

§ 32

lg 1 p 3 peatatakse töötutoetuse maksmine esmakordsel TTA-sse vastuvõtule tulemata jätmisel viimasele TTA-sse pöördumise päevale järgnevast päevast kuni TTA-sse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud).

§ 32

lg 2 kohaselt tuleb koos töötutoetuse peatamise otsustamisega otsustada ka töötutoetuse saamise päevade arvu vähendamine toetuse peatamise päevade võrra. Kuna töötutoetuse peatamine tuleb

kohaselt otsustada kuupäevaliselt konkreetse kuupäevade vahemikuna ning vastava arvu päevade võrra tuleb vähendada ka toetuse maksmise üldist perioodi, siis saab seesuguse otsuse teha üksnes juba toimunud sündmuste ja faktiliste asjaolude alusel. Toetuse peatamise perioodi lõppkuupäev selgub töötu faktilisel pöördumisel TTA-sse. Pöördumise kuupäev on toetuse peatamise perioodi viimaseks päevaks. Kuna töötutoetuse peatamise otsustamiseks nõutavad asjaolud selguvad alles töötu pöördumisel TTA-sse, saab ka toetuse peatamise otsustada varaseimalt töötu TTA-sse pöördumise päeval. Töötutoetuse peatamise otsustamise hiliseimat tähtaega

ei sätesta. Kohaldamisele kuuluvad HMS-i üldised põhimõtted haldusmenetluse läbiviimisele. Samuti saab vastavalt halduskohtu otsuses esitatud analoogiale lähtuda mõistlike ja proportsionaalsete menetlusetähtaegade selgitamisel

§ 29

lg 1 töötutoetuse määramise tähtaegadest – kuni 5 tööpäeva töötutoetuse taotluse esitamisest. Vastuvõtu käigus 07.02.2008 otsustas TTA konsultant kaebaja suhtes töötutoetuse peatamise perioodiks 04.01.2008 – 31.01.2008 (kaasa arvatud). Ühtlasi arvutas konsultant kooskõlas

§ 31

lg 4 regulatsiooniga kaebajale töötutoetuse 31.01.2008 pöördumise ning 07.02.2008 pöördumise vahelise 7-päevase ajavahemiku eest kogusummas 230,30 krooni. Käesoleval juhul selgusid töötutoetuse peatamise otsustamiseks nõutavad asjaolud kaebaja 31.01.2008 pöördumisel TTA-sse. TTA otsustas toetuse peatamise ning tegi otsuse kaebajale teatavaks 07.02.2008 kliendivastuvõtul – 5 tööpäeva jooksul 31.01.2008 pöördumisest alates. Otsus on tehtud mõistliku aja jooksul töötutoetuse peatamise asjaoludest teadasaamisest. Kuna töötutoetuse peatamine otsustatakse haldusaktiga, mille andmisele peab eelnema nõuetekohane haldusmenetlus, sh tuleb järgida haldusakti adressaadi ärakuulamise jm menetluspõhimõtteid, siis on ilmselgelt ebamõistlik eeldada, et töötutoetuse peatamine otsustatakse alati viivitamatult töötu TTA-sse pöördumisel. Muuhulgas võib otsuse hilisema tegemise tingida ka otsuse vormistamiseks nõutavad asjaajamis- ning kooskõlastustoimingud ning vormistamisele kuluv ajaline ressurss.

1. Apellandi kirjalikus menetluses esitatud seisukohtades märgitakse, et apellandil puudub juriidiline haridus, esmakordselt on ta halduskohtumenetluse pooleks, siis ei saa ja ei suuda ta kõikidest kohtuprotsessi reeglitest kinni pidada. Apellandi poolt millegi esitatu mittearvestamine aga rikuks oluliselt tema õigusi. TTA on tunnistanud oma rikkumist TTA-sse pöördumise päeva teatavaks tegemisel. See näitab, et toimingutes võib olla veel rikkumisi, mis toovad kaasa haldusakti tühistamise ja millest apellant ei pruugi aru saada ega oska kaevata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. novembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 6 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

§ 27

lg 1 kohaselt peab töötutoetuse saaja tulema talle määratud ajal isiklikult TTA piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi. Tunnistaja A. Harkmani ütluste kohaselt teatas ta 03.01.2008 vastuvõtul apellandile, et järgmine vastuvõtuaeg on 30.01.2008. Ta märkis selle ka käsitsi apellandi detsembrikuu individuaalsele tööotsimiskavale, kuna arvutisüsteem ei töötanud. See kava oli apellandil kaasas ka siis, kui ta 31.01.2008 ilmus osakonda. Apellandi teadlikkust oma kohustusest ilmuda 30.01.2008 osakonda, kinnitavad ka L. Võsaste seletus ja tunnistajate K. Orri ja A.-L. Hansoni ütlused, mille kohaselt apellant kinnitas osakonnas, et ei saanud 30.01.2008 osakonda pöörduda, kuna oli jäänud magama. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda nende seletuste ja ütluste usaldusväärsuses. Nende ütluste ümberlükkamiseks ei ole apellant ka mingeid tõendeid esitanud.

§ 31

lg 2 kohaselt töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt alates töötu TTA-s vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmisele vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Enne töötu poolt kliendivastuvõtule tulekut puudub võimalus töötutoetuse arvestamiseks, sest toetuse arvutamise aluseks oleva ajavahemiku määratleb konkreetse vastuvõtu toimumise kuupäev.

§ 32

lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt peatatakse esmakordselt mõjuva põhjuseta TTA-sse vastuvõtule tulemata jätmise korral töötutoetuse maksmine ning vähendatakse toetuse saamise päevade arvu. Vaidlustatud otsusega on peatatud töötutoetuse maksmine alates 04.01.2008 kuni 31.01.2008. Vastustaja on õigesti leidnud, et apellandil puudusid mõjuvad põhjused, mis oleksid teda takistanud ilmuma vastuvõtule õigeaegselt. Mõjuvaks põhjuseks ei saa kindlasti lugeda sissemagamist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et töötutoetuse peatamise otsustamine määratud ajal TTA-sse pöördumata jätmise asjaoludel on võimalik üksnes tagasiulatuvalt. Kuna töötutoetuse peatamine tuleb otsustada kuupäevaliselt konkreetse kuupäevade vahemikuna ning vastava päevade arvu võrra tuleb vähendada ka toetuse maksmise üldist perioodi, siis saab sellise otsuse teha juba toimunud sündmuste ja faktiliste asjaolude alusel. Toetuse peatamise perioodi lõppkuupäev selgub alles faktilisel pöördumisel TTA-sse. Töötutoetuse maksmise peatamist reguleeriv

§ 32ei sätesta, mis aja jooksul tuleb teha otsus toetuse maksmise peatamise kohta.

Antud juhul selgusid asjaolud, mis tingisid toetuse maksmise peatamise 31.01.2008. TTA tegi otsuse apellandile teatavaks 07.02.2008 tema järgmisel kliendivastuvõtul. Kuna see on toimunud 5 tööpäeva jooksul, siis on see ringkonnakohtu arvates toimunud mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda HKMS § 92 lg 1 alusel. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Ivo Pilving Maili Lokk 7 Agu Timmi