3-09-878/41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2010, Jõhvi 3-09-878 D. R kaebus Ida Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. mai 2010 D. R ja Ida Prefektuuri esindaja Agne Niido Resolutsioon 1.Tunnistada Ida Politseiprefektuuri tegevus D. R poolt 23.05.2006, 23.05.2008 ja 27.06.2008 koostatud pöördumiste menetlemisel õigusvastaseks. 2.Poolte võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 08.07.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 23.05.2008 esitas D. R Ida Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Aleksandr Goršanovile taotluse, milles palus, et juunis 2006 üle antud Oleg Demtsovi ütlustega audiokassett tagastataks talle koheselt tähtsaadetisena (tl 5). 25.06.2009 teatati taotlejale, et D. R Oleg Demtsovi suhtes pole aastal 2006 kriminaalmenetlust algatatud, seega ei ole audiokassetti kasutatud ning see pole ka olnud politsei käes (tl 6). 27.06.2008 koostas D. R selle peale vastuse (tl 7), kus palus veel kord audiokassett viivitamatult tagastada märkides, et kriminaalmenetlus algatati tema poolt 23.05.2006 esitatud avaldust ignoreerides aastal 2007 ning ta ei nõustu väitega nagu poleks audiokassetti politsei käes olnud ja jääb arusaamatuks, miks seda kui väga tähtsat tõendusmaterjali ei kasutatud. 1 1 23.04.2009 esitas D. R Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks tema poolt 23.05.2006 Oleg Demtsovi peale Ida Politseiprefektuuri esitatud avalduse käiguta ja kirjalikult vastamata jätmise, 25.06.2008 koostatud kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse komissari vastuse ning 30.06.2008 prefektuuri laekunud märgukirja käiguta ja vastamata jätmise. Kaebaja leidis, et toimingud ja haldusakti osa on vastuolus põhiseaduse § 14 ning lisas, et nende õigusvastasuse kindlakstegemine on vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks Oleg Demtsovi suhtes. 12.05.2009 esitatud täpsustuses (tl 14-16) märkis D. R eelnevale lisaks, et soovib 25.06.2008 saadud vastuse tühistamist ning väitis, et toimingute õigusvastaseks tunnistamine ja haldusakti osa tühistamine aitavad kaasa õiglase kohtulahendi saavutamisele tema kui kriminaalasja nr 1-08-2174 kannatanu suhtes. 07.05.2010 ja 14.05.2010 edastatud täpsustuses (tl 173 ja 182-183) leidis D. R, et 23.05.2006 avaldus oli arusaadav ja tulnuks registreerida ning selgitas, et toimingute õigusvastasuse tuvastamisega on tal võimalik saada tagasi audiokassett, selgitada välja selle kõrvaldamine kriminaalmenetlusest, saada abi Viru Ringkonnakohtu määruse teistmiseks, prefektuuri distsiplineerimiseks, edaspidiseks ausaks ja tõhusaks kriminaalmenetluseks Oleg Demtsovi suhtes ja tema kui kannatanu olukorra parandamiseks. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (tl 20-22) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati vaidlusaluste toimingutega seotud asjaolusid ning oma seisukohti nii kriminaalmenetluse kui ka halduskohtumenetluse seadustike kohaldamise ja märgukirja mõiste suhtes. Muuhulgas märgiti, et D. R küll pöördus 23.05.2006 sooviga algatada kriminaalmenetlus Oleg Demtsovi suhtes, kuid keeldus korduvatele selgitustele vaatamata ametlikku avaldust kirjutamast, mistõttu polnud võimalik väidetavat avaldust registreerida, menetlust algatada ega uurimistoiminguid teostada. Veel märgiti, et kaebuses viidatud kriminaalasjas on tehtud edasikaebamisele mittekuuluv kohtumäärus ning leiti, et kaebajal puudub antud haldusasjas põhjendatud huvi ja ta püüab kohut eksitada. Politsei ja Piirivalveameti 10.05.2010 täiendavas selgituses (tl 178-179) jäädi selle juurde, et D. R ei ole esitanud ametlikku avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks ning tema huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamisel pole põhjendatud. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Ida Prefektuuri esindaja kirjalikult esitatu juurde. D. R selgitas, et peab haldusakti osa all silmas 25.06.2008 koostatud vastuse osa, kus väidetakse, et kassetti pole olemas ja märkis, et kui kohus arvab teisiti, jääb ta esialgse tuvastamisnõude juurde. Ta möönis, et on praeguseks kaotanud õiguse kohustamisnõude esitamiseks, kuid leidis, et ka tuvastamisnõude rahuldamine annab talle aluse kassetti tagasi nõudmiseks ning lisas, et Oleg Demtsov omab endiselt relva ning kasutab seda tema hirmutamiseks ja ähvardamiseks, kuid mitmed prefektuuri pöördumised pole kriminaalasja algatamist kaasa toonud. Agne Niido esitas kohtule märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele tugineva kirjaliku seisukoha (tl 203-204), D. R pöördumise kohta ning leidis, et kaebaja teeb asjaoludest meelevaldseid järeldusi, kuid nõustus sellega, et talle saadetud kiri on ebatäpne. Kriminaalasja algatamata jätmist põhjendas ta avalduse puudustega, mis ei võimaldanud hinnata toimunut kuriteo sündmusena ning lisas, et arvatavasti on kassett praeguseks kadunud. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas kohtuasjas pole vaidlust selle üle, et D. R on esitanud Ida Politseiprefektuurile 23.05.2006 koostatud pöördumise väitega, et Oleg Demtsov omab ebaseaduslikku relva ja jälitab teda (tl 205-206). See on omaks võetud kohtule edastatud kirjalikes vastustes (tl 20-22 ja 178-179), politseiametnike Kristi Varese ja Aleksandr Gontšarovi ettekannetes (tl 27, 187-188 ja 190) ning Aleksandr Gontšarovi ja Andrus Repnau ülekuulamise protokollides (tl 28-33). Vaidlust ei ole ka selles, et tema pöördumise alusel pole kriminaalmenetlust algatatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Sama seadustiku § 194 lg 1 ja § 195 lg 1 kohaselt saab ajendiks olla nii kirjalikult kui suuliselt esitatud kuriteoteade või muu kuriteole viitav teave. Kuna 2 2 kuriteoteatele pole seaduseandja kehtestanud mingeid kindlaid sisu ega vorminõudeid ning seda saab esitada ka näiteks telefoni teel, jääb arusaamatuks vastustaja väide, et D. R pole esitanud ametlikku avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Juhul kui kriminaalmenetlust ei alustata, kohustab kriminaalmenetluse seadustiku § 198 lg 1 kehtestatu kuriteoteate esitajat sellest teavitama. Sama seadustiku § 207 lg 1 ja § 208 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse alustamata jätmine vaidlustatav. Seega rikub teavitamata jätmine kuriteoteate esitaja võimalusi oma kaebeõiguse realiseerimiseks. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuotsuses nr 3-3-1-2-02 ja veel mitmetes teistes samal aastal koostatud kohtulahendites leidnud, et kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise peale võib teatud tingimustel pöörduda ka halduskohtusse. Halduskohus ei saa küll hinnata kriminaalmenetluse alustamise vajalikkust ja otstarbekust ega teha ettekirjutust menetluse alustamiseks, kuid on siiski pädev kontrollima, kas uurija ja prokurör toimisid seaduspäraselt. Antud juhul pole see kindlasti nii, sest isiku jälitamisele ja ebaseaduslikule relvale viitav kuriteoteade on jäänud ilma kriminaalmenetluse seadustiku § 198 lg 1 kohase vastuseta. 12.05.2010 koostatud ettekandes (tl 187-188) võtab politseiametnik Kristi Vares omaks, et sai 2006 aasta kevadel Jõhvi kriminaaltalituses töötades D. R audiokasseti ja viis selle osakonda. Seega ei vasta tegelikkusele Ida Politseiprefektuuris 25.06.2008 koostatud vastuse nr IDA 9-1.11.1/14648 (tl 6) väide, et kassetti pole politsei käes olnud. Kuivõrd vastuse aluseks olevat audiokasseti kohese tagastamise taotlust (tl 5) ei saa lugeda haldusmenetluse seaduse § 14 kohaseks menetluse algatamise taotluseks, pole kasseti tagastamisest keeldumine käsitletav haldusaktina. D. R poolt 27.07.2008 koostatud pöördumine (tl 7) on küll pealkirjastatud vastusena kirjale, kuid selles küsitakse selgitust audiokasseti tõendusmaterjalina mittekasutamise põhjuste kohta ja seega on see siiski käsitletav märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3 p 1 kohase taotlusena, milline toob kaasa sama seaduse § 5 ja § 6 kehtestatud vastamise kohustuse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kehtestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. D. R väidab, et Ida Politseiprefektuuri vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamise abil on tal võimalik tagasi saada politsei valdusesse antud audiokassett, selgitada välja selle kõrvaldamine kriminaalmenetlusest, saada abi Viru Ringkonnakohtu kohtumääruse teistmiseks, Ida Prefektuuri distsiplineerimiseks, edaspidiseks ausaks ja tõhusaks kriminaalmenetluseks Oleg Demtsovi suhtes ning tema kui kannatanu olukorra parandamiseks. Jõustunud kohtulahendi teistmise alused on toodud kriminaalmenetluse seadustiku §
4. D. R puhul ühtegi neist ei esine, sest halduskohtul puudub õigus tuvastada tunnistaja valeütlusi, vale ekspertarvamust või tõlget, kriminaalasjas esitatud dokumendi võltsimist või kunstlikku loomist, kohtuniku, kohtueelse menetleja või prokuröri kuritegu ega teha kriminaalasjas õigeksmõistvat või süüdimõistetu olukorda kergendavat otsust. Halduskohus ei saa tuvastada ka tõendite kõrvaldamist kriminaalmenetlusest, mida üldse pole algatatudki. Ainus kaebaja poolt käesolevas asjas nimetatud jõustunud kohtulahend on Viru Ringkonnakohtu 21.02.2008 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-2174 (tl 23-25), mis käsitles Oleg Demtsovi poolt 18.07.2007 toime pandud väidetavat tegevust ega saa seetõttu kuidagi seotud olla 05.05.2006 lindistatud ütluste ja 23.05.2006 esitatud kuriteoteatega. Kohtuistungil möönis kaebaja seda sisuliselt ka ise (tl 200). Samuti kinnitas ta, et kahju hüvitamise nõue on tal vaid Oleg Demtsov vastu ja Ida Prefektuuri suhtes seda pole. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine, eraisikute vastu esitatud kahjunõudeid menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel maakohtutes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kohustab kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitama 30 päeva jooksul vastava keeldumise teatavakstegemisest. Ida Politseiprefektuur väljendas keeldumist kassett tagastada oma 25.08.2008 vastuses (tl 6), kaebus on kohtule esitatud 23.04.2009, kui kassetti tagastamisele kohustava nõude esitamise võimalus oli juba minetatud, seega ei too tuvastamisnõude rahuldamine D. R kaasa ka kasseti tagastamist. 3 3 Tuvastamisnõude rahuldamise eelduseks oleva huvi põhjendus võib kanda ka ennetavat iseloomu. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-88-08 märkinud, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. D. R väidetel jätkab Oleg Demtsov tema hirmutamist ja ähvardamist, ta on mitmel korral selles suhtes politseisse pöördunud ning on kindel, et peab seda edaspidigi tegema (tl 200). Pöördumisi kinnitavad ka kriminaalasja nr 1-08-2174 olemasolu ja vastustaja esindaja poolt kohtuistungil väljendatud nõustumine (tl 200). Seega on igati võimalik, et Ida Politseiprefektuuri vaidlustatud toimingute õigusvastaseks tunnistamine aitatab kaasa kaebaja tulevaste võimalike kuriteoteadete ja muude pöördumiste nõuetekohasele menetlemisele ning võib ära hoida tema vastavate õiguste uued rikkumised. Eelnevalt toodud järeldustel on D. R kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses rahuldada. Kuna kumbki menetlusosalistest oma kulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl 202), jäävad võimalikud kulutused sama seadustiku § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 4 4