KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1195 Haldusasi Seltsingu Roheline Urvaste kaebus Urvaste Vallavolikogu 26.03.2008 otsuse nr 1-1/10 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Ketal Võru apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kolmas isik) – OÜ Ketal Võru, esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja (kaebuse esitaja) – Seltsing Roheline Urvaste, esindajad Airi Hallik-Konnula, Helina Kärgenberg ja Kärt Vaarmari Vastustaja (haldusorgan) – Urvaste Vallavolikogu, esindaja advokaat Toomas Ventsli RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 16.02.2007 esitasid Urvaste valla 7 ühiskondlikku organisatsiooni, s. h Seltsing Roheline Urvaste ja 17 ettevõtjat looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lg 1 alusel Urvaste Vallavalitsusele ühisettepaneku algatada Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmine ja luua Ess-soost looduskaitseala. Urvaste vallavalitsus tellis ekspertiisi ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse kohta. Ekspertarvamuses on ekspert pidanud ettepanekut Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmiseks põhjendatuks. Urvaste Vallavolikogu otsustas 23.05.07 otsusega nr 1-1/24 algatada menetluse Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmiseks eesmärgiga moodustada Ess-soo kohalik maastikukaitseala. Urvaste Vallavalitsus edastas otsuse koos selle aluseks olnud materjalidega Maa-ametile ja Võrumaa Keskkonnateenistusele (edaspidi KKT) ning tegi ka teatavaks OÜ-le Ketal Võru, kellele on otsustatud KKT poolt välja anda kavandataval maastikukaitsealal luba turba kaevandamiseks. OÜ Ketal Võru esitas 11.06.2007 kirjaga vastuväited. Urvaste Vallavolikogu otsustas 26.03.2008 otsusega nr 1-1/10 „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine“ lõpetada Ess-soo looduskaitseala moodustamise menetluse ja jätta taotlus looduskaitseala moodustamiseks rahuldamata. Otsuse peale esitas Seltsing Roheline Urvaste vaide. 21.05.2008 otsusega nr 1-1/16 jättis vallavolikogu vaide rahuldamata.
- 20.06.2008 esitas Seltsing Roheline Urvaste Tartu Halduskohtule kaebuse Urvaste Vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja palus tühistada Urvaste Vallavolikogu 26.03.2008 otsuse nr 1-1/10 ja kohustada vastustajat Ess-soo kaitse alla võtmise uueks otsustamiseks. Kaebuse kohaselt on kaevatav haldusakt õigusvastane, kuna selles puuduvad asjakohased põhjendused ning haldusakti andmise aluseks on olnud puudulikud või väärad kaalutlused. Kaalutlusotsuse tegemisel ei ole järgitud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid, kuna on jäetud arvestamata olulised asjaolud ja kaalumata põhjendatud huvid. Kaevatava haldusakti tegemisel oli vastustajal lai haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 4 tulenev kaalutlusõigus, mille teostamisel pidanuks vastustaja kaaluma loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust. Tulenevalt HMS § 56 lg-test 1 ja 3 oli vastustajal kohustus esitada oma kaalutlused kirjalikult haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaevatav haldusakt on jäetud täiesti põhjendamata, ainsa kaalutlusena on märgitud, et kaitse alla võtmisega võivad kaasneda suuremahulised rahalised kohustused Urvaste vallale. Käsitlemata on LKS §-st 7 tulenevad loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused, kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiis jne. Viidates Riigikohtu 06.11.2002 lahendis nr 3-3-1-62-02 toodud seisukohtadele märkis kaebaja, et haldusorgan ei arvestanud diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning, et kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt. Kaevatav haldusakt on vastuolus HMS § 56 lg-ga 2, millest tulenevalt peavad haldusaktis märgitud olema selle õiguslik ja faktiline alus. Kaevatavas haldusaktis puuduvad kaalutlused, millest on otsuse langetamisel lähtutud. Mõningaid tegelikest kaalutlustest on võimalik tuvastada 21.05.08 vaideotsusest ning vallavolikogu 26.03.08 ja 21.05.08 istungite protokollidest. Kaalutlusõiguse teostamisel pidi vastustaja kaaluma loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust, lähtudes LKS §-s 7 toodud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustest. Kaalumisel pidi haldusorgan lähtuma menetluse materjalidest, eelkõige loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekust ning kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisist, avatud menetluses esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest, lisaks kehtivast õigusest ning uurimisprintsiibist tulenevalt ka muudest asjakohastest materjalidest. 2 Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse hindamisel on lähtutud ebaõigetest kaalutlustest, jättes põhjendamatult arvestamata olulised asjaolud ning menetluses kogutud teabe. Vaideotsuses on välja toodud, et kaalutlusõiguse teostamisel tugineti muuhulgas 11.04.2007 E. Leibaku koostatud ekspertarvamusele. Nimetatud dokument on keskseks aluseks, mille põhjal kontrollida LKS § 7 eelduste olemasolu. E. Leibaku ekspertarvamuses ja kaitse alla võtmise ettepanekus tuuakse välja peamised asjaolud, miks Ess-soo raba vastab sellistele loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustele nagu ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus. Vaideotsuses on vastustaja püüdnud põhjendada loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste puudumist. Selline lähenemine on ekslik, sest vastustaja ei käsitle otseselt eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, vaid kitsalt selle eeldusi Natura 2000 võrgustiku loodusalana kaitse alla võtmiseks. Tegelikkuses ei ole ka OÜ-le Ketal Võru seniajani kaevandusluba välja antud. KKT 14.10.02 korraldusega nr 56 on maavara kaevandamise loa väljaandmine küll otsustatud, ent luba ennast pole väljastatud. Lisaks vajab OÜ Ketal Võru turba kaevandamise alustamiseks peale maavara kaevandamise loa ka vee erikasutusluba, mille taotlust ei ole OÜ Ketal Võru tänaseni esitanud. Vaideotsuses esitatud väide, et Urvaste Vallavalitsus on 19.12.2000 korraldusega nr 277 ja 17.10.2002 korraldusega nr 274 andnud nõusoleku turba kaevandamiseks ei ole täpne. Urvaste Vallavalitsus on 19.12.2000 korraldusega nr 277 nõustunud Ess-soo turbamaardlas turbatootmise taastamisega ja AS-le Kagu-Eesti Turvas turba tootmiseks kaevandamisloa väljastamisega. Korraldust on muudetud Urvaste Vallavalitsuse 17.10.2002 korraldusega nr 274 ning asendatud nõusolek AS-le Kagu-Eesti Turvas nõusolekuga OÜ-le Ketal Võru. Samas on Urvaste valla omavalitsusorganid korduvalt selgitanud, et vallavalitsus nõustus viidatud korraldustega vaid kaevandamisega varem kaevandusena kasutuses olnud alal, mis jääb kavandatud kaitsealast väljapoole. Vastustaja käsitlus, mille kohaselt määratleb Urvaste valla üldplaneering ühiskondliku kokkuleppena ja kompromissina Ess-soo kasutamiseks turbatootmisalana, on väär. Urvaste valla arengut määratlevates dokumentides ei kajastu ühiskondlik kokkulepe ja kompromiss mitte uue turbatootmisala loomiseks, vaid valla tasandil on saavutatud kokkulepe, et Ess-soo tuleks senisel kujul säilitada. Samuti on Urvaste valla juhtimisorganid eeltoodud dokumentides väljendanud selget seisukohta, et ei poolda turbakaevanduse laienemist väljapoole endist kaevandusala. Asjaolu, et vaidlusalune ala on riiklikus maavarade registris arvel kui turbamaardla, ei välista iseenesest ala kaitse alla võtmist kohaliku omavalitsuse poolt. Nii kaevatavas haldusaktis kui 21.05.08 vaideotsuses puuduvad viited, et vastustaja oleks Ess-soo kaitse alla võtmata jätmise otsustamisel kaalunud ala väärtusi ja riigi huve maardla kasutamiseks, või et riik oleks kaitse alla võtmise menetluses üldse seisukohti esitanud. Vastustaja on jätnud hindamata peaaegu kõik Ess-soo kaitse alla võtmise võimalikud eeldused, mille esinemine haldusmenetluses tuvastati, tuues vaideotsuses kaitse alla võtmata jätmise otsuse põhjendustena välja kaalutlusi, millel puudub kaitse alla võtmise eeldustega igasugune seos. Kaalutlusvigade tulemusena on tehtud otsus, mis on nii vormiliselt kui sisuliselt õigusvastane. Motivatsiooni hilisem lisamine vaidlustatud otsusele ei muuda otsust õiguspäraseks, kuna ka hiljemalt lisatud põhjendustest nähtub endiselt, et vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse nõudeid. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei muuda haldusakti põhjenduste hilisem esitamine akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kohus saab asja lahendamisel võtta arvesse vaid neid otsuse motiive, mille puhul on tõendatud, et need on samad, millest volikogu otsuse tegemisel tegelikult lähtus. 3 Nimetatud ala tuleb lugeda ohustatuks, kuna tegemist on aktiivse turbavaruga, mille kasutamiseks on Eesti kehtivate seaduste kohaselt võimalik igaühel kaevandamisloa taotlus esitada. Asjaolu, et OÜ Ketal Võru taotluse alusel on kaevandusloa andmise otsus tehtud, näitab vaid suuremat, mitte väiksemat ohtu alal asuvate väärtuste hävimiseks. Antud asjas on tõendatud, et Ess-soo kaitse alla võtmiseks on olemas avalik huvi, kuid avalik huvi ei kattu riikliku huviga. Urvaste vald pidi kaaluma peamiselt avalikku huvi Ess-soo kaitse alla võtmiseks, mis väljendus kaitse alla võtmise ettepanekus ning E. Leibaku ekspertiisis, ning sellele vastanduvat OÜ Ketal Võru erahuvi alal turba kaevandamiseks. Urvaste vallavolikogu ei saanud riikliku huvi kaalumisel tegelikult lähtuda Keskkonnaministeeriumi 15.01.08 kirjast Maa-ametile nr 16-1/36396-5, millele 26.08.08 otsuses on viidatud, kuna kaebajale teadaolevalt ei olnud Urvaste vallavolikogu otsuse tegemise ajal sellest kirjast teadlik. Võrumaa KKT on viidanud võimalusele Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmiseks ega ole seega leidnud, nagu ei võimaldaks Ess-soos turba kaevandamisega seotud riiklikud huvid kohalikku kaitseala luua.
- Vastustaja Urvaste Vallavolikogu palus jätta Seltsingu Roheline Urvaste kaebuse tervikuna rahuldamata. Urvaste Vallavolikogu möönab, et vaidlustatud haldusaktis olid selle motiivid toodud välja pinnapealselt, mistõttu võis kaebajal olla raske hinnata kaalutlusõiguse teostamist. Urvaste Vallavolikogu on 26.08.2008 otsusega nr 1-1/28 eelnimetatud puudused kõrvaldanud Nimetatud otsusega on vallavolikogu muutnud 26.03.2008 otsust nr 1-1/10 selliselt, et sellest nähtuvad Urvaste Vallavolikogu motiivid Ess-soo kaitse alla võtmisest keeldumiseks. Kaebaja ei ole tõendanud kaebeõiguse olemasolu. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja olemust asjast huvitatud üldsuse esindajana. Küll aga ei saa eeldada kaebaja kui valitsusvälise organisatsiooni õiguste rikkumist, vaid kaebaja peab rikkumise esinemist tõendama. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid Seltsingu Roheline Urvaste eeldatavaid õigusi on Urvaste Vallavolikogu 26.03.2008 otsusega nr 1-1/10 rikkunud.
- Kolmas isik OÜ Ketal Võru palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kolmanda isiku arvamuse kohaselt on kaebaja viide kaevatava haldusakti vastuolule HMS § 56 lg-ga 2 asjakohatu. Urvaste Vallavolikogu on 26.08.2008 otsuses nr 1-1/28 muutnud 26.03.2008 otsuse motivatsiooni ning esitanud põhjendused. Sellega on vallavolikogu kõrvaldanud puudused, mida seltsing oma kaebuses vallavolikogule ette heidab. Urvaste Vallavolikogu osundab Keskkonnaministeeriumist Maa-ametile saadetud 15.01.2008 kirjale nr 16-1/36396-5, milles riiklikku huvi hindamiseks pädev institutsioon selgitab, et ta ei saa nõustuda Ess-soo kaitseala moodustamisega. Sellest järeldab vallavolikogu, et riiklikes huvides ei ole Ess-soo territooriumil kaitseala moodustamine, sest riigi täitevvõimul on pädevus kooskõlastada analoogilised kaitseala moodustamise otsused. Riikliku huvide määratlemise otsustuspädevust kohalikul omavalitsusel ei ole. Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et Ess-soo kaitseala moodustamine ei ole riiklikes huvides, on prioriteetne võrreldes võimalike avalikel huvidel tuginevate argumentidega. Küsimus vastuseisust turbamaardla rajamisele ei ole samastatav küsimusega kaitseala moodustamisest. Seetõttu esindab seltsing käesolevas asjas 100 korda väiksemat isikute hulka, sest ühisettepanekule moodustada Ess-soo alale kaitseala on seltsing suutnud koguda üksnes 24 toetusallkirja. OÜ-l Ketal Võru on õigustatud ootus turbamaardla rajamiseks. OÜ Ketal Võru on juba
- aastast valmistanud ette Ess-soos turba kaevandamist ning on lisanud turbamaardla rajamise ning kasutamise oma ettevõtluse arendamise strateegiasse. Kaitseala moodustamise heakskiitmine LKS alusel ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus, vaid õigus. Seevastu kehtiva haldusakti, millega OÜ-le Ketal Võru anti nõusolek turbamaardla rajamiseks, täitmine on omavalitsuse kohustus. Viimasest asjaolust tuleneb ka OÜ-le Ketal Võru nii õiguslik kui majanduslik ootus temale antud turbamaardla rajamise nõusoleku 4 segamatuks realiseerimiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- novembri 2008 otsusega kaebuse ning tühistas Urvaste Vallavolikogu 26.03.2008 otsuse nr 1-1/10 ja selle otsuse täiendamiseks 26.08.2008 vastuvõetud otsuse nr 1-1/
- Kohus kohustas Urvaste Vallavolikogu Ess-soo kaitse alla võtmise küsimust uuesti läbi vaatama. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja oma kaebeõiguse põhjendamisel põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-43-
- Nimetatud otsuses on Riigikohus asunud seisukohale, et efektiivse keskkonnakaitse tagamiseks on kehtivad õigusaktid näinud ette üldkorrast erinevad võimalused keskkonda mõjutavate haldusotsustuste vaidlustamiseks. Eelosundatud lahendis tuuakse välja üldine põhimõte, et mitteformaalset ühendust võib halduskohtusse pöördumise õigust omavana vaadelda siis, kui vastava ühenduse ja üldsusena mõistetava olulise osa elanikkonna seisukohad või arvamused langevad kokku ning üldsus ühes või teises vormis aktsepteerib sellist esindajat ja tema vastavat tegevust. Eelnimetatud tingimustele vastavust peab mitteformaalne ühendus kohtusse pöördumisel ka näitama. Kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Eelviidatud Riigikohtu otsusest ilmneb selgesti, et kaebuse esitaja on oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Riigikohus on Ess-soosse turbamaardla rajamise vastu kogutud 2483 allkirja põhjal leidnud, et seltsing Roheline Urvaste esindas selles asjas eelduslikult üldsust ulatuses, mis oli piisav, pidamaks seltsingut üldsuse esindajaks. Käesolev kaebus on esitatud eesmärgiga välistada edasine turba kaevandamine Ess-soos. Kohtul ei ole põhjust arvata, et oluline osa elanikkonnast, kes varem toetasid seltsingu tegevust, samuti ühispöördumise allkirjastanud organisatsioonid, Ess-soos turba kaevandamise vastu suunatud tegevust ja seltsingut oma huvide esindajana käesoleval juhul enam ei aktsepteeri. Kaebaja oli ka üks neist organisatsioonidest, kes esitasid 16.02.2007 Ess-soo kaitse alla võtmise ettepaneku, mille alusel kaitse alla võtmise menetlus algatati. Seetõttu on kaebuse esitaja menetlusosalisena volikogu vaidlustatud otsusest ka otseselt puudutatud. 28.02.2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-06 on Riigikohtus oma seisukohti täpsustanud ning pidanud vajalikuks märkida, et keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Urvaste Vallavolikogu 26.08.2008 otsusega nr 1-1/28 ei muudetud otsuse resolutsiooni, vaid muudeti 26.03.2008 otsuse motivatsiooni, täpsemalt eelnimetatud otsusele lisati motivatsioon, mis selles haldusaktis peaaegu täiesti puudus. Haldusakti motivatsiooni muutmine kui sellega ei kaasne otsuse resolutsiooni muutmine, haldusakti kehtivuse seisukohalt õiguslikku tähendust ei oma. Antud juhul ei ole tegemist haldusakti muutmisega HMS § 64 lg 1 teise lause tähenduses ning 28.08.2008 otsuse vaidlustamiseks ei olnud vajalik uue kohtumenetluse algatamine. 26.03.2008 otsust täiendati 26.08.2008 üksnes motiividega. Käesoleva kohtuasja raames on võimalik ja tuleb hinnata volikogu 26.03.2008 otsuse õiguspärasust lähtudes 26.08.2008 otsusele lisatud motiividest. Põhimõtteliselt on õige, et põhjenduste esitamisel kohtumenetluse käigus ei ole haldusakt tagantjärele tõhusalt kontrollitav ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Olukord, kus pole võimalik kontrollida, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult 5 lähtuti, võib kujuneda siis, kui haldusakti põhjendused esitatakse kohtule vastustaja esindaja(te) poolt kirjalikus vastuses kaebusele või kohtuistungil. Otsus, mille tühistamist kaebaja taotleb, on vallavolikogu kaalutlusotsus. Kohus saab kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsuseid kontrollida piiratud ulatuses. Kohus saaks sekkuda diskretsiooni alusel tehtud otsusesse ainult juhul, kui see on ilmselges vastuolus kehtivate õigusaktidega või Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Kolmanda isiku veendumusel on selline seisukoht kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Samas on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu volitused kaalutlusotsuste kontrollimisel laiemad kui seda arvab kolmas isik. Kohus kontrollib lisaks sellele, kas otsus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega või Eesti rahvusvaheliste kohustustega ka seda, kas otsuse tegemisel on järgitud diskretsioonireegleid, kas diskretsiooni piiridest ei ole väljutud ning ega ei ole tehtud muud sisulist kaalutlusviga, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist. Nii on Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-81-07 rõhutanud, et HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga. Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine või olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Urvaste Vallavolikogu algatas Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmise menetluse 23.05.2007 otsusega. Selle menetluse algatas volikogu Urvaste valla ühiskondlike organisatsioonide ja ettevõtjate ettepaneku ning E. Leibaku ekspertarvamuse alusel. Kuna menetlus algatati, olid seega olemas loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Vastustaja pidi loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust kaaludes lähtuma eelkõige LKS §-s 7 toodud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustest. Volikogu on asunud seisukohale, et Ess-soo kaitse alla võtmise menetluses ei ole tuvastatud, et kaitse alla võtmata jätmisega kaasnevad loodusobjektile igal juhul kahjulikud tagajärjed. Seda väidet põhjendatakse sellega, et käesoleva haldusakti vaidlustamise ajal ei ole veel teada, kas 14.02.2002 tehtud kaevandamisloa väljaandmise otsuse alusel kaevandamisluba väljastatakse või mitte. Samuti ei ole Urvaste valla andmetel OÜ-le Ketal Võru väljastatud vee erikasutusluba. Juhtumil, kui see väljastatakse, on asjast puudutatud isikutel võimalik see kohtus vaidlustada. Kaevatava haldusakti andmisel ei ole kaitse alla võtmise eeldusi asjakohaselt hinnatud ning ohustatuse mõiste on vääralt sisustatud, lähtudes ainult sellest, kas käesoleval hetkel on ala säilimine ohustatud või mitte. Asjaolu, et on olemas võimalus, et OÜ-le Ketal Võru turba kaevandamiseks vajalikke lubasid ei väljastata, ei välista Ess-soo kui loodusobjekti ohustatust. Kuna tegemist on aktiivse turbavaruga, siis võib kaevandamisloa taotluse esitada iga turba kaevandamisest huvitatud isik. Ekspert on rõhutanud, et on tõenäoline, et ilma maastikukaitseala loomiseta hakatakse Ess-soos turvast kaevandama, mis ohustab olemasolevaid loodusväärtusi. Volikogu on kaevatavas otsuses asunud seisukohale, et maastikukaitseala loomine ei ole sobiv ja proportsionaalne vahend Ess-soo kaitse alla võtmisel. Otsuses märgitakse, et ekspertarvamuses välja toodud linnudirektiivi lisa I liikide kaitseks sobiv vahend oleks Ess-soo teatud piirkondade kaitse alla võtmine linnuliikide püsielupaigana. Tuues ekspert E. Leibaku ekspertiisist välja vaid ühe aspekti, mis puudutab linnudirektiivi I lisa liikide kaitset, on jäetud tähelepanuta ala muud väärtused, mida on ekspertiisis rõhutatud ning mis on olulised piirkonna ja kohalikul tasandil - Ess-soo kui oluline maastikuelement Võru ja Otepää vahelisel alal, hariduslik ja rekreatiivne väärtus. Vastustaja on jätnud hindamata muud Ess-soo kaitse alla võtmise võimalikud eeldused, mille esinemine haldusmenetluses tuvastati. 6 Kaevatava otsuse vastuvõtmisel tuli Urvaste Vallavolikogul kaaluda erinevaid huve, avalikku huvi Ess-soo kaitse alla võtmiseks, mis väljendus kaitse alla võtmise ettepanekus ning E. Leibaku ekspertiisis, sellele vastanduvat OÜ Ketal Võru erahuvi alal turba kaevandamiseks ning ka riiklikku huvi seoses asjaoluga, et vaidlusalune ala on riiklikus maavarade registris arvel kui turbamaardla. Neid huve ei ole piisava põhjalikkusega kaalutud. Põhjendamatu ülekaal on antud OÜ Ketal Võru erahuvile ja oletatavale riiklikule huvile. Urvaste Vallavalitsus on 19.12.2000 korraldusega nr 277 nõustunud Ess-soo turbamaardlas turbatootmise taastamisega ja AS-le Kagu-Eesti Turvas turba tootmiseks kaevandamisloa väljastamisega. Korraldust on muudetud Urvaste Vallavalitsuse 17.10.2002 korraldusega nr 274 ning asendatud nõusolek AS-le Kagu-Eesti Turvas nõusolekuga OÜ-le Ketal Võru. Samas on Urvaste valla omavalitsusorganid korduvalt selgitanud, et vallavalitsus nõustus viidatud korraldustega vaid kaevandamisega varem kaevandusena kasutuses olnud alal (mis jääb kavandatud kaitsealast väljapoole). OÜ-1 Ketal Võru ei ole pelgalt seetõttu, et tema suhtes on Võrumaa KKT 14.10.02 korraldusega nr 56 tehtud otsus kaevandamisloa väljaandmiseks, saanud tekkida õiguspärast ootust Ess-soos turba kaevandamiseks, samuti ei esine asjaolusid, mis viitavad OÜ Ketal Võru suhtes usalduse kaitse põhimõtte võimalikule rikkumisele. Osundamine ülekaalukale riiklikule huvile, mida otsuses samastatakse avaliku huviga, lähtudes üksnes ametkonnasisesest kirjavahetusest, on täiesti põhjendamatu. Riikliku huvi olemasolu või selle puudumist pole Urvaste Vallavolikogu sisuliselt välja selgitanud. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu, mis asjaoludel on Keskkonnaministeerium selle kirja Maa-ametile saatnud ning mis põhjusel on ministeeriumi poolt oma haldusala allasutusele saadetud kirja loetud tõendiks ülekaaluka riikliku huvi põhjendamisel. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et seda kirja ei olnud volikogu käsutuses veel siis, kui vallavolikogu tegi oma otsuse 26.03.
- Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et ka muude huvide hindamisel on vastustaja lähtunud ekslikest argumentidest. Volikogu otsuses toodud argument, et loodusobjekti kaitse alla võtmine võib tuua vallale kaasa suured kohtumenetluse kulud, on oletuslik ja asjakohatu. Eksitav on argument, et Ess-soo kaitse alla võtmise otsus oleks vastuolus Urvaste valla üldplaneeringuga. Urvaste valla üldplaneeringu seletuskirjas on võimaliku turbakaevanduse laienemise osas märgitud, et turbatootmise laiendamine pole soovitatav. 2004 novembris Urvaste vallavolikogu poolt kinnitatud Urvaste valla arengukavas 2005-2013 tuuakse välja kohaliku elanikkonna vastuseis laiaulatuslikule turbakaevandamisele Ess-soo rabas ning märgitakse: „Ess-soo säilitamist senisel kujul toetavad ka vallavalitsus ja vallavolikogu.“ Urvaste valla tegevuskavas 2005-2008 on tegevusena kavandatud Ess-soo turbaraba kasutuse järelevalve ja raba eksponeerimine külastajatele. Seega Urvaste valla arengut määratlevates dokumentides ei kajastu ühiskondlik kokkulepe ja kompromiss mitte uue turbatootmisala loomiseks, vaid valla tasandil on saavutatud kokkulepe, et Ess-soo tuleks senisel kujul säilitada. Urvaste Vallavolikogu ei ole Ess-soo kohaliku kaitse võtmata jätmise otsustamisel arvestanud kõiki selle otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid, volikogu on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ning erinevate huvide ratsionaalset kaalumist pole otsuse põhjendustest lähtudes sisuliselt toimunud. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Ketal Võru esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastuseis turbamaardla rajamisele ei ole samastatav küsimusega kaitseala moodustamisest. Seltsing 7 esindab käesolevas asjas 100 korda väiksemat isikute hulka võrreldes turbamaardla rajamise asjaga, sest ühisettepanekule moodustada Ess-soo alale kaitseala on seltsing suutnud koguda üksnes 24 toetusallkirja. Seetõttu puuduvad andmed, et seltsingul oleks käesolevas asjas laia üldsuse toetus. Halduskohtu käsitlus riiklikust huvist seoses käesoleva vaidlusega on ekslik. Urvaste Vallavolikogu osundas 26.08.2008 otsuse punktis 2.
- asjakohaselt Keskkonnaministeeriumist Maa-ametile saadetud 15.01.2008 kirjale, milles esimene kui riikliku huvi hindamiseks pädev institutsioon selgitab, et ta ei saa nõustuda Ess-soo kaitseala moodustamisega. Sellest järeldas Urvaste Vallavolikogu õigesti, et riiklikes huvides ei ole Ess-soo territooriumil kaitseala moodustamine, sest riigi täitevvõimul on pädevus kooskõlastada analoogilised kaitseala moodustamise otsused. Riiklike huvide määratlemise otsustuspädevust kohalikul omavalitsusel ei ole. Kuivõrd Keskkonnaministeerium on väljendanud seisukohta, et Ess-soo kaitseala moodustamine ei ole riiklikes huvides, siis on see argument prioriteetne võrreldes võimalike avalikele huvidele, sh huvile looduskaitseala moodustamiseks, tuginevate argumentidega. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta seltsingu kaebuses esitatud väite, et vaadeldav ala oleks sobilik Natura 2000 võrgustikku, mis omakorda oleks avalikes huvides. Vastavalt LKS § 91 lg-le 6 kinnitab Vabariigi Valitsus oma korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Ess-soo ala suhtes ei ole Vabariigi Valitsus vastavat korraldust teinud. Seetõttu saaks lugeda, et Urvaste Vallavalitsuse otsus mitte nõustuda Ess-soo kaitseala moodustamiseks oleks vastuolus Natura 2000 ala kaitse eesmärkidega alles pärast seda, kui Vabariigi Valitsus oleks sellise korralduse andnud või algatanud menetluse sellise korralduse ettevalmistamiseks. Seltsingul avaliku huvi esindajana oleks võimalik esitada Vabariigi Valitsusele sellekohane taotlus või vaidlustada Vabariigi Valitsuse poolt oma kohustuste täitmata jätmine Euroopa Liidu direktiivi nr 79/409 rakendamisel, mis sätestab riikide kohustused lindude kaitsel. Halduskohtu käsitlus kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsuse kohtuliku kontrolli ulatusest on ebaõige. Halduskohus oleks saanud Urvaste Vallavolikogu otsuse tühistada siis, kui ta oleks tuvastanud, et volikogu on lähtunud asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest, nagu on leidnud Riigikohus 12.05.2008 lahendis nr 3-3-1-18-
- Vallavolikogu on tuginenud nn majanduslike huvide argumendile, mida halduskohus nimetab erahuviks. Samas ei märgi halduskohus seda, et majanduslike huvide argumendi puhul oleks tegemist asjakohatu või sobimatu kaalutlusega. Õige ei ole halduskohtu arvamus, et võimalik kahjunõue osaühingu poolt on perspektiivitu. Advokaadibüroo Aivar Pilv ekspertarvamuses toodud seisukoht, et kahjunõude esitamine Urvaste vallale Ess-soo kaitse alla võtmise korral on perspektiivitu, ei ole õiguslikult päris korrektne. Halduskohtu otsus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg-ga 1 seetõttu, et kohus ei põhjenda kahte väidet, millele ta olulises osas tugineb sisulise otsuse langetamisel. Apellant peab silmas järgmisi väiteid: „vastustaja pidi loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust kaaludes lähtuma eelkõige LKS §-s 7 toodud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustest“ ja „OÜ-1 Ketal Võru ei ole pelgalt seetõttu, et tema suhtes on Võrumaa KKT 14.10.2002 korraldusega nr 56 tehtud otsus kaevandamisloa väljaandmiseks, saanud tekkida õiguspärast ootust Ess-soos turba kaevandamiseks.
- Seltsing Roheline Urvaste vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tõendatud, et Ess-soo kaitse alla võtmise ettepanekule on allkirjad andnud peale füüsiliste isikute ka erinevate kodanikuühenduste ja ettevõtete esindajad, mistõttu ei saa lugeda, nagu oleks vastava ettepaneku allkirjastanud vaid 24 füüsilist isikut, vaid kohaliku tasandi toetus ettepanekule on olnud tuntavalt suurem. Apellant on vääralt tõlgendanud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-43-06 tehtud lahendit, milles Riigikohus leidis, et kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Riigikohus ei 8 ole oma tõlgenduses seadnud kaebeõiguse tingimuseks varasemat avalikkuse toetust täpselt samale küsimusele, vaid ainult selle, et ühendus oleks konkreetses valdkonnas tuginenud varasemas tegevuses üldsuse toetusele. Ess-soosse rajatava turbakaevanduse vastu seismine ning sama Ess-soo kui turba kaevandamisest potentsiaalselt ohustatud paiga kaitse alla võtmise küsimused on piisavalt lähedased selleks, et käsitleda neid ühe konkreetse valdkonnana. Kohus jõudis järeldusele, et lisaks sellele, et seltsingut tuleb käsitleda üldsuse esindajana, oli seltsing ka üks neist organisatsioonidest, kes esitasid 16.02.2007 Ess-soo kaitse alla võtmise ettepaneku, mille alusel kaitse alla võtmise menetlus algatati ning, et seetõttu on kaebuse esitaja menetlusosalisena volikogu vaidlustatud otsusest ka otseselt puudutatud. Nõustuda ei saa apellandi väitega, nagu tuleneks üksnes Keskkonnaministeeriumi poolt Maaametile 15.01.2008 kirja saatmisest üheselt, et Ess-soo territooriumil kaitseala moodustamine ei ole riiklikes huvides. Keskkonnaministeeriumi poolt üksnes oma allasutusele saadetud kirjas väljendatud seisukoht, et „Keskkonnaministeerium ei saa nõustuda Ess-soo kaitseala moodustamisega” ei anna alust väita, et asjas oleksid üldse mingid riiklikud huvid, mida Ess-soo kaitse alla võtmine otseselt riivaks. Keskkonnaministeeriumi seisukoht põhineb asjaolul, et OÜ-le Ketal Võru on otsustatud välja anda Ess-soos turba kaevandamise luba, mis ei pruugi aga olla seotud riiklike huvidega. Urvaste Vallavolikogu ei ole riikliku huvi olemasolu või selle puudumist välja selgitanud. Arusaamatuks jääb apellandi väide, mille kohaselt „riigi täitevvõimul on pädevus kooskõlastada analoogilised kaitseala moodustamise otsused”, kuna riigi täitevvõimul sellist otsest ja ühest pädevust ei ole. Küll oli riigil kui omanikul võimalik esitada kaitse alla võtmise menetluses oma seisukohti. Oluline on, et kaitse alla võtmise menetluses riigile selline võimalus anti, ent selle menetluse käigus ei esitanud riik Urvaste vallavolikogule seisukohti, millest oleks olnud võimalik välja lugeda, et Ess-soo territooriumil kaitseala moodustamine ei ole riiklikes huvides. Asjas on tõendatud, et Urvaste vallavolikogu poolt vaidlusaluse haldusakti tegemise hetkel ei olnud vallavolikogu Keskkonnaministeeriumi 15.01.2008 kirjast teadlik ega isegi selle sisuga tutvunud, kuna see ei olnud vallavolikogule adresseeritud ega isegi teadmiseks saadetud. Kohtule esitatud materjalidest ei selgunud, mis asjaoludel on Keskkonnaministeerium selle kirja Maa-ametile saatnud ning mis põhjusel on ministeeriumi poolt oma haldusala allasutusele saadetud kirja loetud tõendiks ülekaaluka riikliku huvi põhjendamisel. Halduskohus ei pidanud seltsingu väidet, vaadeldava ala sobilikkuse kohta Natura 2000 võrgustikku, eraldi hindama, arvestades, et kohus otsustas kaebuse rahuldada. Kohus nõustus kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatava haldusakti andmisel ei ole kaitse alla võtmise eeldusi asjakohaselt hinnatud. Selles osas on kohus asunud õigele seisukohale, et tuues ekspert E. Leibaku ekspertiisist välja vaid ühe aspekti, on jäetud tähelepanuta ala muud väärtused, mida on ekspertiisis rõhutatud ning mis on olulised piirkonna ja kohalikul tasandi. Apellandi etteheited otsuse põhjenduste puudulikkuse kohta on alusetud. Kolmas isik tugines eelnevas kohtumenetluses õiguspärase ootuse põhjendamisel suures osas seisukohale, et Urvaste Vallavalitsus on andnud nõusoleku turba kaevandamiseks kavandatud maastikukaitsealal. Seda küsimust on halduskohus analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et selline seisukoht ei ole päris täpne, kuna muudest tõenditest ilmneb, et vallavalitsus on nõustunud turba kaevandamisega vaid varem kaevandusena kasutuses olnud alal, mis jääb kavandatud kaitsealast väljapoole.
- Urvaste Vallavolikogu leiab, et esitatud apellatsioonkaebus on põhjendatud ja ei vaidle sellele vastu. Urvaste Vallavolikogu nõustub apellandi väitega, mille kohaselt ei ole kohus käsitlenud kolmanda isiku põhiväidet Seltsingu Roheline Urvaste kaebeõiguse puudumise kohta. Urvaste Vallavolikogu nõustub apellandi väitega, mille kohaselt on halduskohtu käsitlus riiklikust ja avalikust huvist ekslik. Vallavolikogu on 26.08.2008 otsuse tegemisel arvestanud riikliku huvi olemasoluga. Riikliku huvi olemasolu nähtub üheselt Keskkonnaministeeriumi 15.01.2008 kirjast, milline on saadetud Maa-ametile. Asjaolu, et kiri ei ole adresseeritud 9 Urvaste vallaorganitele, ei anna alust eeldada, et kirja sisust ei nähtu riiklike huvide esinemine. Urvaste Vallavolikogu on tuvastanud riikliku huvi esinemise kõnealuse kirja põhjal ning on pidanud seda piisavaks riigi huvide väljaselgitamisel. Vallavolikogu lähtus vaidlustatud otsuste tegemisel kaalutlusõiguse teostamisel asjakohastest ning sobivatest kaalutlustest. Urvaste Vallavolikogu võttis arvesse erinevate isikute huve, s. h majanduslike huvide argumente ja asjaolu, et Ess-soo kaitse alla võtmine võib rikkuda kolmandate isikute õiguspärast ootust. Urvaste Vallavolikogu nõustub apellandi väitega, et halduskohtu otsus on olulistes aspektides motiveerimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2008 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus rikkus menetlusnorme, kuna ei käsitlenud oma otsuses ühte OÜ Ketal Võru põhiväidet, s. o väidet, et Seltsingul Roheline Urvaste puudub kaebeõigus vaidlustamaks Urvaste Vallavolikogu 26.03.2008 otsust. Vaidlustatud otsuse p-dest 47-51 nähtuvalt on halduskohus käsitlenud seltsingu kaebeõiguse küsimust ning õigesti tõlgendanud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjades nr 3-3-1-43-06, 3-3-1-81-03 ja 3-3-1-86-06 tehtud lahendeid. Riigikohus leidis nimetatud lahendites, et kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele ning, et Arhusi konventsiooni kohaselt ei pea valitsusvälised organisatsioonid kohtuasja algatamiseks tõestama otsest puudutatust teatud otsusest või selle läbi oma õiguste rikkumisest, vaid nende õiguste rikkumist eeldatakse. Samuti on Riigikohus märkinud, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Riigikohus ei ole oma tõlgendustes seadnud kaebeõiguse tingimuseks varasemat avalikkuse toetust täpselt samale küsimusele, vaid ainult selle, et ühendus oleks konkreetses valdkonnas tuginenud varasemas tegevuses üldsuse toetusele. Halduskohus on seetõttu põhjendatult leidnud, et Ess-soosse rajatava turbakaevanduse vastu seismine ning sama soo, kui turba kaevandamisest potentsiaalselt ohustatud paiga kaitse alla võtmise küsimused on piisavalt lähedased selleks, et käsitleda neid ühe konkreetse valdkonnana. Samuti leidis halduskohus lisaks eeltoodule õigesti, et seltsingut saab käsitleda ka vallavolikogu otsusest otseselt puudutatud organisatsioonina, sest seltsing oli üks neist organisatsioonidest, kes esitasid 16.02.
- a Ess-soo kaitse alla võtmise ettepaneku, mille alusel kaitse alla võtmise menetlus algatati, ning et seetõttu on seltsing olnud avatud menetluses ka menetlusosaline. Õige ei ole ka apellandi väide, nagu oleks halduskohtu käsitlus riiklikust ja avalikust huvist ekslik. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu tuleneks üksnes Keskkonnaministeeriumi poolt Maa-ametile 15.01.
- a saadetud kirjast üheselt ja lõplikult, et Ess-soo territooriumil kaitseala moodustamine ei ole riiklikes huvides. Keskkonnaministeeriumi poolt üksnes oma allasutusele saadetud kirjas väljendatud seisukoht, et „Keskkonnaministeerium ei saa nõustuda Ess-soo kaitseala moodustamisega” ei anna alust väita, et asjas üldse oleksid olemas ja välja selgitatud riiklikud huvid, mida Ess-soo kaitse alla võtmine otseselt riivaks. Kirjas väljendatud Keskkonnaministeeriumi seisukoht põhineb asjaolul, et OÜ-le Ketal Võru on otsustatud välja anda Ess-soos turba kaevandamise luba, mis sellisena ei ole oma olemuselt riiklik huvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Urvaste Vallavolikogu ei ole läbiviidud haldusmenetluse käigus tegelikult riikliku huvi olemasolu või selle puudumist 10 välja selgitanud, kuna asjas on tõendamist leidnud, et viidatud Keskkonnaministeeriumi kiri ei olnud volikogu käsutuses siis, kui tehti 26.03.2008 otsus ning läbiviidud avatud menetlust kajastavatest dokumentidest ei nähtu, et selle käigus oleks Keskkonnaministeeriumilt riigi esindajana arvamust küsitud või, et selle menetluse käigus oleks maastikukaitseala loomise küsimuses laekunud üldse muid vastuväiteid peale OÜ Ketal Võru seisukohtade. Ala kaitse alla võtmine kohalikul tasandil on LKS järgi kohaliku omavalitsuse pädevuses olev küsimus ning LKS ei näe sellisel juhul ette kooskõlastamise nõuet riigi või Keskkonnaministeeriumiga. LKS järgi võib kooskõlastamise nõue tuleneda nt planeeringu kooskõlastamise kohustusest juhul, kui maa-ala kaitse alla võtmine toimub planeeringuga. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väitega, et võimalik riiklik huvi Ess-soo kaitseala mittemoodustamiseks on igal juhul prioriteetne võrreldes muude võimalike avalike huvidega (üldsuse huvi looduskaitseala moodustamiseks jne). Selline lähenemine tähendaks sisuliselt, et ükskõik millises olukorras oleks ükskõik milline riiklik huvi või viide riikliku huvi esinemisele ilma selle huvi sisu või olulisust välja selgitamata prioriteetne muude avalike huvide ees, olenemata nende huvide olulisusest. Samas ei saa riigi huvi lugeda asjassepuutumatuks. Kui kohalik omavalitsus leiab, et riigi huvid võivad olla kaitseala loomisega ohustatud, tuleb riigilt enne otsuse tegemist vastavat seisukohta küsida. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta seltsingu kaebuses esitatud väite, et vaadeldav ala oleks sobilik Natura 2000 võrgustikku, mis omakorda oleks avalikes huvides, kuigi Vabariigi Valitsus ei ole veel teinud sellist korraldust, et Ess-soo loetakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei pidanud seda konkreetset väidet eraldi hindama, arvestades, et kohus otsustas kaebuse rahuldada ning nõustus kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatava haldusakti andmisel ei ole kaitse alla võtmise eeldusi asjakohaselt hinnatud. Selles osas on kohus asunud õigesti seisukohale, et: „Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et tuues ekspert E. Leibaku ekspertiisist välja vaid ühe aspekti, mis puudutab linnudirektiivi I lisa liikide kaitset, on jäetud tähelepanuta ala muud väärtused mida on ekspertiisis rõhutatud ning mis on olulised piirkonna ja kohalikul tasandil.” Kuna ala sobivus Natura 2000 võrgustikku seoses linnudirektiivi lisas 1 toodud linnuliikide püsielupaikade olemasoluga Ess-soo piirkonnas ole E. Leibaku koostatud ekspertarvamuses ainus alus, mille põhjal on soovitatud ala kandmist Natura 2000 võrgustikku ja leitud, et ettepanek soo kaitse alla võtmiseks on põhjendatud, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et maastikukaitseala ebasobivuse põhjendamisel ei saanud lähtuda üksnes sellest, et linnuliikide kaitse saab tagada ka soo püsielupaigana kaitse alla võtmisega. Asjaolu, et Ess-soo piirkonda ei ole veel lülitatud Natura 2000 võrgustikku ei tähenda samuti, et nimetatud asjaolu saaks olla asjakohaseks põhjenduseks Ess-soo maastikukaitseala loomisest ja kaitse alla võtmisest keeldumiseks olukorras, kus ekspertarvamuses ei piirduta nimetatud maa-ala kaitse alla võtmise põhjendustes üksnes sellega, et Ess-soo piirkond sobiks Natura 2000 võrgustikku. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei ole volikogu kaalunud teisi ekspertarvamusest tulenevaid motiive maastikukaitseala loomiseks, s. o looduskaitselisi põhjendusi, ohustatuse põhjendusi ning sotsiaalseid, hariduslikke ja majanduslikke põhjendusi. Samuti leiab ringkonnakohus, et halduskohtu käsitlus kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsuse kohtuliku kontrolli ulatusest on asjakohane ja õiguspärane. Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on seoses diskretsiooniotsuse tegemisega analüüsinud Riigikohtu lahendeid, ent jätnud tähelepanuta Riigikohtu 12.05.2008.a. otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-18-
- Ringkonnakohus leiab, et selle lahendi arvesse võtmata jätmine diskretsiooniotsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest viidatud lahendis ei olnud tegemist käesoleva juhtumiga võrreldava 11 olukorraga, mistõttu selles toodud tõlgendusjuhised ei laiene antud juhtumile. Riigikohtu 12.05.2008 lahendis oli tegemist asjaga, mis puudutas politseijuhtivinspektori edutamata jätmise otsuse vaidlustamist inspektori poolt, kusjuures otsuse teinud edutamiskomisjon oli teinud selles asjas protokollilise otsuse, kus oli vaid paari sõnaga oma hinnangulist otsust põhjendanud. Vaidlustatud haldusakti puhul ei ole olnud tegemist edutamisotsusega võrreldava hinnangulise otsustusega, vaid kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuli lähtuda HMS § 4 lõike 2 nõuetest ning teostada kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus ei ole selgitanud, miks pidi vallavolikogu loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust kaaludes lähtuma LKS §-s 7 toodud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustest ning miks ei ole OÜ-1 Ketal Võru saanud tekkida õiguspärast ootust Ess-soos turba kaevandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selle väitega õigesti viidanud sellele, et teostades kaalutlusõigust mingi ala kaitse alla võtmise üle, tuleb kaalutlejal hinnata selle ala kaitse alla võtmise põhjendatust üleüldse, lähtudes kõigepealt vastavas seaduses määratletud eeldustest. Kui sellised eeldused puuduksid, ei oleks ka ala kaitse alla võtmine põhjendatud, mistõttu puuduks vajadus edasiste kaalutluste järele. Mis puudutab OÜ-l Ketal Võru võimaliku õiguspärase ootuse tekkimise küsimust, siis selles osas on OÜ Ketal Võru eelnevas kohtumenetluses tuginenud suures osas seisukohale, et Urvaste Vallavalitsus on andnud nõusoleku turba kaevandamiseks kavandatud maastikukaitsealal. Seda küsimust on halduskohus analüüsinud kohtuotsuse p-s 72 ning jõudnud järeldusele, et selline seisukoht ei ole täpne, kuna muudest tõenditest ilmneb, et vallavalitsus on nõustunud turba kaevandamisega vaid varem kaevandusena kasutuses olnud alal, mis aga jääb kavandatud kaitsealast väljapoole. Lisaks on halduskohus vaidlustatud otsuses selgelt nõustunud ka seltsingu poolt esitatud väidetega, mille kohaselt OÜ-l Ketal Võru ei ole tekkinud õiguspärast ootust Ess-soos turba kaevandamiseks, kuna OÜ-le Ketal Võru ei ole kaevandusluba veel väljastatud ning lisaks vajab OÜ Ketal Võru turba kaevandamiseks Ess-soos vee erikasutusluba, mida samuti ei ole veel välja antud. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi 12 Maili Lokk