3-08-1621/26

3-08-1621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1621 Haldusasi J.N. i kaebus Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.N. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.N. Vastustaja (haldusorgan) – Rakvere Vallavolikogu, esindaja advokaat Anti Aasmaa Kolmas isik – Ilmar Juurmann, esindaja Monica Meristo RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. novembri 2008 otsus osas, millega jäeti J.N. i õigusabikulud tema enda kanda. Rahuldada osaliselt J.N. i taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks. Mõista Rakvere Vallavolikogult J.N. i kasuks välja halduskohtus kantud õigusabikulud summas 3825 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni. Ülejäänud osas jätta J.N. i poolt halduskohtus kantud õigusabikulud tema enda kanda. Jätta muus osas Tartu Halduskohtu
4. novembri 2008 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta apellandi enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED J.N. vaidlustas Tartu Halduskohtus Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25, millega kehtestati Päide külas X X kinnistu detailplaneering. J.N. i eesmärgiks oli vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise otsustuse tühistamine. Kaebuse esitaja on olnud vallavolikogu sellise otsuse vastu ja esitanud Rakvere vallale planeerimismenetluse ajal oma kirjalikud vastuväited 01.02.2008, 21.06.2008 ja 07.07.
5. Vaatamata kaebuse esitaja poolt vallale esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele ei ole neid otsuses kaalutud. Otsuses ei ole põhjendatud, miks ei ole kaebuse esitaja seisukohti arvesse võetud. Kaalutlusõiguse on haldusorgan jätnud teostamata ja 16.07.2008 otsus nr 25 X X kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta on seega motiveerimata. 10.10.2008 taotles kaebuse esitaja Tartu Halduskohtult menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti on Rakvere Vallavolikogu kehtetuks tunnistanud 24.09.2008 otsusega nr
6. Kaebuse esitaja taotles ka vastustajalt menetluskulude väljamõistmist: 1) kaebuse menetlusse võtmiseks tasutud riigilõiv 80 krooni; 2) kaebuse koostamise kulu koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega 5100 krooni; 3) halduskohtule vastuse koostamise kulu 4250 krooni; 4) menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks taotluse koostamise kulu 850 krooni. Kokku taotles kaebuse esitaja 10 280 krooni väljamõistmist vastustajalt. 23.10.2008 esitas J.N. taotluse menetluse lõpetamise taotlusest loobumise kohta, kuna kaebajal on tekkinud põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Vastustaja on 22.10.2008 saadetud kirjaga kaebajat informeerinud planeerimismenetluse jätkmisest ja saatnud eelnõu samas asjas detailplaneeringu uueks kehtestamiseks. J.N. leidis, et ta jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja soovib kirjalikus menetluses tehtud lahendit, kuna soovib ka edaspidi antud asjas kohtusse pöörduda. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
7. novembri 2008 otsusega kaebuse osaliselt ja tunnistas õigusvastaseks Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25, millega kehtestati Rakvere vallas Päide külas kinnistu X X detailplaneering. Vastustajalt mõisteti välja riigilõiv 80 krooni J.N. i kasuks, ülejäänud osas jäeti menetluskulu J.N. i enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vallavolikogu diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt. Asjas pole kogutud piisavalt tõendeid, et kummutada J.N. i vastuväiteid kehtestatavale detailplaneeringule. Keeruka diskretsiooniotsuse tegemisel, nagu on detailplaneeringu kehtestamine, on menetlusvigadel eriti suur roll otsuse sisu määramisel ning tõenäosus, et haldusakt oleks rikkumise vältimisel jäetud andmata või olnud teistsuguse sisuga, väga suur. Seepärast tuleb planeerimismenetlus läbi viia korrektselt. 2 Halduskohus luges oluliseks menetlusveaks ebapiisava tõendite kogumise insolatsiooni küsimuses ja J.N. i vastuväidete eiramise. Menetluskulude osas märkis halduskohus, et ta kohaldab HKMS § 92 lg 1, mille järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. J.N. nõudis vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 10 280 krooni. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 80 krooni. Halduskohus leidis, et arvestades asja keerukust ja mahtu, ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED J.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
8. novembri 2008 otsuse õigusabikulude väljamõistmata jätmise osas ning teha uue otsuse, millega mõista välja Rakvere Vallavolikogult apellandi kasuks välja ka esimese astme kohtus kantud õigusabikulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt põhjustas haldusorgan ise antud menetluse ja vaidles ka menetluse alguses kaebusele advokaadi vahendusel täielikult vastu. Sellisel juhul tuleb kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõista ka õigusabikulud. Kohtuotsuses ei ole apellandi poolt nõutud õigusabikulude suurust analüüsitud. Kohus on üksnes leidnud, et õigusabikulud on täielikult põhjendamata. Kuivõrd kohus tegi lahendi J.N. i kasuks ja haldusorgan oli antud menetluse ning vaidluse põhjustajaks, olid J.N. i poolt kantud õigusabikulud põhjendatud ja kuuluvad täielikult väljamõistmisele. Kaebuse esitaja taotles haldusakti tühistamist, mille haldusorgan tunnistas ise kohtumenetluse käigus kehtetuks. Nimetatud akti kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt ei sõltunud kaebuse esitajast. Kuivõrd haldusakti tühistamise nõue kätkeb endas ka õigusvastasuse tuvastamist ja on seega alati laiem mõiste õigusvastasuse tuvastamisest, sai kohus pärast haldusorgani poolt enda otsuse tühistamist tuvastada üksnes haldusakti õigusvastasuse, sest tühistamise vajadus oli ära langenud. Kohus rahuldas sisuliselt kogu kaebuse, kuna tuvastas haldusakti õigusvastasuse. Vastustaja Rakvere Vallavolikogu vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust Tartu Halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Arusaamatuks jääb, milline oli kaebaja põhjendatud huvi Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25 õigusvastaseks tunnistamiseks seejärel, kui vallavolikogu oli selle juba kehtetuks tunnistanud. Kaebajal olnuks võimalus vaidlustada uus vastuvõetav haldusakt, mille eelnõu ta ka halduskohtule saatis, olenemata sellest, kas käesolevas vaidluses lahendas halduskohus asja määruse või otsusega. Kehtetuks tunnistatud haldusakti ei olnud kohtul võimalik tühistada. Sellest tulenevalt rahuldaski kohus kaebuse osaliselt ning tunnistas nimetatud haldusakti õigusvastaseks. Sellest tulenevalt olnuks halduskohtul õigus jätta kaebus ka täies ulatuses rahuldamata, kuid otstarbekuse kaalutlusel vastustaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud. Kolmas isik I. Juurmann leidis, et esitatud apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Arvestades asjas esitatud apellandi kulutusi õigusabile, on need ebamõistlikult suured ja pole ka põhjendatud ega vajalikud. Õigusteenust ei osutatud sellises ulatuses, nagu on taotluses märgitud, sest sellele kulutatud aeg ei ole mõistlik, arvestades esitatud dokumentide pikkust ja motiveeritust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu
9. novembri 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti J.N. i poolt esimese astme kohtus kantud õigusabikulud summas 10 200 krooni tervikuna J.N. i enda kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt J.N. i taotluse Rakvere Vallavolikogult õigusabikulude väljamõistmiseks ja mõistab Rakvere Vallavolikogult J.N. i kasuks välja esimese astme kohtus kantud õigusabikulude katteks 3825 krooni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus esimese astme kohtus kantud õigusabikulud J.N. i enda kanda. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatud otsuses menetluskulude jagamise kohta käivates põhjendustes ei ole halduskohus selgitanud, miks ta leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu on HKMS § 93 lg 5 järgi kõik J.N. i poolt tehtud kulutused õigusabile antud asjas põhjendamatud. HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks sisuliselt hinnanud seda, kas J.N. i poolt 22.10.2008 esitatud taotluses menetluse jätkamise kohta märgitud põhjendus oli käsitletav põhjendatud huvina kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ning kuna sellele taotlusele ehk menetluse jätkamisele ei vaielnud vastu ka teised menetlusosalised, tegi halduskohus asjas sisulise otsuse, tunnistades Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25 õigusevastaseks. Halduskohus on 13.11.2008 kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, et ta rahuldab J.N. i kaebuse osaliselt ning põhjendab otsuse motiveerivas osas kaebuse osalist rahuldamist sellega, et haldusorgani poolt juba kehtetuks tunnistatud otsust nr 25 ei saa halduskohus enam vastavalt kaebuses esitatud taotlusele tühistada, vaid saab selle tunnistada üksnes õigusvastaseks. See halduskohtu seisukoht on ekslik. Kui haldusakt on kohtumenetluse ajal haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud, ei muutu algne kaebus osaliselt põhjendamatuks. Tulenevalt HKMS §-st 24 lg 1 p-st 4 tuvastab halduskohus tühistamise asemel küll haldusakti õigusvastasuse, kuid seda ei saa samastada tühistamiskaebuse osalise rahuldamata jätmisega. Tulenevalt HKMS §-st 24 lg 1 p 4 toimub seega üleminek tuvastamiskaebusele juhul, kui menetlusosalisel on selleks põhjendatud huvi. Samas ei nähtu vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotust käsitlevast osast, et halduskohus oleks J.N. i menetluskulud (õigusabikulud) jätnud tervikuna vastustajalt välja mõistmata HKMS § 92 lg 2 alusel, s. o põhjendusega, et kaebus rahuldati üksnes osaliselt. Halduskohus on menetluskulude jagamise alusena viidanud HKMS §-dele 92 lg 1 (menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti) ja 93 lg 5 (kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud) ning asunud seisukohale, et J.N. i poolt kantud menetluskulud (õigusabikulud) on tervikuna põhjendamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-28-01 märkinud, et juhul, kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele. Hinnates kuni 14.06.2006 kehtinud HKMS § 87 lg 2, mis sätestas, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured, on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-1-06 märkinud järgmist: „Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, et HKMS § 87 lg 2 annab kohtule mitte ainult õiguse jätta täies ulatuses välja mõistmata kantud õigusabikulusid täies ulatuses, kui need on põhjendamatult suured. See säte annab võimaluse jätta kantud kohtukulud üldse välja mõistmata, kui kohtukulud on põhjendamatud. See, kas kohtukulud on põhjendamatud, sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. /…/ Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis õigusvastaseks osutunud haldusakti, ja kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, siis võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata.“ 4 Lahendis nr 3-3-1-49-05 on Riigikohus märkinud, et õigusabikulude suurus haldusasjas peab olema põhjendatud sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puuduvad alused asumaks seisukohale, et J.N. i poolt esimese astme kohtus kantud õigusabikulud oleksid olnud tervikuna sisuliselt põhjendamata ja seega ka mittevajalikud kogu taotletud summa ulatuses või esineks alus nende vastustajalt tervikuna välja mõistmata jätmiseks tulenevalt kaebuse esitaja J.N. i enda käitumisest. Käesoleval juhul esitas J.N. kaebuse Rakvere Vallavolikogu otsuse nr 25 peale ning sisuliselt nõustus halduskohtumenetluse käigus haldusakti õigusvastasusega ka vallavolikogu ise, tunnistades vaidlustatud otsuse nr 25 kohtumenetluse ajal kehtetuks, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et halduskohtule esitatud kaebus oleks olnud juba algusest peale põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt (toimiku lk-d 58-60) on J.N. nõudnud menetluskuludena õigusabikulude hüvitamist summas 5100 krooni materjalidega tutvumise ning halduskohtule kaebuse koostamise eest, summas 4250 krooni vastuse koostamise eest vastustaja ning kolmanda isiku vastuväidetele ja 850 krooni menetluse lõpetamise ning menetluskulude väljamõistmise taotluse koostamise eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et viidatud õigusteenust on J.N. ile osutanud õigusteadmistega isik, kellega J.N. il oli sõlmitud õigusteenuse leping ning kes on J.N. ile esitanud vastavad arved, millel märgitud summad (kokku 10 200 kr) on J.N. i poolt ka tasutud (toimiku lk 61). J.N. il oli tulenevalt planeerimisseaduse §-st 26 lg 1 õigus vaidlustada vallavolikogu otsust X X detailplaneeringu kehtestamise kohta ning isikul on õigus vajalike menetlusdokumentide koostamiseks kasutada ka õigusabi, mistõttu ei saa öelda, et kõik J.N. i menetluskulud (õigusabikulud) on asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendamatud. Hinnates J.N. i poolt nõutud õigusabikulude suurust HKMS § 93 lg 5 alusel peab ringkonnakohus, arvestades kaebuse koostaja põhjendatud vajadust enne kaebuse esitamist tutvuda vallavolikogu otsuse nr 25 aluseks olevate materjalidega ning halduskohtule esitatud kaebuse sisu ja mahtu (1,5 lk, koosneb peamiselt viidatud Riigikohtu lahendite tekstide väljavõtetest) vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kaebuse koostamisel 5100 krooni (6 tundi) asemel 2550 krooni (3 tundi x 850 kr). Lähtudes vastustaja ning kolmanda isiku vastuste sisust ja mahust ning J.N. i nimel koostatud arvamuse sisust ja mahust (toimiku lk-d 51-52) peab ringkonnakohus selles osas J.N. i vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 4250 krooni (5 tundi) asemel 1 tundi (850 krooni). Halduskohtule esitatud menetluse lõpetamise taotluse osas peab ringkonnakohus tulenevalt taotluse sisust ja mahust (1 lk) J.N. i vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 850 krooni (1 tund) asemel 425 krooni (0,5 tundi). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus J.N. i poolt esimese astme kohtus kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (õigusabikuludeks) 10 200 krooni asemel 3825 krooni ning seega rahuldab ringkonnakohus ka J.N. i apellatsioonkaebuse üksnes osaliselt. Apellatsioonimenetluses on apellandi menetluskuludeks riigilõiv 80 krooni. Ringkonnakohus juhindub põhimõttest, et vaidlus menetluskulude üle ei anna alust uute menetluskulude väljamõistmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 3). Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Ivo Pilving Agu Timmi 5 Maili Lokk