3-08-1464/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1464 Haldusasi OÜ Avoterm kaebus Mõisaküla Linnavalitsuse peale kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Avoterm apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Avoterm, esindaja Villu Otsmann Vastustaja (haldusorgan) – Mõisaküla Linnavalitsus, esindaja Eha Lillsaar RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2008 otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. aprillist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Mõisaküla Linnavolikogu 24.05.2007 otsusega nr 28 otsustati korraldada kirjalik enampakkumine Mõisaküla linna katlamaja ruumide koos seadmetega ja katlamaja soojatrasside kuni majasisendini üürile andmiseks viieks aastaks. Enampakkumist volitati korraldama Mõisaküla Linnavalitsus. Mõisaküla Linnavalitsuse 26.07.2007 korraldusega nr 139 kinnitati enampakkumise võitjaks SW Energia OÜ ning tehti linnavalitsusele kohustuseks sõlmida rendileping ettevõtjaga viieks aastaks hiljemalt 14.08.
8. Rendileping Mõisaküla Linnavalitsuse ja SW Energia OÜ vahel sõlmiti 16.08.
9. OÜ Avoterm esitas 03.09.2007 Tartu Halduskohtusse kaebuse Mõisaküla Linnavalitsuse 26.07.2007 korralduse nr 139 „Rendipakkumise tulemuste kinnitamine" tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 12.11.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-1711 tühistati Mõisaküla Linnavalitsuse 26.07.2007 korraldus nr 139 „Rendipakkumise tulemuste kinnitamine" ja Mõisaküla Linnavalitsuse 21.09.2007 korraldus nr
10. 24.07.2008 esitas OÜ Avoterm halduskohtusse kaebuse Mõisaküla Linnavalitsuse vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud 375 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt piiras vastustaja õigusvastaselt kaebaja ettevõtlusvabadust, kui jättis OÜ Avoterm enampakkumise võitjaks kuulutamata ja temaga lepingu sõlmimata ning sellega seoses tekkis kaebajale kahju saamata jäänud tulu näol. Vastustaja tegevuse õigusvastasus on tuvastatud Tartu Halduskohtu lahendis asjas nr 3-07-
11. Vastustaja on kahju tekkimises süüdi, sest tema käitumise puhul on tegemist olnud vähemalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 järgse hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega.
12. Vastustaja, Mõisaküla Linnavalitsus, kaebusega ei nõustunud ning vaidles sellele vastu. Vastustaja arvates ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebusest ei selgu õigusnorm, mis oleks kohustanud haldusorganit tegema tegu, mis oleks kaitsnud kaebaja huve. Ainetud on kaebaja väited selle kohta, et tulenevalt Tartu Halduskohtu 12.11.2007 otsusest tegi OÜ Avoterm enampakkumisel parema pakkumise ning teda oleks tulnud kuulutada konkursi võitjaks. Kohtuotsuse järgi olid enampakkumise tingimused puudulikud ning nende järgi võitjat määrata ei saanud. Puudub õigusnorm, mis paneks Mõisaküla Linnavalitsusele kohustuse anda linnavara rendile OÜ-le Avoterm. Ainult sellise kohustuse olemasolul võiks tekkida kaebuse esitajal võimalus taotleda Mõisaküla Linnavalitsuselt kahju hüvitamist. Seetõttu puudub põhjuslik seos kohtu poolt tühistatud linnavalitsuse korralduste ja OÜ-l Avoterm tekkinud kahju vahel. OÜ Avoterm ei kasutanud võimalust kohaldada õiguskaitsevahendit, et hoida ära rendilepingu sõlmimine linnavalitsuse ja SW Energia OÜ vahel. HALDUSKOHTU LAHEND
13. Tartu Halduskohus jättis 15.12.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jäi kaebaja Mõisaküla Linnavalitsuse 26.07.2007 õigusvastase korralduse nr 139 andmise tõttu ilma õigusest sõlmida vastustajaga katlamaja kasutamise rendileping. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebajal jäi tulu saamata linnavalitsuse tegevusest sõltumatult. Õigusvastaste haldusaktide andmisega tekitatud kahju saab olla tekitatud ainult süüliselt. Linnavalitsus, eirates enda poolt väljatöötatud enampakkumise korra eeskirju ning tehes enampakkumise võitja kindlaks teadlikult enampakkumise korra nõudeid eirates, on tegutsenud süüliselt. Vastustaja pidi enampakkumise nõudeid rikkudes ette nägema ka selle teo võimalikke tagajärgi. Kaebaja on pakkumisdokumendis esitatud kalkulatsioonist lähtuvalt talle tekitatud kahju ehk saamata jäänud tulu suuruse hinnanud 75 000 kroonile aastas, viie aasta eest kokku 375 000 2 kroonile. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sellistel juhtudel tuleb hüvitada tõenäoliselt tekitatud kahju ehk tõenäoliselt saamata jäänud tulu. Kuna igasugused muud tõendid kahju summa suuruse kohta puuduvad, tuleb lähtuda olemasolevatest tõenditest ning poolte seletustest. Ühe aasta planeeritava tulu automaatne ülekandmine järgnevatele aastatele ja selle alusel tulu hüvitamise taotlemine viie aasta eest ei ole millegagi põhjendatud, seda just käesoleva aja majandussituatsiooni arvestades. Kaebaja on lihtsalt automaatselt kandnud üheks kütteperioodiks planeeritud (mitte tegelikult saadud) kasumi summa ka järgnevatele aastatele, arvestamata seejuures, et renditingimused sõlmitakse kahepoolse lepinguga. Seda, et kasum ei ole ühepoolselt määratav, on OÜ Avoterm tunnistanud ka kohtuistungil, märkides, et soojusenergia hind ja ka kasum on rendilepingu tingimuste küsimus ehk sõltub sellest, kuidas pooled kokku lepivad. Arvestades eeltoodut ei pidanud kohus võimalikuks ega põhjendatuks välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks saamata jäänud tulu kütteperioodide 2008/2009, 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 eest. Kaebaja on kütteperioodil 2007/2008 ette näinud investeerida koheselt katlamajja 75 000 krooni, s.o. sama summa, mis oli planeeritud aasta kasumiks. Kaebajal oli katlamaja rentnikuks mittesaamisel võimalik neid säästetud vahendeid kasutada oma ettevõtluses muul viisil ja teenida sellelt kasumit. Kuna planeeritav kasum ja koheselt investeeritav summa ehk säästetud summa on võrdsed, puudus ka kahju ehk saamata jäänud tulu, mida oleks põhjendatud välja mõista. Haldusasjas nr 3-07-1711 esitas kaebaja kohtule kirjaliku selgituse (tl 69-71), kus kaebaja märgib, et katlamajja tehtavaid investeeringuid ei ole arvestatud soojusenergia hinnakalkulatsioonis hinnakomponendina, vaid need on olnud planeeritavad lisakulutused. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol ei ole leidnud tõendamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. OÜ Avoterm esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2008 otsuse osas, milles Tartu Halduskohus leidis, et vastustaja õigusvastase tegevusega ei tekkinud apellandile saamata jäänud tulus seisnevat kahju ning teha uue otsuse, millega rahuldada apellandi kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus oma otsuses nii materiaal- kui protsessiõiguse sätteid. Meelevaldne ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa apellandi konkursile esitatud pakkumises sisalduvat hinnakalkulatsiooni kahju hüvitamisel aluseks võtta, sest tegemist on ainult ühe aasta kohta kehtiva hinnanguga ning järgnevate aastate võimalik kasum oleks sõltunud eraldi kokkulepetest. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2006 otsuse 3-3-1-13-06 p-st 17, võib saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses ning kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata põhjusel, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline tuvastada. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg-le 4 ja VÕS § 127 lg-le 1 tuleb kahju hüvitamisel asetada isik võimalikult sarnasesse olukorda nagu ta oleks olnud kui kahju tekitamist ei oleks esinenud (nn diferentsi hüpotees). Lähtuvalt VÕS § 128 lg-st 4 on saamata jäänud tulu hindamisel oluline tõenäoline ettenähtavus. Kahjustatud isik tõendab asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Selle ümberlükkamiseks peab tõendama, et teatud põhjustel poleks vastavas suuruses tulu siiski saadud. Antud juhul on selge, et esimese lepinguaasta osas oli tõenäoline saamata jäänud tulu 75 000 krooni. Ka oli mõistlikult ettenähtav, et nimetatud tõenäosus ei muutu oluliselt järgmistel aastatel ning see on majanduses oluline põhimõte, mille alusel kavandatakse oma tegevust ja mida on seetõttu mõistlik aluseks võtta majandusliku kahju väljamõistmisel. Vastupidine peab olema selgelt tõendatud. Kohtuotsuse põhjendus, et edaspidine saamata 3 jäänud tulu oleks sõltunud eraldi kokkulepetest või toimingutest võib kohane olla, kuid on ettenähtavalt tõenäoline, et saamata jäänud tulu jääb sarnaseks. Ei ole mingit põhjust arvata ega ole seda ka tõendatud, et kaebaja eesmärk ning võime ja võimalus tulu ja kasumit teenida oli ainult esimesel aastal. Arusaamatuks jäävad halduskohtu põhjendused, et käesoleva aja majandussituatsiooni ja kasumi ühepoolse arvestamise tõttu ei ole saamata jäänud tulu hüvitamine rohkem kui ühe aasta eest põhjendatud. Antud juhul oli konkurss mõeldud lepingu sõlmimiseks viieks aastaks ning apellant ei saa tõenäoliselt õigusvastase konkursi tulemusel sõlmitud lepingu tõttu teenust osutada teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal ning seega tuleb välja mõista saamata jäänud tulu kõigi viie aasta eest. Vastavalt kaugkütteseaduse (KKütS) §-dele 8 ja 9 toimub müüdava soojuse hinna kujundamine kohaliku omavalitsuse poolt piirhindade kehtestamisega. Mainitud piirhinnad tuleb kehtestada suuruses, mis tagab muu hulgas, et soojusettevõtja tegevus oleks tulukas ehk antud tegevuselt oleks võimalik saada mõistlikult majandades kasumit. Miski konkursitingimustes ei viita sellele, et müüdava soojusenergia hind peaks olema püsiv, kui tootmiskomponendid muutuvad. Ka SW Energia OÜ pakkumine toob välja, et põlevkiviõli hinnast sõltub ka edaspidine toasooja hind. Samuti on õigusvastase otsusega konkursi võitjaks tunnistatud SW Energia OÜ-ga sõlmitud rendilepingu p 8.5 kohaselt fikseeritud vaid esimese aasta hind. Järelikult ei ole müüdava soojusenergia hind fikseeritud viieaastaseks perioodiks. Tegemist on esimese aasta hinnaga, mida saab järgnevatel aastatel KKütS-s sätestatud korras muuta. Samal ajal on selge, et edasine hinnakujundus peab tagama ettevõtjate huvi jätkuvalt antud teenust osutada, see tähendab, et peab olema võimalus teenida kasumit, millega on eraettevõtjad valmis antud teenust osutama. Halduskohtu käsitlus toasooja pakkumise turust ja selle toimimisest Mõisaküla kaugkütte piirkonnas on sisuliselt väär. Tegemist on turuga, millel nõudlus on lühikeses ja keskmises perioodis mitteelastne. See tähendab, et tarbitava toasooja kogust ei mõjuta oluliselt mitmeaastasel ajaperioodil toasooja hinna kõikumine. Samuti on tegemist teenusega, mis on vajalik ning millele puuduvad KKütS-st lähtuvalt reaalselt mõeldavad alternatiivid. Ka puudub antud turul võimalus konkurendiks, kes suudaks osutada sama või sarnast teenust. Faktilisest on Mõisakülas üks toasooja tootmise ja edastamise infrastruktuur. Apellant oleks katlamaja ning sellega seotud trasside valdajana olnud monopoolses seisundis ehk tal oleks puudunud konkurents ning soovitud tulukus oleks talle tagatud olnud. Järelikult oli võimalik ning vastustaja pidi ka tagama hinnakujunduse, mis mõistlikult majandades oleks taganud apellandile soovitud kasumlikkuse. Samuti oleks nõudlus, sõltumata mõistlikest soojahinnakõikumistest, püsinud samas suurusjärgus. Seega väljendas apellandi hinnapakkumises sisalduv ühe aasta 75 000 kroonine kasumiprognoos realistlikku saamata jäänud tulu viie aasta perspektiivis ning halduskohtul puudus põhjus selle arvestamata jätmiseks.
15. Mõisaküla Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et Tartu Halduskohtu otsus on lõpptulemuses õige, kuid osaliselt tuleks muuta otsuse motiive. Vastustaja vastuväidete kohaselt puudub apellandil õigus kahju hüvitamisele, kuid juhul, kui ringkonnakohus jääb seisukohale, et apellandile on kahju tekitatud, siis nõustub vastustaja halduskohtu otsusega selles, et apellant ei ole tõendanud temale tekitatud kahju suurust. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et apellandi kasu saamine esimesel kütteperioodil suuruses 75000 krooni ning samas suuruses ka järgneval neljal kütteperioodil on selgelt ettenähtav. Arvestades küttehinna tõusu ei ole apellandile tagatud kasum 75000 krooni aastas. See, et põlevkiviõli hind on tõusnud, ei saanud OÜ-le Avoterm kui soojatootmisega tegelevale ettevõtjale üllatus olla. Samas ei ole apellant esitanud halduskohtule sellest tulenevalt ühtegi selget analüüsi hinnakujunduse muutuste kohta ega ole esitanud seda ka apellatsioonkaebuses. 4 Nõustuda ei saa, et ettevõtja enda poolt määratav kasumi suurus on ainumäärav ning soojusenergia ostjale ühepoolselt kohustuslik. KKütS § 9 lg-st 3 tulenevalt tuleb piirhind kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Ettevõtja võib tulukuse nõude tema poolt seatavas määras küll esitada, kuid arvestades väljakujunenud kriisiolukorda majanduses, sh kõrget põlevkivihinda, ei ole mõistlik eeldada, et tema nõuet aktsepteeritakse. Arvestama peab ka seda, et järsu küttehinna tõusu tagajärjel võib tekkida olukord, kus tarbijad ei ole võimelised kaugkütte eest maksma ning ei ole välistatud, et osa tarbijaid eraldub kaugküttest KKütS § 5 lg 4 alusel ning ka sel juhul ei ole apellandi kasu millegagi tagatud. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et Mõisaküla turg on mitteelastne. Soojuse hinda mõjutavad ka Mõisakülas kogu riigi majanduslik olukord, kütteõlide hind, tarbija võimekus küttehinda tasuda. KKütS § 5 lg 4 järgi on olemas selge alternatiiv kaugküttest eraldumise näol. Apellandi väide, et ta oleks monopoolses seisundis ning tema tulukus oleks seetõttu igal juhul tagatud, on linnavalitsusele kinnituseks selle kohta, et soojatootja ei soovinuks olla usaldusväärseks lepingupartneriks, vaid dikteerinuks ühepoolselt ainult temale sobivaid tingimusi. Apellant tunnistab sellega, et tema kasum ei kujuneks turusituatsiooni baasil, vaid ühepoolselt oma hinna peale surumisega. Apellant on asunud eitama tema enda poolt kohtule antud kirjalikku selgitust haldusasjas nr 3-07-1711 (tl 69-71), mille kohaselt planeeritavad investeeringud ei olnud hinnakujunduse osa. Küsimus sellest, kas investeeringud kuulusid hinnakujunduse hulka või mitte, oli ja on põhimõttelise tähtsusega nii eelmise kui ka käesoleva kohtuasja lahendamisel. Kui investeeringud ei kuulunud hinnakujunduse sisse ning apellant kavatses nende eest vastustajale omaette arve esitada, on enampakkumisele saadetud hinnakalkulatsiooniga linnavalitsust petetud, sest investeeringute väljajätmisel on soojahind näidatud kunstlikult madalamana, mida võib tõlgendada ka vahendina, mille abil oma eesmärk (võit) saavutada. Kui apellant muudab oma seisukohta ja seletab, et investeeringud on osa hinnakujundusest, siis on ta aga kohut eelmises menetluses eksitanud. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, mille järgi halduskohus oleks pidanud hüvitise suuruse tuginedes Riigikohtu 17.06.2002 lahendile nr 3-2-1-81-02 ise määrama, sest Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjaolud ei ole ülekantavad käesolevale asjale. Apellandi etteheide kohtule, mille järgi kohus oleks pidanud hüvitise suuruse määrama ilma kindlaid tõendeid omamata, ei ole arvestatav. Apellant, kelle põhiline tegevusvaldkond on sooja tootmine, oleks saanud ja pidanud esitama ise kohtule kohased tõendid. Apellant ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid ka apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebusele lisatud OÜ Avoterm juhatuse liikme seletuskiri oma esindajale ei selgita asja. Seletuskirjas on esitatud väide, et hinnakalkulatsioonis finantskulu real ette nähtud summa 73 000 krooni aastas oli ette nähtud investeerimiseks, mis teeb viie aasta jooksul 365000 krooni. Selgitus ei ole kooskõlas OÜ Avoterm poolt enampakkumise lisas esitatud investeerimiskavaga, mille järgi tuli katlamaja investeerimiseks ette näha 5 aasta jooksul 315000 krooni, millest 75000 krooni koheselt. RVastS § 7 lg 1 annab nõudeõiguse kahju hüvitamiseks vaid isikule, kelle õigusi on rikutud. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, sest puudub õigusnorm, mis oleks kohustanud haldusorganit tegema tegu, mis oleks kaitsnud kaebuse esitaja huve. Ebaõige on halduskohtu 15.12.2008 otsuses märgitu, et linnavalitsuse korralduste tühistamine Tartu Halduskohtu 12.11.2007 otsusega haldusajas nr 3-07-1711 annab apellandile aluse kahju hüvitamist nõuda. 15.12.2008 kohtuotsuses on kohus asunud revideerima oma varasemat 12.11.2007 kohtuotsust sellega, et on uuesti analüüsinud enamapakkumise tingimusi ning jõudnud järeldusele, et võitja määramisel oleks esimese eelistusena tulnud arvestada 2007/2008 aasta kütteperioodi soojusenergia müügihinda ja sellest tulenevalt oleks enampakkumise tingimuste kohaselt tulnud konkursi võitjaks tunnistada OÜ Avoterm. Kuna halduskohus jõudis 12.11.2007 otsuses järeldusele, et enampakkumise tingimuste alusel oli enamapakkumise 5 võitja väljaselgitamine võimatu, puudus kohtul käesolevas asjas alus kohtu poolt varem tuvastatud asjaolu (enampakkumise tingimuste tühisus) muutma hakata ning asuda käesolevas kohtuasjas seisukohale, et enampakkumise võitjaks oleks tulnud tunnistada OÜ Avoterm. HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega, kuid käesolevas kohtuasjas puuduvad tõendid, mis annaks aluse kohtul asuda teisele seisukohale. Kohtu poolt tühistatud linnavalitsuse 26.07.2007 ja 21.09.2007 korralduste nr 139 ja nr 165 ning apellandil tekkinud võimaliku kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. OÜ-l Avoterm ei tekkinud õigust saada linnavara rendile ja tal puudub alus lugeda ennast enampakkumise võitjaks. Kohus on jätnud põhjenduste hulgas märkimata selle, et apellandil oleks olnud võimalik kahju vältida. OÜ Avoterm sai linnavalitsuse korralduse nr 139, milles teatati, et enampakkumise võitjaks on osutunud SW Energia OÜ, kellega sõlmitakse rendileping hiljemalt 14.08.2007 kätte 03.08.
16. OÜ Avoterm ei vaidlustanud enne selle tähtaja saabumist linnavalitsuse korraldust nr 139 ega palunud kohaldada muid õiguskaitsevahendeid. OÜ Avoterm esitas Mõisaküla Linnavalitsuse korraldusele nr 139 kaebuse alles 03.09.
17. Lisaks selgitati halduskohtus OÜ-le Avoterm õigust taotleda kohtult sõlmitud rendilepingu tühisuse tuvastamist. Apellant ei esitanud sellist taotlust halduskohtus ega ole esitanud seda ka hiljem. Apellant ei kasutanud võimalust vaidlustada enampakkumise tulemusi koheselt, vahetult peale esimest toimingut. Mõisaküla Linnavalitsuse avaliku enampakkumise läbiviimise ajutine komisjon vaatas 24.07.2007 pakkumisdokumendid läbi ning luges enampakkumise võitjaks SW Energia OÜ. Enampakkumise korra järgi oli pakkumisest osavõtjal õigus esitada linnavalitsusele enampakkumise läbiviimise kohta kirjalik kaebuse kolme tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates. OÜ Avoterm seda ei teinud. Sellega on kaebuse esitaja rikkunud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kohustust kasutada oma väidetavate õiguste rikkumise kõrvaldamiseks või taastamiseks õiguskaitsevahendeid. See tähendab, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja suhtes tekiks kahju hüvitamise kohustus, ei saa ta seda nõuda, sest on jätnud kasutamata võimalused kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks. Tulenevalt nõude esemest on oluline tuvastada vastustaja süü. Vastustaja ei näe enda süü tuvastamise võimalust. Võttes arvesse vastustaja seisukoha, et käesolevas asjas puudub õigusvastane tegu, mis on põhjuslikus seoses kaebuse esitajale väidetava kahju tekkimisega, ei saa rääkida ka süüst. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et vastustajal tekib kahju hüvitamise kohustus, siis tuleks kaaluda RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Vastustaja arvates oli apellandil kahju tekkimine ettenägematu, sest apellandil ei olnud alust arvata, et ta saab kindlasti linnavara rentnikus, seetõttu ei saanud tal olla ka siduvaid plaane eelolevaks viieks aastaks. Pakkumise mittevõitjana oli temal võimalus vabaks jäänud ressurssi kasutada mujal, mille kasumlikkus võinuks olla sama või ka suurem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. detsembri 2008 otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda vastused küsimusele, kas kaebajal oli õigus sellele, et ta tunnistataks parimaks pakkujaks. Vastsel juhul puuduks linnavalitsuse tegevuse ja tulu saamata jäämise vahel põhjuslik seos. Mõisaküla Linnavalitsuse
20. mai 2007 korralduse nr 97 p 11 alusel pakkumise võitja väljaselgitamisel arvestatakse esimese eelistusena pakkuja poolt esitatud 2007/
21. aasta kütteperioodil soojusenergia pakutavat müügihinda, teise eelistusena viie aasta investeerimiskava, kolmanda eelistusena pakutavat 6 üüri algmäära kuus. Kaebaja oleks tulnud pakkumise võitjaks, kuna tema poolt pakutava soojusenergia hind oli väiksem kui SW Energia OÜ-l. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitajal jäi tulu saamata linnavalitsuse tegevusest sõltumatult. Linnavalitsus, eirates enda poolt väljatöötatud enampakkumise korra eeskirju, on tegutsenud süüliselt. Vastustaja pidi enampakkumise nõudeid rikkudes ette nägema teo võimalikke tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa kaebaja pakkumises sisalduvat hinnakalkulatsiooni kahju hüvitamisel aluseks võtta, kuna tegemist on ühe aasta kohta kehtiva hinnanguga. Sisuliselt ongi saamata jäänud tulu alati prognoositav, kuna see sõltub väga paljudest teguritest ( antud juhul põlevkiviõli hind, vajalikud investeeringud). Kaebaja on väitnud, et müüdava soojuse piirihinna kehtestamisel peab omavalitsus arvestama, et soojusettevõtja tegevus oleks tulukas. Soojahinna kehtestamine on siiski antud kohaliku omavalitsuse pädevusse ja nende kehtestamisel on ta eelkõige kohustatud järgima avalikke huvisid. Soojaettevõtjal on küll võimalik taotleda soojahinna muutmist seoses kulutuste suurendamisega, kuid hinna muutmine ei pruugi kohaliku omavalitsuses olla vältimatu. Käesoleval juhul ei ole võimalik väita, et avalik huvi välistas kasumi teenimise täielikult. Ebeselge suurusega kahju puhul tuleb hüvitis määrata kaalutlusõiguse alusel (VÕS § 127 lg 6). Kaebaja on esitatud pakkumises lubanud esimesel aastal investeeringuteks kulutada 75 000 krooni. Istungil väitis kaebaja esindaja, et investeeringuteks saadud vahendid oleks tulnud tarbijatelt kasutatud soojusenergia eest. Samuti väitis kaebaja esindaja kohtuistungil, et investeeringud on kuluprognoosis kajastatud põhivahendite amortisatsioonina ja ettenägematutest kuludena, kokku 73 000 krooni. Uuel arutamisel tuleb välja selgitada, milliste vahendite arvel kaebaja lootis teha investeeringuid ja kas see oleks olnud ka reaalne. Kaebajale ei saa RVastS § 7 lg 1 alusel ette heita seda, et kaebaja jättis vaidlustamata Mõisaküla Linnavalitsuse ja SW Energia OÜ vahel sõlmitud üürilepingu. Kaebaja kasutas RVastS § 3 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit. Vastustajal tekkis sellega võimalus valida, kas hüvitada kahju või kõrvaldada haldusakti tagajärjed RVastS § 11 kohaselt õigusvastaselt sõlmitud lepingust taganemise teel. HKMS § 16 lg 2 sätestab, et halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel. Halduskohus on otsuses leidnud, et kaebajale kahju tekitamine saamata jäänud tulu näol ei ole leidnud tõendamist ning seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub, et asjas puuduvad tõendid, mille alusel on võimalik väita, et kaebajal jäi saamata tulu. Kaebaja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid ja samuti ei ole seda temalt nõudnud ka halduskohus. Sellega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Antud juhul oleks halduskohus kaebaja käest pidanud nõudma dokumentide esitamist, mille alusel on võimalik väita, et tema poolt pakkumisele esitatud soojusenergia hinna ja investeeringute puhul oleks olnud võimalik saada aastas kasumit. Kui kasum oleks olnud väiksem, tuleks kaebus rahuldada osaliselt. Seejuures on võimalik anda hinnang praeguse üürniku SW Energia OÜ
22. a aruandlusele ja ka selle alusel välja selgitada, kas SW Energia OÜ teenib kasumit ja kas sellise kasumi saamine olnud võimalik ka kaebaja poolt. Samuti tuleb välja selgitada ka põlevkiviõli hind nimetatud perioodil ja arvestada ka selle mõju kasumi suurusele. Samuti on halduskohtul võimalik uurida, millise hinnaga praegune üürnik soojusenergiat müüb, kas ta on taotlenud selle muutmist ja kas seda on ka aktsepteeritud. Ringkonnakohtu arvates ei ole kahju suuruse küsimuse lahendamine ringkonnakohtu menetluse käigus otstarbekas. Tegemist on tõendite hindamise küsimusega. Kui ringkonnakohus hindaks esitatud tõendeid esimese astme kohtuna, siis ei oleks ringkonnakohtu otsus tõendite hindamise 7 osas sisuliselt vaidlustatav, kuna Riigikohus HKMS § 64 lg 2 p 1 järgi ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud lahendtakse asja uuel läbivaatamisel. Ivo Pilving Maili Lokk 8 Agu Timmi