) toodud tähtaegadele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) tähtaegade kohta sätestatut. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikult tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks. Seega ei ole Vaidlustaja väide, et vaidlustus on esitatud tähtaegselt, õiguspärane ja Hankija palub, tuginedes
ÜS § 137 lg 2 jätta vaidlustus läbi vaatamata. VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS
lg 1 alusel vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile 7 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Seega hakkab vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, millest alates oli pakkujal võimalus anda igakülgne hinnang hankija tegevusele ja seeläbi otsustada, kas hankemenetluse käigus on hankija
-i sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve. Vaidlustaja sai vaidlusaluse Hankija korralduse kätte 30.10.2008 ja vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile 10.11.2008 kell 23.
Kuna
lg 1 alusel peab vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud 7 tööpäeva jooksul ja vaidlustusmenetluses ei saa rakendada halduskohtumenetluse seadustikust ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid tähtaegade arvutamise nõudeid, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustus peab olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Vaidlustuse edastamine vaidlustuskomisjonile on menetlustoiming, mille tegemist seaduseandja pole reguleerinud selliselt, et see peab olema tehtud vaidlustuskomisjoni asukohas. Tööpäevaks
ÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemik keskööst kuni keskööni. HT osa III p 2.2 on sõnastatud järgmiselt: Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:
lg 1 kohustab hankijalt kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni vastavust esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
lg 1 p 6 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja, kes on esitanud valeandmeid pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimise jaos sätestatud või selles jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse esinemisel ei kontrolli hankija, kas pakkuja poolt oleksid ilma valeandmeteta kvalifitseerimistingimused täidetud või mitte.
lg 3 p 4 kohaselt karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300 trahviühikut, kui
-is on sätestatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustus ja hankijale on teada kohustusliku kõrvaldamise aluse esinemine pakkuja suhtes, kuid pakkuja jäetakse kõrvaldamata. Seega on
lg 1 p 6 imperatiivne õigusnorm, milles kirjeldatud asjaolude esinemise tuvastamisel pakkujal on hankija kohustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama. Käesoleval juhul on Vaidlustaja esitanud Hankija kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks valeandmeid AKKO Invest OÜ ehitustegevuse netokäibe kohta. Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on Hankija poolt toimunud kahel faktilisel alusel – mõlema ühispakkuja poolt valeandmete esitamine pakkujate kvalifitseerimiseks kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Valeandmeid on esitatud ühe ühispakkuja osas. Sellest lähtudes on Hankija otsus Vaidlustaja kõrvaldamise kohta hankemenetlusest toimunud kooskõlas
-ga. Asjaolu, et üks vaidlustatud otsuses nimetatud põhjendustest, OÜ Fenster Ehitus ehitustegevuse netokäive, ei olnud õige, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna otsuse kehtetuks tunnistamisele järgnevalt ei saaks Hankija teha sisuliselt teistsugust otsust Vaidlustaja kõrvaldamise kohta, sest vaidlustusmenetluses on tuvastatud valeandmete esitamine AKKO Invest OÜ ehitustegevuse netokäibe kohta. Hankija on otsustanud
4
lg 5 p 1 järgi jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Hankija on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldanud, vaidlustuskomisjon seda Hankija otsust kehtetuks ei tunnista. Seega puudub alus Hankija seda otsust, mis puudutab tagatise jätmist Hankijale, kehtetuks tunnistada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kaebusega ei vaidlustata otsuse põhjendusi selle kohta, et Fenster Ehitus OÜ puhul ei olnud tegemist valeandmete esitamisega. Ühispakkujate netokäive ehitustegevusest oli viimase kolme majandusaasta jooksul vähemalt 50 000 000 krooni aastas ka ilma teleteenuste müügituluta. Teisiti öeldes ei mõjuta teleteenuste osutamise müügitulu arvamine ehitustegevuse netokäibe hulka ühispakkujate kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Kaebajad ei ole esitanud valeandmeid selle kohta, et nad vastavad hankija seatud kvalifitseerimise tingimustele. Tegemist ei ole lihtsalt valeandmetega, vaid kvalifitseeritud valeandmetega.
lg 1 p 6 sõnastusest tuleneb, et valeandmeteks ei loeta mistahes ebaõigeid andmeid, vaid üksnes neid ebaõigeid andmeid, mis on esitatud selle kohta, et pakkuja vastab hankija kehtestatud nõuetele. Seega tuleneb sätte sõnastusest, et valeandmeteks saab lugeda üksnes need andmed, mille esitamine pakkuja poolt tõele vastavalt tooks kaasa pakkuja mittevastavuse hankija kehtestatud nõuetele. Antud juhul ei oleks ehitustegevuse netokäibe näitamine tegelikkusele vastavalt toonud kaasa mingit sisulist muudatust ei pakkuja kvalifitseerimisel ega pakkumuse hindamisel. Seega on hankija kohustatud
lg 1 p 6 kohaldamisel hindama, kas valeandmed toovad kaasa pakkuja hankija seatud tingimustele mittevastavuse. Seega on ebaõige vaidlustuskomisjoni tõlgendus, et mistahes ebaõiged andmed on valeandmed, mille tuvastamine toob kaasa pakkuja automaatse kõrvaldamise. Hankija on kohustatud esitatud andmeid sisuliselt analüüsima ja hindama, kas ebaõiged andmed toovad kaasa mingi sisulise muutuse hankija otsustes võrreldes olukorraga, kui esitatud oleks õiged andmed. Seega on nimetatud norm imperatiivne üksnes siis, kui on esitatud ebaõigeid andmeid hankija kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Hankija peab aga eelnevalt sisuliselt analüüsima, kas konkreetsete ebaõigete andmete tõele vastavalt esitamine toob kaasa tagajärjena hankija kehtestatud tingimustele mittevastavuse. Vastupidisel tõlgendusel tuleb lugeda
lg 1 p 6 mõistes valeandmeteks näiteks ka kogemata valesti kirjutatud projektijuhi nimi, valesti trükitud komakoht käibes ning muud kirjavead, ning nendele tuginedes pakkuja menetlusest kõrvaldada. Riigihankemenetlus ei ole nii formaalne. Käesoleval juhul esitas kaebaja inimliku eksituse tõttu ühispakkumuses oma ehitustegevuse netokäibena ka teleteenuste käibe, kuid teleteenuste käibe väljajätmine ehitustegevuse käibe hulgast ei oleks kaasa toonud mingit sisulist vahet hankija tehtavates sisulistes otsustes. Ühispakkujate netokäive oleks igal juhul ületanud tunduvalt miinimumkriteeriumiks seatud 50 miljonit krooni, mistõttu ei esinenud alust ühispakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlusest
Kui kohus ei nõustu kaebuses toodud põhjendustega, siis alternatiivselt asub kaebuse esitaja seisukohale, et
lg 1 p-s 6 kehtestatud imperatiivne alus pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest on vastuolus direktiivi 2004/18 art 45 lg-ga 2. 5
lg 1 p 6 on Euroopa Liidu (edaspidi nimetatud EL) õigusega seotud säte, mistõttu peab ringkonnakohus kontrollima selle vastavust EL-i õigusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.06.2008 määruse nr 3-4-1-5-08 punktides 38 – 41 on öeldud: „Kolleegium on seisukohal, et nimetatud säte (
maist 2007 kuni
-i eelnõu algtekstile lisatud "Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel", milles on
-i eelnõu § 38 kohta märgitud, et see vastab direktiivile 2004/17 ja direktiivi 2004/18 artiklile 45 pealkirjaga "Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord". Kolmandaks on direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punktides e ja f sarnaselt
lg 1 p-le 4 sätestatud, et lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, "kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele" (punkt e) või "kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele" (punkt f).” Direktiivi 2004/18 artikkel 45 lg 2 punkt g sätestab, et lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Direktiivi 2. jagu on pealkirjastatud: „Kvalitatiivse valiku kriteeriumid”. Kaebajad on seisukohal, et nimetatud sättele vastab
Seega ei ole direktiivis kehtestatud imperatiivset alust pakkuja kõrvaldamiseks nimetatud alusel, vaid lubatud on hankija diskretsioon selles osas. Eeltoodu alusel peab ka
lg 1 p 6 kohaldamisel hankija teostama kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamise aluste olemasolu tuvastamisel. Teiseks peab pakkuja olema kvalifitseerimiseks esitanud andmeid raske pettuse tulemusel või jätnud kvalifitseerimise üle otsustamiseks nõutavad andmed esitamata. On ilmselge, et termin „süüdi raskes pettuses” ei ole samastatav
Termin „süüdi raskes pettuses” viitab sellele, et pakkuja peab tahtlikult viima ebaõigete andmete esitamisega hankija eksitusse selle kohta, et ta vastab hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, eesmärgiga saada ebaseaduslikult kvalifitseerituks riigihankemenetluses. Seejuures õigete andmete esitamisel pakkuja kvalifitseerimise tingimustele ei vastaks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et ebaõiged andmed kaebaja puhul ei omanuks sisulist tähendust kvalifitseerimise nõuetele vastavuse üle otsustamisel. Kuna
§-i 38 lg 1 p 6 on kohaldatud vastuolus EL-i õigusega, on ühispakkujad ebaõigesti hankemenetlusest kõrvaldatud. Kuna puudus alus pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks, puudus seetõttu ka alus tagatise hankijale jätmiseks. Samal alusel kuulub nimetatud osas tühistamisele ka vaidlustatud otsus. 5. Sõmeru Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ja vaidlustuskomisjoni otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt Rahandusministeeriumi 2007 välja antud riigihangete juhise punkti 7.1 alusel on hankija kohustatud hankemenetlusest kõrvaldama kõik isikud, kelle puhul esinevad
Menetlusest tuleb need isikud kõrvaldada igal juhul, kui vastav asjaolu saab hankijale teatavaks ja sellise isikuga ei tohi hankija lepingut sõlmida. Sama juhise alusel tuleb alati menetlusest kõrvaldada ka isik, kes on esitanud hankijale valeandmeid kas enda vastavuse kohta menetlusest kõrvaldamise tingimustele või kvalifitseerimise tingimustele. Hankijale on pakkumuses esitatud andmed hankemenetluse läbiviimise aluseks, seega on valeandmete esitamise kinnitamisel potentsiaalne lepingupartner kaotanud usaldusväärsuse.
eelnõu seletuskirja 3. jao kohaselt sätestab eelnõu § 38 lg 1 alused, mille esinemisel peab hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldama ja ei tohi temaga hankelepingut sõlmida. 6 Tegemist on alustega, mille esinemise korral ei ole mõeldav hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamine selliste isikute käsutusse.
lg 1 mõistes ei oma valeandmete esitamisel tähtsust kvalifitseerimise tingimustele vastavuse miinimustaseme nõude täitmine pakkujate poolt ja asjaolu, et valeandmete ellimineerimisel on pakkuja kvalifitseerimise miinimumnõude täitnud. Valeandmete esitamine, kui fakt, on tuvastatud nii kirjalikule selgitusele vastamisega kui ka Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni istungil. Direktiivis 2004/18 ei ole kehtestatud imperatiivset alust pakkuja kõrvaldamiseks nimetatud alusel. Direktiivi artikli 45 lg 2 viimane lause jätab diskretsiooniõiguse piiride määramise liikmesriikidele, mitte hankijale. Kuna Eesti õiguses on diskretsiooni ruum piiratud, siis tegi Hankija ainuvõimaliku otsuse.
eelnõu seletuskirja V osa ütleb, et seaduse eelnõus sisalduvad sätted õiguskaitsemeetmete kohta riigihangete korral on põhimõtetelt kooskõlas nõukogu direktiividega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 6.
lg 1 p 6 kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et AKKO Invest OÜ osas on ehitustegevuse tegelikku müügikäivet suurendatud ja esitatud ehitustegevuse netokäibena ka teleteenuste osutamise müügikäivet. Nõustuda ei saa ka sellega, et ehitustegevuse tegeliku müügikäibe osas valeandmete esitamise puhul on tegemist inimliku eksitusega. Sõmeru Vallavalitsus on 20.10.2008 kirjas nr 7-9/1125 palunud AKKO Invest OÜ-l täiendavalt kinnitada, kas tema pakkumuses esitatud netokäive aastatel 2007, 2006, 2005 koosneb ühispakkuja ehitustegevuse netokäibest. AKKO Invest OÜ on 23.10.2008 kirjaga nr II-0272K kinnitanud, et tema nimetatud aastate netokäive koosneb ühispakkuja ehitustegevuse netokäibest. Seega ei ole antud juhul tegemist mingi inimliku eksitusega. Pealegi ei ole
lg 1 p 6 kohaldamisel oluline asjaolu, kas valeandmed on esitatud eksituse tõttu või tahtlikult, kuna seaduse sõnastus räägib ainult valeandmete esitamisest ja ei nõua selles osas süü vormi kindlakstegemist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebusega ka selles osas, nagu oleks antud juhul hankija pidanud hindama seda, kas pakkuja ei vastaks seaduse nõuetele ka juhul, kui ta oleks esitanud tõele mittevastavad andmed. Sellist kohustust ei tulene hankijale
§-st 38. Antud juhul on tegemist imperatiivse normiga, mis ei anna hankijale kaalutlusõigust otsustada, kas valeandmete esitamisel võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Kuna andmetest käibe kohta sõltus kvalifitseerimine, siis on tegemist andmetega „nõuetele vastavuse kohta“. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse põhjendusega, nagu oleks
Direktiivi artikli 45 lg 2 p 8 kohaselt võib lepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Antud juhtumi puhul on võimalik väita, et pakkuja on süüdi andmete esitamisel raskes pettuses, kuna vaatamata täiendavale kinnituse nõudele esitas 7 tegelikkusele mittevastavaid andmeid ehitustegevuse tegeliku netokäibe kohta. Kuigi direktiiv annab vaid võimaluse ettevõtet kõrvale jätta, on
-s leitud, et selline ettevõte kuulub hankemenetlusest kõrvaldamisele. Seega ei ole hankijal seaduse alusel jäetud diskretsiooniõigust. Samas ei ole see vastuolus direktiiviga. Direktiiv jättis valikuvõimaluse liikmesriikidele, mitte ei nõua konkreetse hankija Diskretsiooni.
lg 5 p 1 kohaselt pakkumuse tagatis jääb hankijale, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Seega oli hankijal õigus tagatis endale jätta. Apellatsioonkaebuse mitterahuldamisel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Ivo Pilving Maili Lokk 8 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.