Obsah (9)

§ 117§ 131§ 108§ 134§ 16§ 135§ 37§ 81§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1900 Haldusasi O.B

) § 117 lg 1 p 3 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu (puudub eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendav tunnistus). 25.09.2008 esitas O.B Tartu Halduskohtule kaebuse ja palus, et Ida Politseiprefektuurilt mõistetaks tema kasuks välja saamatajäänud palk koos viivistega perioodi eest 30.06.2007 kuni 12.07.2007, hüvitis lõpparve tähtaegse maksmata jätmisega viivitamise eest, hüvitis teenistusest vabastamise eest ning hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 2006. ja 2007. aastal. Kaebuse põhjenduste kohaselt läks kaebaja kohe pärast vahi alt vabastamist tööle, kuid tal ei lastud oma kohustusi täita ning politseiteenistusest vabastamisel ei makstud talle saamata töötasu ega hüvitisi. Oma nõuete alusena viitas kaebaja puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) §-le 25,

§-dele 131 lg 2 ja 134 lg 4 ning palgaseaduse (edaspidi PalS) §-le 20 lg 2 ja 35. Ida Politseiprefektuur pidas kaebust alusetuks ja palus jätta see rahuldamata. Kasutamata puhkuse osas selgitas vastustaja, et teenistusest vabastamise seisuga 12.07.2007 oli O.B saanud puhkust 12,25 kalendripäeva ette ja tal ei tekkinud teenistusest vabastamisel õigust saada rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Teenistusest vabastamise eest hüvitise nõudmine oli vastusta arvates samuti alusetu, kuna O. B t ei ole teenistusest vabastatud ühelgi sellisel alusel, mis

§-s 131 järgi annaks ametnikule õiguse saada teenistusest vabastamisel hüvitist. O.B vabastati teenistusest

§ 117

lg 1 p 3 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudus dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus.

§ 131

ei näe ette, et sellisel alusel teenistusest vabastamisel tuleks ametnikule maksta hüvitist. Sunnitult teenistusest puudumise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest tasu nõude alusetust ja kaebaja teenistusse mittelubamist põhjendas vastustaja asjaoluga, et O.B mõisteti Viru Maakohtu 29.06.2007 otsusega süüdi altkäemaksu võtmises ning tema suhtes kehtestati riigiasutustes töötamise keeld. HALDUSKOHTU LAHEND 2 Tartu Halduskohus jättis 9. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei reguleeri politseiteenistuse seadus (edaspidi PolTS) politseiametniku teenistusest kõrvaldamist ega teenistussuhte peatumist ning kohaldamisele kuulub

. O. B teenistussuhe peatati 01.03.2006 käskkirjaga

§ 108p 9 alusel.

29.06.2007 mõisteti kaebaja süüdi tahtlikult toime pandud kuriteos ja vabastati vahi alt, kuid kohtuotsus jõustus alles 21.01.2008. PolTS § 9 p 5 keelab võtta teenistusse isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ning sama keeld tuleneb ka

§-st 16 p 2. Seega oli põhjendatud, et Ida Politseiprefektuur ei lubanud altkäemaksu võtmises süüdistatavat politseiametnikku, kelle suhtes oli juba langetatud süüdimõistev kohtuotsus ja kellele kohaldati ka riigiasutustes töötamise keeldu, teenistusülesandeid täitma.

§-s 107 lg 2 järgi säilitatakse ametnikule ametipalk koos lisadega või makstakse muud hüvitust vaid juhul, kui see on seaduses sätestatud. Vahi all viibimise aja eest töötasu või hüvituse maksmist ükski seadus ette ei näe. Kuna O. B teenistussuhe oli peatatud just sellel alusel, ei saa talle ka kohtuotsuse tegemise ja jõustumise vahelise aja eest ametipalka või mistahes muud hüvitust maksta. Alust selleks ei tulene ka kaebuses viidatud PalS § 20 lg 2, sest see säte reguleerib tasustamist tööseisaku ajal. Juhud, millal makstakse ametnikule teenistusest vabastamise korral hüvitust, on loetletud

§-s 131. O.B vabastati teenistusest Ida Politseiprefektuuri 13.07.2007 käskkirjaga

§ 117lg 1 p 3 alusel, sest tal puudus keeleoskust tõendav tunnistus.

Hüvitus ametikohale mittevastavale ametnikule on

§ 131

lg 2 kohaselt ette nähtud vaid juhtudel, kui ta vabastatakse tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse või atesteerimistulemuste põhjal. Vastavas ametis töötamiseks kohustusliku dokumendi puudumise tõttu teenistusest vabastatud ametnikele pole sellist hüvitisesaamise õigust kehtestatud. Kaebuses viidatud PuhkS § 25 näeb küll ette kohustuse maksta teenistussuhte lõpetamise korral hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest, kuid O. B puhul ei ole tõendatud sellise hüvitise saamise õigust. Andmebaas PERSONA näitab, et 03.01.2006 kuni 02.02.2006 kasutas kaebaja perioodi 10.10.2005 - 09.10.2006 eest ettenähtud puhkust. Tema teenistussuhe peatati seoses vahi alla võtmisega 17.02.

1. PuhkS § 3 kohaselt antakse põhi- ja lisapuhkust tööaasta eest, sama seaduse §-s 4 on loetletud, millised perioodid arvestatakse tööaasta hulka ning seal ei ole nimetatud, et teenistussuhte peatumine vahi all viibimise tõttu tuleks puhkusearvestuseks tööaasta sisse arvata. Seega oli O.B teenistusest vabastamise hetkeks 12.07.2007 kasutanud puhkust tegelikult rohkem, kui tal 2006 ja
2. a eest saada oleks olnud ning Ida Politseiprefektuuril puudus vajadus maksta teenistusest vabastamisel talle ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Eeltoodu tõttu ei tekkinud vastustajal ka

§-s 134 lg 4 nimetatud kohustust maksta ametnikule ametipalka lõpparve maksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuupalga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED O.B esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus

§ 134lg 4, Puhk

S § 25 ja PalS §-e 20 lg 2 ning

1. O.B soovis saada juhindudes PS §-st 51 kohtuotsust vene keeles, kuna ta on venelane ja ei valda eesti keelt, kuid kohus saatis talle otsuse eesti keeles. Halduskohus diskrimineeris sellega kaebajat rahvuse ja keele tõttu. Kaebaja põhipuhkus oli 30 päeva, lisaks oli kaebajal õigus saada 15 päeva puhkust teenistusstaaži eest. Kohtuotsuses märgitud perioodi eest 10.10.2005 kuni 09.10.2006 sai kaebaja 03.01.2006-02.02.2006 30 päeva puhkust, seega 15 päeva eest on vaja rahalist kompensatsiooni juurde maksta. Lisaks tuleb kasutamata puhkuse hüvitist maksta perioodi eest 10.10.2006 kuni 12.07.
2. 3 Ida Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole PolTS § 9 lg 5 ja

§ 16

p 2 alusel mõeldav, et O.B oleks saanud asuda teenistusse pärast vahi alt vabastamist, kui Viru Maakohtu otsusega mõisteti ta süüdi altkäemaksu võtmises ja kohaldati talle 3-ks aastaks tegutsemiskeeld. O. B teenistusse mittelubamine perioodil 30.06.2007 kuni 12.07.2007 oli seega põhjendatud ja kuna palk on makstav tasu tehtud töö eest ning kaebaja antud perioodil tööd ei teinud, siis puudub tal ka õigus saada tasu. O. B teenistusse lubamine oleks kahjustanud nii politsei kui ka Ida Politseiprefektuuri mainet. Aega, mil isiku teenistussuhe on peatunud seoses vahi all viibimisega, ei arvata puhkuse andmise aluseks oleva tööaasta hulka. See ei ole töötatud aeg ja ei kuulu ka nende erandjuhtude hulka, mil PuhkS § 4 lg 1 p-de 1-5 alusel on mittetöötamise perioodide arvesse võtmine kohustuslik. O.B oli teenistusest vabastamise hetkeks kasutanud puhkust ettenähtust rohkem ja vastustajal puudus vajadus maksta tema teenistusest vabastamisel hüvitist kasutamata puhkuse eest. Samuti ei tekkinud vastustajal

§-s 134 lg 4 nimetatud kohustust maksta ametipalka lõpparve maksmisega viivitamise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu

1. detsembri 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata O. B kaebus Ida Politseiprefektuurilt saamatajäänud palga väljamõistmiseks perioodi eest 30.06.2007 kuni 12.07.2007 ning hüvitis lõpparve tähtaegse maksmata jätmisega viivitamise eest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Ida Politseiprefektuurilt O. B kasuks välja lõpparve maksmisega viivitamise eest 8000 krooni ning kohustab Ida Politseiprefektuuri HKMS § 26 lg 3 alusel määrama kindlaks ja maksma O. B le välja saamatajäänud palga perioodi eest 30.06.200712.07.2007, lugedes O. B
2. a palgaks ametipalga 8000 krooni koos lisatasuga 10% teenistusaastate eest. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille järgi oli Ida Politseiprefektuuril PolTS § 9 p 5 ja

§ 16p 2 järgi alus mitte lubada O.

B t pärast 29.06.2007 tagasi teenistusülesandeid täitma, kuna 29.06.2007 otsusega oli O.B mõistetud süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja tema suhtes oli kohaldatud õiguskaitseorganites töötamise keeldu. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et palga väljamõistmise nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna seadus ei sätesta vahi all viibimise eest töötasu või hüvitamise maksmist. Asja materjalidest (tl 4) nähtuvalt peatati teenistussuhe O. B ga

§ 108p 9 alusel alates 17.02.2006 ajaks, mil O.B on vahi all.

O.B võeti vahi alla 17.02.2006 ning nähtuvalt 29.06.2007 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-06-10105 vabastati ta vahi alt kohtusaalis 29.06.2007. Seega ei olnud tema teenistussuhe pärast 29.06.2007 enam

§ 108

p 9 alusel või muul alusel peatunud ning teda ei olnud ka kriminaalasja raames ametist kõrvaldatud, mistõttu oli O. B l õigus teenistusse naasta ning Ida Politseiprefektuuril oli kohustus lubada tal teenistust jätkata. PolTS § 9 p 5 ja

§ 16p 2 ei ole O.

B teenistusse mittelubamise alusteks, sest need paragrahvid ei reguleeri teenistuse jätkamist, vaid teenistusse võtmist. Pärast 29.06.2007 ei olnud O. B puhul aga tegemist tema teenistusse võtmise küsimuse lahendamisega, sest O.B oli juba konstaablina Ida Politseiprefektuuris teenistuses. Neid sätteid ei saa ka analoogia alusel kohaldada, sest teenistuses olevate ametnike kõrvaldamine teenistusest kriminaalasja raames oli sätestatud eriregulatsiooniga KrMS §-s

1. Asjaolu, et 29.06.2007 otsusega mõisteti O.B süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja tema suhtes kohaldati õiguskaitseorganites töötamise keeldu ei saanud olla O. B teenistusse mittelubamise aluseks, sest
2. a juunis-juulis ei olnud süüdimõistev otsus veel jõustunud. Eelnimetatud otsus jõustus alles 21.01.
3. 4 Esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole O.B nõudnud palga väljamõistmist vahi all oldud aja eest, vaid ajavahemiku eest 30.06.2007-12.07.2007, s. o aja eest, mis algas tema teenistusse mittelubamisega ja lõppes tema teenistusest vabastamisega

§ 117lg 1 p 3 alusel. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses oma nõude alusena viidanud Pal

S §-le 20 ja nõudnud tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Ringkonnakohus leiab, et PalS § 20 ei ole nõude alusena kohaldatav, sest see paragrahv räägib tasustamisest tööseisaku ajal, millega antud juhul tegemist ei olnud. Samuti ei saa palganõude aluseks olla

§ 135

, sest see paragrahv sätestab õiguse saada tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest siis, kui isik vaidlustab enda teenistusest vabastamise käskkirja ja see tunnistatakse seadusevastaseks ning ametnik ennistatakse teenistusse. Antud juhul ei vaidlusta kaebaja 13.07.2007 käskkirja tema teenistusest vabastamise kohta ega taotle ka teenistusse ennistamist. Ebaõigele sättele viitamine nõude materiaalõigusliku alusena ei too aga iseenesest kaasa kaebuse rahuldamata jätmist. HKMS § 25 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 37

lg 1 ja lg 4 järgi on teenistujal õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani ning palka makstakse teenistujale palgaseaduses sätestatud korras. PalS § 34 alusel on töötajal nõudeõigus ka arvutamata või ettenähtust vähem arvutatud palga saamiseks ning PalS § 1 lg 3 järgi laieneb avalikule teenistujale palgaseadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna O. B t keelduti perioodil 30.06.2007-12.07.2007 põhjendamatult teenistusse lubamast, kuigi tal oli õigus pärast 29.06.2007 teenistust jätkata ning saada selle eest ka palka kuni teenistusest vabastamiseni, siis on ringkonnakohtu arvates O. B palganõude aluseks PalS § 34 ja

§ 37

lg 1 ning kaebajal on õigus saada perioodi eest 30.06.2007-12.07.2007 palka, mis oleks kuulunud selle aja eest talle väljamaksmisele juhul, kui O.B oleks saanud sel perioodil teenistust jätkata.

§ 81

järgi nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega, ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära ning palgamäär on ametniku palgaastmele vastav

§ 9

lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 15) kehtestati viimati O. B palgatingimused 28.02.2005 käskkirjaga Vabariigi Valitsuse 11.02.2005 määruse nr 32 „Politseiametnike töötasustamine“ alusel kuni uute töötasustamistingimuste kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse poolt.

1. a käskkirjaga oli O. B kuutöötasu arvestamise aluseks määruses nr 32 toodud
2. palgaastme kuupalgamäär 6400 krooni millele lisandus lisatasu teenistusaastate eest 10%. Ida Politseiprefektuuri selgituste kohaselt ei ole O. B le
3. aastaks kuutöötasu arvestamise aluseid käskkirjaga kehtestatud, kuna O.B viibis
4. a veebruarist kuni 29.06.
5. a vahi all ning ta vabastati teenistusest 12.07.
6. Perioodi eest 30.06.2007-12.07.2007 tuleb kaebajale arvutamata palk välja maksta sellises suuruses, millises suuruses oleks kaebajale sel ajal tulnud palka arvestada. Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määrusega nr 15 „Politseiametnike töötasustamine
7. aastal“ kehtestati uued politseiametnike ametiastmete palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad ning varasem määrus nr 32 tunnistati kehtetuks. Seetõttu tuleb O. B
8. a palgaks lugeda ametipalk 8000 krooni (määruse nr 15 lisast tulenev
9. palgaastme kuupalgamäär 8000 krooni), millele lisandub 10% lisatasu teenistusaastate eest

§ 37lg 2 p 2 alusel.

Kuna väljamaksmisele kuuluva palgasumma arvutamine on seotud tööpäevade arvuga 2007. a juulis ning tööpäevade arvuga perioodil 30.06.2007-12.07.2007 ja vajadusega pidada palgast kinni ka seadusega kehtestatud maksud, siis teeb ringkonnakohus HKMS § 26 lg 3 alusel Ida Politseiprefektuurile ettekirjutuse määrata kindlaks ja maksta O. B le välja palk perioodi eest 30.06.2007-12.07.2007, arvestades käesolevas otsuses ära toodud summa kindlaksmääramise tingimusi. 5 Arvestades seda, et O.B vabastati teenistusest 12.07.2007 ning teenistusest vabastamisel oleks tulnud talle välja maksta ka lõpparve, s. o kõik O. B l saadaolevad summad, muuhulgas ka palk perioodi eest 30.06.2007-12.07.2007, mida aga ei tehtud, tuleb

§ 134lg 4 alusel Ida Politseiprefektuurilt O.

B kasuks välja mõista O. B 1 kuu ametipalk 2007. a seisuga, milleks

§ 81järgi on palgaastmele vastav palgamäär, s.

o O. B puhul 8000 krooni (määruse nr 15 lisast tulenev

1. palgaastme kuupalgamäär), millest kuuluvad väljamaksmisel mahaarvestamisele seadusega kehtestatud maksud PalS § 36 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et PalS § 35 järgi ei ole alust O. B le välja mõista viivist palga maksmisega viivitamise eest, sest perioodil 30.06.2007-12.07.2007 ei ole Ida Politseiprefektuur olnud viivituses O. B le palga maksmisega. Palga maksmisega viivitamise eest viivise maksmine on seotud ametiasutuse kohustusega palk ettenähtud ajal välja maksta, kuid Ida Politseiprefektuuril ei tekkinud enne 12.07.2007 kohustust O. B le perioodi eest 30.06.2007-12.07.2007 palka välja maksta. Kuna O. B ga lõpetati teenistussuhe 12.07.2007, oleks sel päeval Ida Politseiprefektuur pidanud O. B le välja maksma ka palga perioodi eest 30.06.2007-12.07.
2. Kuna prefektuur seda ei teinud, siis kuulub kohaldamisele

§ 134lg 4, mitte Pal

S § 35. PalS § 35 kuuluks kohaldamisele juhul, kui ametiasutus on palga väljamaksmisega olnud viivituses juba enne ametnikuga teenistussuhte lõpetamist. Seda olukorda käesoleval juhul ei esine.

§ 131

lg 2 alusel nõutud hüvituse (kaebuses hüvitus teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastavuse tõttu) osas on halduskohus leidnud, et sellise hüvituse saamise õigust ei ole isikul, kes on teenistusest vabastatud

§ 117lg 1 p 3 alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava seisukohaga, pidamata vajalikuks sellel küsimusel rohkem peatuda. Samuti on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata O. B nõude väidetavalt

1. ja
2. a kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise saamiseks. Toimiku materjalide põhjal (tl 12 ja 16) on O.B 03.01.2006-02.02.2006 saanud puhkust 31 päeva, s. o rohkem, kui ta selle perioodi (10.10.2005-09.10.2006 ja sealt edasi kuni vabastamiseni 12.07.2007) eest saama oleks pidanud. 17.02.2006-29.06.2007 oli O.B vahi all. See aeg ei kuulu PuhkS § 4 järgi puhkuse andmise aluseks oleva tööaasta hulka. Ka perioodi 30.06.2007-12.07.2007, mil O. B oleks pidanud teenistusse lubama, arvestamine puhkuse andmise aluseks oleva tööasta hulka, ei anna O. B le õigust saada rohkem puhkust kui see 31 päeva, mille ta juba
3. a alguses kätte sai. Seetõttu ei ole O. B l perioodi eest 10.10.2005-12.07.2007 jäänud kasutamata puhkust, mille eest tulnuks talle teenistussuhte lõpetamise korral rahalist hüvitust maksta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et halduskohus on rikkunud PS §-e 12 ja 51, ei saa olla kohtuotsuse muutmise või tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib samas, et vastavalt HKMS §-le 25 lg 5 ja TsMS §-le 441 lg 1 vormistatakse kohtuotsus kirjalikult eesti keeles. HKMS § 28, mis käsitleb kohtulahendi teatavakstegemist, ei näe kohtule ette kohustust anda menetlusosalisele kohtuotsus kätte tema emakeeles. Menetlusosalisele riigikeelse kohtuotsuse väljastamisel ei ole tegemist diskrimineerimisega ega PS § 51 rikkumisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja tasunud nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 160 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi ei võeta kohtuasjas riigilõivu palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 järgi riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ning sama seaduse § 12 lg 1 järgi on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt selle tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotluse esitamise kord tuleneb Riigilõivuseaduse §-st 12 lg
4. 6 Ivo Pilving Agu Timmi 7 Maili Lokk