) § 113 lg-st 1 tulenevate meetmete rakendamiseks. OÜ Christmas Rose esitas 20.07.2009 PMTK-le taotluse ajatamisperioodi pikendamiseks. PMTK jättis 17.08.2009 otsusega nr 13-1/3016 OÜ Christmas Rose taotluse rahuldamata. OÜ Christmas Rose esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.08.2009 otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohus rahuldas 07.04.2010 otsusega nr 3-09-2031 kaebuse, tühistas PMTK 17.08.2009 otsuse ning kohustas PMTK-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus on jõustunud. PMTK esitas OÜ-le Christmas Rose 01.09.2009 intressinõude nr 13-3/6483 summas 33 433 kr. Intressinõudes tugineti
Intressinõude esitamise tingis asjaolu, et maksukohustuslane ei täitnud õigeaegselt
lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad ning jättis täitmata
lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Vastavalt
lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas. OÜ Christmas Rose esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 01.09.2009 intressinõude nr 13-3/6483 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Intressinõue on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Intressinõudest ei selgu selle andmise faktiline ja õiguslik alus (
Samuti on intressinõudes näidatud intressimäärana 0,06%, kuigi MTA vähendas 21.08.2008 otsusega otsuse vastuvõtmise päevast ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi määra 50% võrra.
lg-s 1 sätestatud meetmete kohaldamine eeldab eraldi põhjendatud haldusakti tegemist maksuhalduri poolt. Ajatamisotsus ja intressimäära vähendamine võidakse kehtetuks tunnistada, mis aga eeldab vastava haldusakti tegemist. Ka intressi tagasiulatuv arvestamine peab toimuma põhjendatud otsustuse alusel, kuna
lg-s 1 nimetatud meetmete rakendamise puhul on tegemist ajatamisotsuse täieliku või osalise kehtetuks tunnistamisega. Seda kinnitab ka rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord (Kord) § 7, mis sätestab, et kui maksuhaldur tunnistab
§-s 113 sätestatud alustel maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks või tunnistab kehtetuks § 117 lg 2 alusel vähendatud intressimäära või arvestab ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi § 117 lg 1 alusel kehtestatud määras, on ta kohustatud maksumaksjat sellest viivitamata kirjalikult teavitama. Maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise, vähendatud intressimäära tühistamise või tagasiulatuvalt intressi arvestamise otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast arvates ja toimetatakse maksumaksjale kätte vastavalt
4. peatükis sätestatule. Ka ajatamisotsuse kohaselt oli vastustaja pädev tegema MTA-le ettepanekut
lg-st 1 tulenevate meetmete rakendamiseks juhul, kui leiab aset ajatamisgraafiku rikkumine. Ajatamisotsus tehti MTA poolt, mistõttu oli
Vastustaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ajatamisotsuse kehtivuse ajal oleks vastustaja teinud MTA-le ettepaneku intressi tagasiulatuvaks arvestamiseks 0,06% määra järgi. Samuti ei ole vastustaja esitanud MTA otsust, millega oleks antud vastustajale volitus intresside tagasiulatuvaks arvestamiseks kõrgema määra järgi. Ajatamisotsusega ajatatud maksusummadelt intresside tagasiulatuva arvestamise puhul on tegemist ilmselge pädevuse ületamisega vastustaja poolt (Korra § 3 lg 1). Seega on intressi tagasiulatuv arvestamine kõrgema intressimäära järgi õigusvastane ning pädevuse ületamise tõttu on intressinõue tulene- 2
PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Intressinõude kohaselt arvestatakse vastavalt
lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastustaja võttis intressi arvestamisel arvesse asjaolu, et 21.08.2008 otsusega vähendati ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressimäära 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast arvates, mis nähtub ka intressinõude lisaks olevast tabelist. Selle sõnaselgelt haldusaktis välja toomata jätmine ei ole isiku õiguste rikkumine ning etteheited intressinõude ebaseaduslikkuse ning faktilise aluse puudumise kohta on alusetud. Otsuse õigusvastasusest võiks rääkida, kui maksuhaldur oleks intressisumma arvestamisel jätnud soodsama intressimäära arvestamata või üleüldse rakendanud mingisugust kõrgemat määra, raskendades sellega isiku olukorda ning jättes seejuures viitamata haldusaktis sellele, mis alusel seda tehakse. Soodsam intressimäär kehtis vaid ajatatud maksuvõla suhtes – uute, igakuiselt tekkinud maksuvõlgade suhtes jäi kehtima seadusest tulenev intressimäär 0,06%. Lisaks kohaldus soodsam intressimäär vaid nende ajatatud maksuvõlgade suhtes, mille maksukohustuslane tähtaegselt ja vastavalt ajatamisgraafikule tasus. Seega, kui maksukohustuslane hilines ajatamisgraafiku järgsete maksete tasumisega, siis arvestati hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga. Intressinõude lisaks olev tabel võib esmapilgul näida arusaamatu, kuna nimetatud tabelis toodud summade ja nendelt arvestatud intresside arvestamisel tuleb lisaks arvestada ajatamisgraafiku korrektset täitmist. Samas ei anna intressivõla kujunemise maksukohustuslase jaoks arusaamatuks jäämine alust intressinõude tühistamiseks. Esiteks on
kohaselt maksuhalduril maksukohustuslasele teabe andmise kohustus ja kaebajal oli võimalik pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri poole. Teiseks on maksuvõla ja intressi arvestamise kohustus ka maksukohustuslasel endal ning ta peab ise maksuvõla suuruse üle arvet pidama. Kaebaja ei ole esitanud endapoolset, tema arvates õiget intressiarvestust, samuti ei ole ta vaielnud vastu määratud intressi suurusele. Seega on intressinõue seaduspärane. Kõige paremat ülevaadet sellest, millal, milliste maksude eest ning kas ajatamisgraafiku järgselt või seda rikkudes on kaebaja makseid tasunud, omab kaebaja ise. Sellest tulenevalt peaks talle ka selge olema, kuidas ja miks mingi perioodi eest intressi täpselt arvestatud, on ning etteheited maksuhaldurile intressinõude ebaselgusele on alusetud. Kuna kaebaja ei ole maksusummat täielikult tasunud, ei ole alanud ka intressi aegumise kulgemine. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, milliste summade osas peab ta intressinõuet aegunuks, ega toonud välja endapoolset intressiarvestust. Tegemist on kaebaja paljasõnalise ja alusetu väitega, kuna intressinõue ei ole (ka osaliselt mitte) aegunud. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.03.2010 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas PMTK 01.09.2009 intressinõude nr 13-3/6483 osas, millega arvestati kaebajale 21.08.2008 ajatamisotsusega ajatatud maksusummadelt 12-kuulisel ajatamisperioodil intresse kõrgema (0,06%), mitte 21.08.2008 ajatamisotsusega määratud vähendatud (0,03%) määraga, samuti tühistas 01.09.2009 intressinõude aegunud, so enne 02.09.2008 tasutud maksudelt arvestatud intresside osas, ning tegi vastustajale ettekirjutuse arvutada kaebaja intressid ümber vastavalt kohtuotsuses märgitule ja teha selle kohta intressinõue 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. 01.09.2009 intressinõudes on toodud ära haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Intressinõude esitamise tingis asjaolu, et maksukohustuslane on jätnud täitmata
lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Haldusaktis on selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda täht3
lg 2, § 88 lg 1 ja § 115 lg 1 koosmõjust tuleneb kaebajale otsene kohustus pidada ise intressiarvestust. Kuigi intressinõue koos sellele lisatud kontokaardiga võib jääda esmapilgul arusaamatuks, peab kaebaja olema teadlik nii enda poolt deklareeritud maksude tasumise tähtaegadest kui ka kuupäevadest, mil maksud tasuti. Lisaks on maksuhalduril
§-st 14 tulenev kohustus anda maksukohustuslasele selgitusi ja teavet. Arvestades ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitusi, võib intressinõuet lugeda piisavalt selgeks. Vaidlustatud intressinõudes on välja toodud nii intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma kui tasumise tähtaeg. Samuti on välja toodud intressi arvestamise metoodika. Kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressiarvestus ajavahemikus 12.12.2006 - 01.07.2009. Kontokaardil on kajastatud nõude liik, nõude tekkimise ja täitmise tähtpäevad, päevade arv, mil nõue oli tasumata, tasumata nõude suurus, millelt intressi arvestati, intressi määr ja intressi summa. Intressisumma kujunemist on võimalik kontrollida, kasutades olemasolevaid andmeid maksude ajatamise ja tasumise kohta ning haldusaktis märgitud intressi määra ja arvestamise valemit. Seega on põhjendamatud kaebaja väited, et intressinõudest ei selgu, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud ja kuidas intressisumma on kujunenud. Kaebaja oli väga hästi teadlik enda maksuvõlgnevuse ajatamisest ning intressinõudes suuremale intressimäärale viitamine ei ole tema õigusi rikkunud. Intressinõude lisast nähtuvalt on maksuhaldur arvestanud maksuvõla ajatamisel kõikidelt maksusummadelt vähendatud intressimäära, mistõttu ei ole vähendatud intressimäära intressinõudes mittekajastamine viinud kaebaja maksukohustuse suurenemiseni. Vastustaja on küll osaliselt arvestanud ajatamise perioodil intressi suurema määraga, kuid seda mitte intressinõudes suurema määra märkimise tõttu, vaid tulenevalt seisukohast, et ajatatud maksuvõlgnevust mittetähtaegselt tasudes tuleb tähtaega ületanud osas arvestada intressi suurema määraga. Kaebaja suhtes kohaldus
ja seega on maksuvõla intressi määraks vastavalt
21.08.2008 ajatamisotsusega vähendati ajatatud maksuvõlalt intressimäära 50% otsuse vastuvõtmise päevast alates. Korra § 7 järgi puudus maksuhalduril õigus arvestada ajatamise graafikus sisalduva maksuvõla tasumisega hilinemisel hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga. Seega on intressinõue ajatamise perioodi vältel ajatatud maksuvõlalt 0,06% määraga arvestatud intresside osas õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastustajal puudus pädevus hakata rakendama
Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega väitnud, et Korra § 7 kohane otsus oleks tehtud ja kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja ei ole väitnud ka seda, et ta kohaldas kõrgemat intressimäära
Vastustaja pädevuses on igal juhul
lg 3 kohase intressinõude esitamine kaebajale, sh ka ajatatud maksuvõlalt arvestatud intressi (0,03% määraga) osas. Isegi kui vastustaja oleks teinud
lg 1 kohase ettepaneku ja MTA vastavaid meetmeid rakendanud, oleks intressinõude esitamine olnud vastustaja pädevuses. Asjaolu, et vastustaja jättis MTA-le tegemata ettepaneku
lg-st 1 tulenevate meetmete rakendamiseks, leides, et tähtaegselt ajatamisgraafiku maksete tasumata jätmine viib automaatselt 0,06% intressimäära rakendamiseni, ei tähenda seega seda, et vastustaja oleks ületanud sisemist pädevust. Vastustaja on andnud seaduse sättele tõlgenduse, laiendades
Sellist tõlgendust ei saa pidada õiguspäraseks. Intressimäära on ajatamise puhul võimalik muuta üksnes ajatamise otsusega (vähendades seda vastavalt
lg-le 2 kuni 50%) ja ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisega vastavalt
Maksete hilinemisel ei tulene ühestki sättest maksuhaldurile õigust arvestada automaatselt intresse hilinetud päevade osas kõrgema määraga. Eeltoodust tulenevalt on intressinõue selles osas tühistatav, mitte tühine, ning kuulub kõrgema intressimäära arvestamise osas tühistamisele. 4
lg-le 1 maksuhaldur arvestada intressi maksusummadelt, mis ei olnud täielikult tasutud seisuga 02.09.
Maksuvõlgade tasumise ajatamise puhul on tegemist maksukohustuslase ning maksuhalduri vahel kokku lepitud uute maksetähtaegade kinnitamisega. Seega ka soodsam intressimäär kohaldub vaid nende maksuvõlgade suhtes, mille maksukohustuslane tasub ajatamisgraafikus märgitud tähtajal. Juhul, kui maksukohustuslane hilineb ajatamise graafiku järgsete maksete tasumisega, annab
lg 1 maksuhaldurile õiguse tähtpäevaks tasumata summadelt arvestada intressi
Korra § 7 kohaselt tuleb
lg-s 1 sätestatud meetmete kasutamise kohta koostatud otsusest maksukohustuslast viivitamatult teavitada. Samas ei ole maksuhaldur käesoleval juhul ajatamise graafiku järgsete maksete hilinemisel kõrgema intressimäära kohaldamisel juhindunud
§-st 113, vaid
lg-st 1 ja § 117 lg-st 1 ning seetõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks kõrgema intressimäära kohaldamisest maksukohustuslast Korra kohaselt vastava otsusega teavitada.
lg 1 p-s 3 väljatoodud ajatatud maksusummalt intressi kõrgemas määras tagasiulatuv arvestamine tähendab, et maksuhaldur arvestab intressi tagasiulatuvalt kõrgemas määras ka selle ajatatud maksuvõla osa suhtes, mille maksukohustuslane vastavalt ajatamisgraafikule tähtaegselt tasus. Vastustaja on lähtunud käesoleval juhul kaebajale soodsamast tõlgendusest. Halduskohtu tõlgendus on ebaõige ka seetõttu, et juhul, kui see periood, mis ajaks haldusorgan maksuvõla tasumise ajatamise otsustab, läbi saab, siis muutub haldusakt (ajatamise otsus) kehtetuks ning kehtetut haldusakti ei ole võimalik enam kehtetuks tunnistada. OÜ Christmas Rose palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja palub mõista tema kantud menetluskulud välja vastustajalt ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
lg-s 1 sätestatud meetmed on oma sisult ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamise/muutmise meetmed, mille rakendamine toimub vastavasisulise haldusakti tegemisega ja maksukohustuslase teavitamisega. Lubatud ei ole olukord, kus maksuhaldur ei muuda ega tunnista ajatamisotsust kehtetuks, kuid avastades maksegraafiku rikkumise üksikjuhtumi tagantjärgi, esitab maksukohustuslasele intressinõude, kus intress on arvestatud võrreldes ajatamisotsusega kehtestatud määrast kõrgema intressimäära järgi ja sellest saab maksukohustuslane teada alles intressinõudes, kusjuures ka intressinõudes ei ole mainitud intressi tagasiarvestamise põhjendusi. Vastavalt Korra §-le 7 jõustub maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise, vähendatud intressimäära tühistamise või tagasiulatuvalt intressi arvestamise otsus selle vastuvõtmise päevast arvates ja toimetatakse maksumaksjale kätte. Vastustaja ei ole nimetatud otsust teinud ega teavitanud kaebajat sellise otsuse olemasolust. Vastustaja argumendid
§-de 115 ja 117 kohaldamise kohta on otsitud, samuti ei reguleeri nimetatud sätted vaidluse esemeks olevat olukorda, mille lahendamiseks annavad maksuhaldurile volitusnormi
Põhjendusega kaebajale väidetavalt soodsama meetme rakendamise kohta ei saa õigustada seda, et vastustaja on õigusvastaselt arvestanud intressi kõrgema määra järgi olukorras, kus ajatamisotsuse teinud ja seega ka intressi tagasiarvestamiseks pädevust omanud maksuhalduri keskasutus ei 5
§-st 113 tulenevat diskretsiooniõigust ja kaebaja suhtes jäi kehtima MTA ajatamisotsusega vähendatud intressimäär.
§-s 113 ongi ette nähtud eraldi regulatsioon käesoleva vaidluse esemeks olevate asjaolude lahendamise puhuks. Selleks, et kehtetuks tunnistada ajatamisotsust, peab maksuhaldur seda otsustama enne ajatamisotsuse kehtivuse lõppemist (HMS § 61 lg 2 tähenduses).
tõlgendamisel selgub (seda ka paragrahvi pealkirjast), et paragrahvis loetletud meetmete rakendamiseks on võimalik vastav haldusakt teha ainult ajatamisotsuse kehtivuse ajal. Käesoleval juhul leidis vastustaja materiaalõiguse teadvalt ebaõige kohaldamise kaudu variandi, mille puhul oleks võimalik rakendada
Selline käitumine välistab õiguskindluse maksuõigussuhetes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üksikud graafiku osamaksed on kaebaja poolt tasutud hilinemisega. Sellega seotud vaidlus on poolte vahel juba lahendatud Tallinna Halduskohtu 07.04.2010 otsusega nr 3-09-2031 ning kohtuotsus on jõustunud 08.05.2010. Nimetatud kohtuotsusega tuvastati, et graafiku osamaksete tasumisega hilines kaebaja ebaoluliselt üksikutel kordadel ja see asjaolu ei kutsunud esile ei 21.08.2008 ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamist ega olnud võetud 17.08.2009 otsuse (ajatamisgraafiku pikendamisest keeldumine) aluseks. Seega ei anna ajatamisgraafiku rikkumise üksikutele ebaolulistele juhtudele rajatud vastustaja argumentatsioon alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kohtuotsusega tuvastatud asjaoludest selgub, et ka
lg-s 1 sätestatud diskretsiooniõiguse kasutamise korral ei oleks MTA-l sisulist alust
Seda ei teinud MTA ka põhjusel, et vastustajalt ei saabunud vastavasisulist ettepanekut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas PMTK arvestas 01.09.2009 intressinõudes õigesti kaebaja ajatatud maksusummadelt, mis jäid ajatamisgraafiku järgi õigeaegselt tasumata, intressi
lg 1 ja § 117 lg 1 alusel 0,06% määra järgi, mis oli kõrgem ajatamisotsuses toodud 0,03%-lisest intressimäärast. Muus osas ei ole halduskohtu otsust edasi kaevanud. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust faktiliste asjaolude üle – selles, et vastustaja arvestas intressi kõrgema määra järgi vaid neilt ajatatud maksusummadelt, mis jäid õigeaegselt tasumata, samas kui õigeaegselt tasutud ajatatud maksusummadelt arvestati intressi ajatamisotsuses toodud 0,03% määra järgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja arvutas kaebaja ajatatud maksusummadelt ebaõigesti intressi kõrgema, so 0,06% määra järgi. MTA oli vähendanud 21.08.2008 ajatamisotsusega
lg 2 alusel kaebaja ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi määra 50% võtta, seega tulnuks vastustajal lähtuda 0,03% intressimäärast. Ajatamisotsus oli vähendatud intressimäära osas kehtiv, seda ei olnud kehtetuks tunnistatud ega muudetud, seetõttu puudus maksuhalduril alus intressi arvestamiseks 0,06% määra alusel. Vastustaja lähtus intressi arvestamisel ebaõigesti
Tegemist oli erijuhtumiga, mida reguleeris erisäte –
lg 1, mis sätestab, et kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: 1) tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks; 2) tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 lg 2); 3) arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi
Seda, et vastustaja ei saa ajatatud maksuvõla osas kohaldada üldregulatsiooni ja sellest tulenevat intressimäära, kinnitab ka Korra § 4 teine lause, mille kohaselt on maksuhalduril õigus maksumaksja esitatud ajakavas ja intressimääras muudatusi teha ainult enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, välja arvatud
§-s 113 sätestatud juhtudel. Seega kui vastustaja soovis tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei tasunud maksuvõlga ajatamisgraafikus toodud tähtaegadel, kohaldada kaebaja suhtes kõrgemat intressimäära, tulnuks tal lähtuda
§-s 113 sätestatud alustel tunnistab maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks või tunnistab kehtetuks § 117 lg 2 alusel vähendatud intressimäära või arvestab ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi § 117 lg 1 alusel kehtestatud määras, on ta kohustatud maksumaksjat sellest viivitamata kirjalikult teavitama. Maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise, vähendatud intressimäära tühistamise või tagasiulatuvalt intressi arvestamise otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast arvates ja toimetatakse maksumaksjale kätte vastavalt
4. peatükis sätestatule. Neist sätetest järeldub, et maksuhalduril tulnuks enne kõrgema määraga intressi kohaldamist teha vastav kirjalik otsus ja see kaebajale kätte toimetada. Kuna vastustaja ega MTA ei ole sellist otsust teinud, siis oli kõrgema intressimäära kohaldamine ajatatud maksuvõla osas alusetu ja õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et intressinõude esitamine oli vastustaja pädevuses, kuid leiab, et ajatamisotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine ja sellest tulenevalt kõrgema intressimäära kohaldamise otsustamine oli ajatamisotsuse teinud MTA pädevuses. Pärast MTA vastava otsuse tegemist olnuks vastustajal õigus teha intressinõue seadusest tuleneva kõrgema määra järgi. Vastustaja selgitus, et antud juhul lähtuti kaebajale soodsamast lahendusvariandist, ei ole arvestatav. Seadus nägi antud juhtumi reguleerimiseks ette kindlasisulise käitumisjuhise, millest vastustajal tuli lähtuda. Antud juhul puudus vajadus ja õigus seaduse tõlgendamise teel täiendavaid käitumisjuhiseid tuletada. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 11 952 kr. Taotlusele on lisatud arve ja kulude aruanne ning ringkonnakohtul ei ole põhjust pidada kaebaja kantud menetluskulusid ebamõistlikeks. Kulude kandmine on tõendatud. Kuna PMTK apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, rahuldab ringkonnakohus kaebaja taotluse ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud summas 11 952 kr. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.