3-08-2581/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2581 Haldusasi K. E.i (E.) taotlus rahatrahvi määramiseks ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata K. E.i taotlus.
2. Käesolev kohtumäärus edastada menetlusosalistele elektrooniliselt. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord kohtuotsuse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtu menetluses oli K. E.i kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k tühistamiseks ja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. 03.07.2009 kohtuotsusega kohus rahuldas K. E.i kaebused, tühistas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 ning MTA peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k. Kohus kohustas otsusega ennistama K. E. viivitamatult teenistusse Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse haldusosakonna spetsialisti ametikohale (Halduskohtumenetluse seadustiku § 99 lg 1 p 2) arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast ning mõistis välja MTA-lt K. E.i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu (Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1) arvates 01.12.2008 kuni 03.07.2009, kohustades vastustajat nimetatud tasu suuruse kindlaks määrama (HKMS § 26 lg 3) ning sellest maha arvama hüvitise, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Väljamõistmisele kuuluvast summast kuulub otsuse kohaselt kaebuse esitajale viivitamatult tasumisele kahe kuu palk. 16.12.2009 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 03.07.2009 otsuse nr 3-08-2581 osaliselt, s.o osas, millega tühistati Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsus nr 8.4-25/
3. Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis K. E.i kaebuse tööiinspektorjuristi otsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata ning MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.01.
4. 21.04.2010 edastas K. E. Tallinna Halduskohtule taotluse vastustajale trahvi määramiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest. K. E. on seisukohal, et MTA finantstalituse poolt esitatud arvestuses on eiratud kohtuotsuse resolutsiooni ja K. E.i töölt ebaseadusliku vallandamise tõttu eemaloldud aja eest ettenähtud tasu ajavahemikul 01.01.2009- 05.07.2009 põhjendamatult vähendatud. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et HKMS § 98 lg 3 kohaselt kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Nimetatud sätte kohaldamiseks on vajalik seega, et kohtuotsuse ettekirjutus on täitmata. HKMS § 98 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 ja 2 täidetakse otsus viivitamata palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest ning ametniku teenistusse ennistamises. Antud juhul on MTA halduskohtu otsuse täitnud teenistusse ennistamise ja kahe kuu palga väljamõistmise osas viivitamata ning muus osas mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. Riigikohtu halduskolleegiumi määrus MTA kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta jõudis MTA-sse 12.03.2010 ning 09.04.2010 esitas MTA K. E.ile arve seoses otsuse täitmisega. K. E.i avaldusest kohtule nähtub, et ta on selle arve kätte saanud. Samuti on kantud MTA poolt 14.04.2010 K. E.i arveldusarvele üle ringkonnakohtu otsusega MTA-lt välja mõistetud menetluskulud. Seega eeltoodust nähtub, et MTA ei ole haldusasjas nr 3-08-2581 tehtud kohtuotsuse täitmata jätnud, mistõttu puudub alus MTA trahvimiseks HKMS § 98 lg 3 alusel. Tallinna Halduskohtule 19.04.2010 esitatud K. E.i avaldusest nähtub, et ta ei nõustu talle MTA poolt esitatud arvel kajastatud tasumisele kuuluva summa arvestusega. MTA leiab, et nimetatud arvel kajastatud K. E.i poolt MTA-le tasumisele kuuluv summa on õige ning arvestatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. MTA on halduskohtu otsuse p 4 toodud ettekirjutuse täitmisel lähtunud järgmisest: kohus on väljamõistmisele kuuluvast summast kaebuse esitajale viivitamatult välja mõistnud kahe kuu palga. MTA ennistas K. E.i teenistusse alates 06.07.2009 ning 28.07.2009 kandis tema pangaarvele üle kahe kuu palga summas 14 710 krooni. Nimetatud kahe kuu palga arvestamisel võeti aluseks K. E.ile MTA peadirektori 07.07.2009 käskkirjaga nr 791-K määratud palk (21.palgaaste - 5720 krooni; dif. 10% - 572 krooni; lisatasu teenistusaastate eest – 944 krooni; lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest – 2264 krooni, kokku 9500 krooni). Seoses sellega, et halduskohtu otsus ei olnud veel jõustunud, siis seisuga 28.07.2009 polnud MTA ka kindlaks määranud tasu suurust teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu suurus määrati kindlaks pärast halduskohtu otsuse jõustumist 10.03.
5. Halduskohtu otsuse kohaselt mõisteti MTA-lt välja K. E.`i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu, mille suurus tuli kindlaks määrata MTA-l ning millest tuli maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. K. E. vabastati koondamise tõttu teenistusest alates 01.12.2008 ja ennistati teenistusse alates 06.07.
6. Seega on tema teenistusest sunnitult puudutud ajaks 01.12.2008-05.07.
7. Riigikohtu 11.10.1999 määruses nr 3-3-1-35-99 leiab kohus, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 alusel tuleb lähtuda palgast, mis kehtis perioodil, mille eest see tasu kuulub väljamõistmisele. K. E.i teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel on aluseks võetud periood 01.12.2008-05.07.2009, mil ta oli teenistusest ebaseaduslikult vabastatud. Teenistuses sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel võeti aluseks K. E.ile seisuga 30.11.2008 määratud ametipalk 6292 krooni (21.palgaaste 5720 kr + astmepalga suurendus (dif) 10% astmepalgast 572 krooni ning lisatasu teenistusstaaži eest 944 krooni). Teenistusest sunnitult puudutud perioodil kehtis 01.12.2008 kuni 31.12.2008 MTA peadirektori 04.07.2008 käskkiri nr 1420-K “Lisatasu määramine”, millega oli K. E.ile määratud lisatasu 1164 krooni kuus 2 nõutavast tulemuslikuma töö eest. Perioodi 01.01.2009-05.07.2009 eest pole K. E.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest määratud. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on vahetult seotud iga konkreetse teenistuja panusega asutuse struktuuriüksuse töötulemustesse. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta (Tallinna Halduskohtu jõustunud lahendis nr 3-06-403 väljendatud seisukoht). MTA lisab käesolevale vastusele MTA üldosakonna finantstalituse peaspetsialist Eva Tedderi poolt koostatud tabeli, kus on kajastatud arvestus, mis oli arve nr 18000076 esitamise aluseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et taotlus Maksu- ja Tolliameti trahvimiseks on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 98 lg 1 kohaselt kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et pärast Riigikohtult määruse nr 3-7-1-3-33 saamist esitas MTA juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman 30.03.2010 MTA üldosakonna finantstalituse juhatajale taotluse jõustunud otsuse täitmiseks, mille alusel finantstalitus teostas vastavad arvestused ning K. E.ile esitati 09.04.2010 arve nr
8. Jõustunud kohtulahendite alusel MTA-lt K. E.i kasuks välja mõistetud menetluskulud on K. E.i arveldusarvele üle kantud 14.04.
9. Ülalnimetatud arvel kajastatud summa kujunemise kohta esitas K. E. 12.04.2010 MTA juriidilise osakonna peajurist Merle Vilule teabenõude/pöördumise, millele Merle Vilu vastas 16.04.2010, selgitades, millest MTA lähtus arvel märgitud summa arvestamisel. Kohus nõustub MTA seisukohaga, et teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on vahetult seotud iga konkreetse teenistuja panusega asutuse struktuuriüksuse töötulemustesse. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta. Teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu määramine on tööandja diskretsioon ning käesoleval juhul ei saa eeldada, et tööandja oleks igal juhul otsustanud selle lisatasu maksmise küsimuse kaebajale positiivselt. Perioodi 01.01.2009-05.07.2009 eest ei ole K. E.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest määratud, mistõttu puudub K. E.il õiguslik alus selle perioodi eest teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel arvesse võtta ka lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest eelnimetatud ajavahemikus. MTA on jõustunud halduskohtu otsuse ettekirjutuse täitnud teenistusse ennistamise ja kahe kuu palga väljamõistmise osas viivitamata ning muus osas mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist, seega puudub alus vastustajale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest vastavalt HKMS §-le 98 lg
10. Elle Kask Kohtunik 3