) § 46 lg 3 punkti 5, kuna haldusaktist ei selgu selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Intressinõudest ei selgu, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud. Samuti on intressinõudes näidatud intressimäärana 0,06%, kuigi maksuhaldur vähendas 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 otsuse vastuvõtmise päevast ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressi määra 50% võrra. Kaebaja on seisukohal, et selline rikkumine on võrdsustatav faktilise aluse puudumisega ning intressinõue on seega ebaseaduslik ja tuleb tühistada. 5. Kaebaja lisas oma täiendavas seisukohas, et vaidleb vastu nii intressi suurusele, kui ka selle määramisele ja vastustaja vastupidine seisukoht on väär. Kaebaja märkis, et käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb jõuda selgusele küsimuses, millistelt ajatatud summadelt ja missugusel õiguslikul alusel on arvestatud intressi määraga 0,06%, kuigi ajatamisotsusega oli ajatatud maksusummadelt arvestatava intressi määr alandatud 0,03 %-ni. Vastustaja kinnitab fakti, et osaliselt arvestati ajatatud maksuvõlalt intressi ajatamisotsuses kehtestatust erineva määraga, põhjendades seda argumendiga, et ajatamisgraafiku rikkumise korral ei ole võimalik arvestada intressi soodsama määraga. Vastuse põhjendustest võib järeldada, et intressinõudega oli ajatatud maksusummadelt arvestatav intress tagasiulatuvalt arvestatud 0,06% määraga vastavat
Kaebaja on seisukohal, et
lg 1 sätestatud meetmete kohaldamine eeldab eraldi põhjendatud haldusakti tegemist maksuhalduri poolt. Sättest tuleneb otseselt, et ajatamisotsus ja intressimäära vähendamine võidakse kehtetuks tunnistada, mis aga eeldab vastava haldusakti tegemist. Ka sättes märgitud kolmanda alternatiivi teostamine (intressi tagasiulatuv arvestamine) peab toimuma eelneva põhjendatud otsustuse alusel, kuna
lg 1 nimetatud meetmete rakendamise puhul on tegemist ajatamisotsuse täieliku või osalise kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja seisukohta kinnitab ka rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 kehtestatud riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korra § 7, mis sätestab, et kui maksuhaldur tunnistab
sätestatud alustel maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks või tunnistab kehtetuks § 117 lõike 2 alusel vähendatud intressimäära või arvestab ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi § 117 lõike 1 alusel kehtestatud määras, on ta kohustatud maksumaksjat sellest viivitamata kirjalikult teavitama. Maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise, vähendatud intressimäära tühistamise või tagasiulatuvalt intressi arvestamise otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast arvates ja toimetatakse maksumaksjale kätte vastavalt
lg 1 tulenevate meetmete rakendamiseks juhul, kui leiab aset ajatamisgraafiku rikkumine. Kaebaja rõhutab, et ajatamisotsus tehti Maksu-ja Tolliameti poolt, mistõttu oli
lg 1 tulenevate meetmete rakendamise õigus (vastava haldusakti 2 andmine) MTA-l, mitte aga vastustajal. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis kinnitaks asjaolu, et ajatamisotsuse kehtivuse ajal oleks vastustaja teinud MTA-le ettepaneku intressi tagasiulatuvaks arvestamiseks 0,06% määra järgi. Samuti ei esitanud vastustaja kohtule MTA otsust, millega vastustajale oleks antud volitus intresside tagasiulatuvaks arvestamiseks kõrgema määra järgi. Ajatamisotsuse ja selle kehtetuks tunnistamise pädevus on maksuhalduri keskasutuse ja struktuuriüksuste vahel jaotatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 kehtestatud riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korras (edaspidi Kord). Korra § 3 lg 1 kohaselt teeb Maksuja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kohta otsuse, kui ajatamist taotleb füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või kui ajatatav maksuvõlg ei ületa 10 000 000 krooni ja taotletav tasumise ajakava ei ületa 24 kuud. Ülejäänud juhtudel edastab piirkondlik struktuuriüksus maksuvõla tasumise ajatamise taotluse kümne päeva jooksul koos omapoolse seisukohaga Maksu- ja Tolliametile. Ametisisene pädevus ajatamisotsuse tegemiseks oli seega määratletud kooskõlas eelnimetatud rahandusministri määrusega.
lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõude lisas kajastatud andmete põhjal võib järeldada, et intressinõue sisaldab ka selliseid intressisummasid, mis olid intressinõude esitamise ajaks juba aegunud. Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt tuvastada intressinõude tühisus või nõude rahuldamata jätmisel alternatiivselt tühistada intressinõue. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT 10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib esiteks, et kaebaja etteheited vastustajale seoses intressinõudega tulenevad vaid asjaolust, et intressinõudesse ei ole märgitud 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 ajatatud maksuvõlalt arvestatud intressi määra 50% võrra vähendamine. Kaebaja ei vaielnud esialgses kaebuses vastu intressi määramisele ega ka määratud intressi suuruse üle. Vastustaja selgitab, et intressinõude kohaselt arvestatakse vastavalt
lõikele 1 ja § 117 lõikele 1 tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seejuures on maksuhaldur intressi arvestamisel võtnud arvesse asjaolu, et 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 vähendati ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressimäära 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast arvates, mis nähtub üheselt ka intressinõude lisaks olevast tabelist. Seega on kaebaja etteheited intressinõude ebaseaduslikkuse ning faktilise aluse puudumise kohta alusetud. Vastustaja peab oluliseks märkida, et vähendatud intressimäära puhul on tegemist seaduses sätestatust soodsama määra rakendamisega ja arvestades asjaolu, et nimetatud määra võeti intressisumma arvestamisel arvesse, ei ole selle sõnaselgelt välja toomata jätmine isiku õiguste rikkumine. Otsuse õigusvastasusest võiks rääkida, kui maksuhaldur oleks intressisumma arvestamisel jätnud soodsama intressimäära arvestamata või üleüldse rakendanud mingisugust kõrgemat määra, raskendades sellega isiku olukorda ning jättes seejuures viitamata haldusaktis sellele, mis alusel seda tehakse. 11. Vastustaja märgib teiseks, et 21.08.2008 otsusega nr 13-1/280 vähendati ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressimäära 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast. Soodsam intressimäär kehtis vaid ajatatud maksuvõla suhtes – uute, igakuiselt tekkinud maksuvõlgade suhtes jäi kehtima endiselt seadusest tulenev intressimäär 0,06%. Lisaks kohaldus soodsam intressimäär vaid nende ajatatud maksuvõlgade suhtes, mille maksukohustuslane tähtaegselt ja vastavalt ajatamisgraafikule tasus. Seega, kui maksukohustuslane hilines ajatamisgraafiku järgsete maksete tasumisega, siis arvestati hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga.
lõike 1 ja § 117 lõike 1 kohaselt arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega tuli kaebajal ajatamise graafiku järgsete maksete tähtpäevaks tasumata jätmisel tasuda ka kõrgemat intressimäära. OÜ Christmas Rose ajatamisgraafikutest nähtub ajatamisgraafiku täitmine kuupäevaliselt. Maksuhalduri maksuarvestussüsteemi ettemaksukonto toimingute väljavõttest nähtub selgelt, mis kuupäeval on OÜ Christmas Rose ajatamisgraafiku järgseid makseid tasunud ning mille katteks nimetatud summad kantud on. Dokumentidest nähtub, et ajatamisgraafiku tähtaegselt täitmata jätmisel arvestati ka ajatatud maksuvõlalt tähtaegselt tasumata summade pealt intressi 0,06% määraga. Ajatamisgraafiku korrektselt tasutud summade puhul arvestatavaks intressimääraks 0,03%. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et intressi tagasiulatuv arvestamine kõrgema määra järgi on õiguspärane. 12. Vastustaja möönab, et intressinõude lisaks olev tabel võib esmapilgul näida arusaamatu, kuna nimetatud tabelis toodud summade ja nendelt arvestatud intresside arvestamisel tuleb lisaks arvestada ajatamisgraafiku korrektset täitmist. See puudutab eelkõige soodsama intressimäära kohaldamist, kuna ajatamisgraafiku mittetähtaegsel täitmisel langes ära ka soodsama intressi kohaldamise võimalus. Vastustaja märgib, et samas ei anna intressivõla kujunemise maksukohustuslase jaoks arusaamatuks jäämine alust intressinõude tühistamiseks. Esiteks on
kohaselt maksuhalduril maksukohustuslasele teabe andmise kohustus ja kaebajal oleks arusaamatuse puhul olnud võimalik selgituste saamiseks pöörduda maksuhalduri juurde. Teiseks juhib vastustaja tähelepanu sellele, et
lg 2, § 88 lg 1 ja § 115 lg 1 kohaselt on maksuvõla ja intressi arvestamise kohustus ka maksukohustuslasel endal ning ta peab ise maksuvõla suuruse üle arvet pidama. Kaebaja ei ole esitanud endapoolset, tema arvates õiget intressiarvestust, samuti ei ole kaebaja vaielnud vastu määratud intressi suuruse üle. Seega on intressinõue vastustaja hinnangul seaduspärane. Kolmandaks märgib vastustaja, et kõige paremat ülevaadet, millal, milliste maksude 4 eest ning kas ajatamisgraafiku järgselt või seda rikkudes on OÜ Christmas Rose makseid tasunud, omab OÜ Christmas Rose ise. Sellest tulenevalt peaks isikule ka selge olema, kuidas ja miks mingi perioodi eest intressi täpselt arvestatud on ning etteheited maksuhaldurile intressinõude ebaselguse eest on alusetud.
lõike 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kohaldatakse intressinõudele maksuotsuse kohta käivaid sätteid.
lõikest 2 tulenevalt peab intressinõue vastama
sätestatud nõuetele, ning sellest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud.
lg 3 punkt 5 sätestab, et haldusaktis peab sisalduma nii õiguslik kui ka faktiline alus. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 01.09.2009 intressinõude nr 13-3/6483 esimesel lehel on toodud ära haldusakti andmise faktiline alus ja õiguslik alus. Intressinõudes on märgitud, et selle esitamise tingis asjaolu, et maksukohustuslane on jätnud täitmata
lõikes 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kohus leiab, et maksuhalduri haldusaktis on selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummadelt arvestatud intress summas 33 433 krooni. Haldusakt on eeltoodust tulenevalt motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav. Kohus leiab, et haldusakt on kontrollitav ja kaebaja väited seega alusetud. 16. Kohus märgib intressinõude selguse osas, et kaebajale pidi intressinõue ja selle arvestamise metoodika olema arusaadav. Kohus nõustub vastustajaga esiteks selles, et
lõike 2, § 88 lõike 1 ja § 115 lõike 1 koosmõjust tuleneb kaebajale otsene kohustus pidada ise intressiarvestust. Kuigi intressinõue koos sellele lisatud kontokaardiga võib jääda esmapilgul arusaamatuks, kuid kaebaja peab olema teadlik nii enda poolt deklareeritud maksude tasumise tähtaegadest kui ka kuupäevadest, mil maksud tasuti. Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et maksuhalduril on
Arvestades ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitusi, võib intressinõuet lugeda piisavalt selgeks.
lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Riigikohtu halduskolleegium märkis 17.04.2000 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-9-00 punktis 2, et maksuhaldur peab haldusaktis, millega määratakse tasumisele kuuluv intressisumma, näitama tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside arvestamise metoodika. Vaidlustatud intressinõudes on välja toodud nii intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma kui tasumise tähtaeg. Samuti on välja toodud intressi arvestamise metoodika. Kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressarvestus ajavahemikus 12.12.2006 01.07.
ja seega on maksuvõla intressi määraks vastavalt
Ajatatud maksuvõlalt vähendati 21.08.2008 ajatamisotsusega nr 131/280 intressi määra 50% otsuse vastuvõtmise päevast alates. Kohus leiab, et vastavalt Korra §-le 7 puudus maksuhalduril õigus arvestada ajatamise graafikus sisalduva maksuvõla tasumisega hilinemisel hilinenult tasutud summadelt intressi 0,06% määraga. Seega on intressinõue ajatamise perioodi vältel ajatatud maksuvõlalt 0,06% määraga arvestatud intresside osas õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus märgib, et nõustub kaebaja väitega, et vastustajal puudus pädevus hakata rakendama
lõikes 1 sätestatud meetmeid ilma kaebajat eraldiseisvalt kirjalikult teavitamata. Vastustaja ei ole siiski käesoleva kohtumenetluse jooksul esitanud ka ühtegi tõendit või isegi väitnud, et Korra § 7 kohane otsus oleks tehtud ja kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja ei ole väitnud ka seda, et ta kohaldas kõrgemat intressimäära
Kohus märgib, et vastustaja pädevuses on igal juhul
lõike 3 kohase intressinõude esitamine kaebajale, sh ka ajatatud maksuvõlalt arvestatud intressi (0,03% määraga) osas. Isegi kui vastustaja oleks teinud
lõike 1 kohase ettepaneku ja Maksu-ja Tolliamet vastavaid meetmeid rakendanud, oleks intressinõude esitamine olnud vastustaja pädevuses. Asjaolu, et vastustaja jättis Maksu- ja Tolliametile tegemata ettepaneku
lõikest 1 tulenevate meetmete rakendamiseks, leides, et tähtaegselt ajatamisgraafiku maksete tasumata jätmine viib automaatselt 0,06% intressimäära rakendamiseni, ei tähenda seega kohtu hinnangul seda, et vastustaja oleks ületanud sisemist pädevust. Kohus leiab, et vastustaja on andnud seaduse sättele tõlgenduse, laiendades
Sellist tõlgendust ei saa pidada õiguspäraseks. Intressimäära on ajatamise puhul võimalik muuta üksnes ajatamise otsusega (vähendades seda vastavalt
lõikele 2 kuni 50%) ja ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisega vastavalt
Maksete hilinemisel ei tulene ühestki sättest maksuhaldurile õigust arvestada automaatselt intresse hilinetud päevade osas kõrgema määraga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et intressinõue on selles osas tühistatav, mitte tühine ning tühistab intressinõude ajatamisotsusega ajatatud maksusummadelt kõrgema intressimäära arvestamise osas.
lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Üheaastane aegumistähtaeg on kirjeldatud toimingute läbiviimiseks piisav. Kohus lisab, et ei ole tuvastanud käesolevas asjas ka
Intressinõue on esitatud seisuga 01.09.2009, seega võib vastavalt
lõikele 1 maksuhaldur arvestada intressi maksusummadelt, mis ei olnud täielikult tasutud seisuga 02.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.