2-09-4095/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4095 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) KMvastu 60 539.26 krooni väljamõistmiseks Hagi hind 56 535.37 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, asukoht Munga tn 18, 50088 Tartu; e-post: hm@hm.ee) Hageja lepinguline esindaja: Maarja-Liisa M (xxx) Kostja KM(isikukood xxx, elukoht xxx).
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. esindajad Resolutsioon
3. Välja mõista kostjalt KM’ilt hageja Eesti Vabariigi kasuks 60 539.26 krooni.
4. Tagaseljaotsus on p 2 osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud KM kanda.
6. Välja mõista riigituludesse KMilt riigilõiv 8 500 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeerimu kontole 10220034796011 AS SEB Pank või 221023778606, viitenumber 29000078444 selgitus tsiviilasi nr 2-09-4095 – tagaseljaotsus, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
7. Menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista KMilt välja riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus 1 Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
8. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas avalduse KM, AKja EM vastu maksekäsu kiirmenetluses 61 363.88 krooni saamiseks. Kuivõrd KM esitas makseettepanekule vastuväite, anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus KM osas menetlemiseks kohtunikule hagimenetluses. Võlgnike AK ja EM osas tegi kohus 22.04.2009 määrusena maksekäsu. Kohus võttis hagiavalduse KM, AK ja EM vastu menetlusse, kuid 07.06.2010 määrusega lõpetas menetluse AK ja EM osas, kuivõrd nende suhtes on juba jõustunud kohtulahend. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista õppelaenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 56 535.37 krooni ja intressi summas 4 000.89 krooni, kokku 60 536.26 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 24.11.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele ning § 174 järgi ei ole ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 191 lg 1 järgi võidakse kohustist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahvi, pandi, käendusega ning TsK § 206 lg 1 järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teie isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Haridusseaduse (HaS) § 362 lg 1 2 kohaselt siis, kui laenusaaja ei ole haridusseaduse § 364 lg 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. HaS § 362 lg 3 sätestab, et riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud, muuhulgas riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel TsMS § 145 alusel vabastatud tuleb jätta kostja kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3