MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud 22.04.2010.a esitas Kado Narva Osaühing esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt osaühingu võlad moodustavad 6860 krooni ning osaühing ei ole võimeline neid nõudeid täitma, kuna osaühingul ei ole olnud majandustegevust, puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida. Osaühing on maksejõuetu. Viru Maakohus 27.04.2010.a määrusega võttis Kado Narva Osaühingu avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Ajutise pankrotihalduri aruanne Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 06.05.2008.a. Osakapital 40000 krooni, ainuosanik ja juhatuse liige Ilona Zaviyalova, nõukogu puudunud. Juhatuse liige olnud ka tegevjuhiks. Võlgnikul puudus majandustegevus. Võlgniku selgituste kohaselt oli esitatud taotlus EAS-i stardiabi saamiseks SPA rajamiseks üüripinnale, kuid see ei leidnud toetust. Osaühing ei ole reaalselt tegutsenud alates asutamisest. Aruannete mitteõigeaegse esitamise eest määras registriosakond trahvi, mille tasumiseks võlgnikul puuduvad vahendid. Võlgniku seadusliku esindaja väitel ei ole äriühing jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise haldur tuvastatu kohaselt võlgniku raamatupidamist on peetud vastavalt seaduses sätestatule. Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed 20.04.2010 seisuga. Vara Raha puudub (pangakonto – 13.24 (negatiivne) krooni). Võlgniku esitatu kohaselt muud varad puuduvad, ajutine haldur ei ole tuvastanud nõuete olemasolu. Kokku võlgnikul esitatu kohaselt on osaühingul varasid summas 0 krooni. Kohustused 2
Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid, ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, pankrotivara varjamist ega ka juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel, kuid sellest ei ole tekkinud mitte kellelegi märkimisväärset kahju (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme vastu mingite hagide esitamist. Võlgniku tehtud kulude osas ei ole põhjust kahelda nende majandusliku põhjendatuse osas. Seetõttu puuduvad tagasivõitmise võimalused. Tagasinõuete esitamise võimalust ei ole tuvastanud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõuete esitamiseks, siis halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluse käik 3
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad võimalused tagasivõitmise- või tagastusnõuete esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Ilona Zaviyalova.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 7000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 1500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgnikult Kado Narva Osaühing välja mõistmisele ajutise halduri tasu 7000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 1500 kokku ajutise halduri Tarmo Villmani kasuks. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu osaliselt, summas 6200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.