KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-218 Tsiv

) §-s 221, mille lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole tänase päevani täitedokumendist tulenevat kohustust täielikult täitnud ega kostjale kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust täielikult tasunud. Seega ei ole nõue täielikult rahuldatud. Samas on kostja omaks võtnud, et üks solidaarvõlgnikest, OÜ 3 Kodux Ehitus, on perioodil 15.02.2008 - 21.01.2009 tasunud võlgnevusest 786 000 krooni ajatamise maksegraafiku järgi. Täitmisteatest nähtub, et täitemenetluse algatamise avalduse esitas sissenõudja 28.11.

1. Isikukonto ridadest nähtub, et võlgnik tasus enne täitemenetluse algatamist 650 000 krooni ehk täitis ajatamisgraafikut 10 kuud. Seega nimetatud summa osas oli võlgnevus tasutud ja täitemenetluse algatamine põhjendamatu. Sundtäitmine tuleb sellest tulenevalt tunnistada lubamatuks osaliselt, s.o 650 000 krooni osas. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
3. Kaebuses leiab kostja, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kostja ei ole nõus kohtu järeldusega, et

§ 221

alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab rahuldada osaliselt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

§ 221

alusel esitatud hagi korral peab kohus lahendama küsimuse, kas konkreetse täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse jätkamine on lubatud või mitte. Ka olukorras, kus tuvastatakse, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteatest nähtuvast väiksem, on sundtäitmine lubatud. Tuvastades, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem, oleks esimese astme kohus pidanud jätma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna ka sel juhul on sundtäitmine lubatud. 11.

mõtte kohaselt on täitemenetlus jagamatu tervik. Algatatud täitemenetlust ei saa osaliselt peatada, osaliselt uuendada või osaliselt lõpetada. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt võib hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise korral taotleda kohtult muuhulgas täitemenetluse peatamist või täitemenetluse jätkamise lubamist üksnes tagatise vastu. Ei ole mõeldav olukord, kus kohus otsustaks peatada hagi tagamise korral täitemenetluse osaliselt või lubaks täitemenetluse jätkamise osaliselt tagatise vastu. Olukorras, kus täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem, on võlgnikul võimalus kaitsta oma õigusi oluliselt vähem kulukal viisil, kui esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

§ 221

mõte ja eesmärk on kaitsta võlgnikku olukorras, kus tema vastu sissenõudja nõuete sundtäitmine on absoluutselt välistatud. Võlgnik ei saa vaidlustada täitemenetluse vajadust põhjusel, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem.

1. Põhjendatud ei ole tunnustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohase õiguskaitsevahendina olukorras, kus võlgnik vaidleb vastu täitedokumendi suurusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane. Tuvastamishagi esitamise korral peab hageja tõendama tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu. Kohus peab aga tuvastushuvi hagejal omal algatusel tuvastama ja lisaks kindlaks tegema, milles konkreetselt tuvastushuvi seisneb. Tuvastushuvi konkretiseerimine võimaldab valida kohase õiguskaitsevahendi ning vältida õiguskaitsevahendite kohaldamist, mis põhjendamatult koormavad vastaspoolt. Kostja möönab, et võla suuruse tuvastamise vastu võiks hagejal olla õiguslik huvi, kuid seda huvi oleks tulnud konkretiseerida selleks, et tagada võlgnikule kohane õiguskaitse ning saavutada see tulemus vähem kulukal viisil. Hagejal on võimalus oma õigusi kaitsta, esitades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 või lg 2 järgi tuvastushagi, paludes kohtul tuvastada, et täitedokumendi tegelik suurus on teistsugune kui täitmisteates märgitud, jättes täitemenetluse algatamise vaidlustamata. 4 Praktiliselt puudub ka selleks vajadus, sest täitedokumendi nõuete korrigeerimiseks piisab sellest, et esitada täiturile maksedokumendid, millest järelduks, et osa nõudest on juba täidetud.
2. Menetluskulude jaotamisel otsustas kohus jätta hageja kohtukulud 39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 51% ulatuses hageja kanda, mis teeb kokku 90%. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõustus sellega, et ringkonnakohus parandab maakohtu otsuses menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, s.o ei tunnistanud sundtäitmist täiteasjas nr 022/2008/8721 lubamatuks 1 003 695 krooni ulatuses. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades sundtäitmise lubamatuks 650 000 krooni ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja jaotab menetluskulud uuesti. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse normi õigesti.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 221

lg 1 alusel esitatud hagi näol on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. 18. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et üks solidaarvõlgnikest, OÜ Kodux Ehitus, tasus pärast kohtulahendi jõustumist ja enne täitemenetluse algatamist võlgnevusest 650 000 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et selle summa osas on kohtuotsuse sundtäitmine hageja suhtes lubamatu, sest täitmisavalduses palus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu täita hageja suhtes kohtuotsust 1 653 695 krooni ulatuses (koos täitekuludega 1 732 896,90 krooni) olenemata sellest, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli võlgnevusest 650 000 krooni tasutud.

§ 221

lg-s 1 nimetatud põhjuseks ei pea olema üksnes nõude täielik rahuldamine, nagu kostja leiab. Selleks võib olla ka nõude osaline rahuldamine pärast kohtulahendi jõustumist ja enne täitemenetluse algatamist. Iseenesest on õige kostja 5 väide, et

alusel esitatud hagi eesmärgiks on täidetavuse kõrvaldamine. Täidetavuse kõrvaldamine ei pea olema tingimata täielik, nagu leiab kostja. See võib olla ka osaline. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, nagu ei saaks

§ 221alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt rahuldada.

Selline seisukoht ei ole kooskõlas

§ 221mõttega.

Kohus võib

§ 221

alusel esitatud hagi lahendades teha kindlaks, kas ja millises suuruses on sundtäitmine lubatav. 19. Ekslik on ka kostja seisukoht, nagu oleks hageja valinud oma õiguste kaitseks ebaõige kaitsevahendi ja hageja oleks võinud kaitsta oma õigusi tuvastushagi esitamisega TsMS § 368 lg-te 1 või 2 alusel. TsMS § 368 lg 1 järgi esitatava tuvastushagi rahuldamine ei kõrvalda kohtuotsuse sundtäidetavust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 tõlgendanud TsMS § 368 lg-t 2 selliselt, et tegemist on spetsiifilise tuvastusnõudega, mille esitamiseks piisab õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagiavalduses tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust täitedokumendi täitmise viisi üle. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et TsMS § 368 alusel esitatava hagi menetlemine on menetlusosalistele vähem koormavam ja kulukam kui

§ 221alusel esitatud hagi menetlemine.

1. Kostja jätab tähelepanuta ka selle, et hageja ei tuginenud hagi esitades üksnes nõude osalisele täitmisele teise solidaarvõlgniku poolt, vaid ka asjaoludele, et kogu võla tasumine on ajatatud ja võlg on pandiga tagatud. Seega oli poolte vahel ka materiaalõiguslik vaidlus selle üle, kas nõue on selliste asjaolude esinemisel üldse täidetav ja kas võlausaldaja peaks realiseerima nõude tagamiseks seatud kinnispandi. Maakohus leidis, et eelnimetatud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ja seda ei ole vaidlustatud. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei esitanud kohtutäiturile maksedokumente nõude osalise täitmise kohta. Hagejal selliseid dokumente ei ole, kuna võla tasus osaliselt teine solidaarvõlgnik. Hageja väitel puudusid tal andmed selle kohta, kui suure osa võlast OÜ Kodux Ehitus tasus ning Maksu-ja Tolliamet talle sellekohast teavet ei andnud. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus esitas hageja maakohtule taotluse kostjalt ja OÜ-lt Kodux Ehitus andmete väljanõudmiseks tegeliku võla suuruse kohta, mille kohus ka rahuldas (t lk 105-108,111-112). Seega sai hageja alles kohtumenetluse käigus teada OÜ Kodux Ehitus poolt tasutud summa ja võlgnevuse suuruse.
2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotuses märgitu kohaselt jaotas kohus 90% menetluskuludest. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab esimese astme kohtus kantud menetluskulud 61% ulatuses hageja kanda ja 39% ulatuses kostja kanda. Maakohus tegi arvutusvea, mille parandamiseks oleks kostja võinud pöörduda TsMS § 447 lg 2 alusel ka maakohtu poole. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse sisuliselt muutmata, täpsustades üksnes menetluskulude jaotust, kannab TsMS § 171 lg 2 järgi kõik apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuse esitanud kostja, Eesti Vabariik. G.Kivinurm K.Paal A.Tänav 6