) § 38 ning § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel AS SEB Pank kehtestama juriidilise isiku OÜ Forix Works arvelduskontole kasutamise piirang 30 ööpäevaks alates 17.10.
lg-le 1 võib kehtestada konto kasutamise piirangu 30 ööpäevaks ning sama paragrahvi lg 3 alusel võib konto kasutamist piirata veel 60 ööpäevaks. 17.10.2008 ja 13.11.2008 ettekirjutustega oli kaebaja konto kasutamist piiratud kokku 90 ööpäevaks.
lg 5 kohaselt võib vara käsutamist piirata kauemaks kui lg-s 3 nimetatud ajaks (60 ööpäeva) juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlust alustatud ei ole. Seega puudus vastustajal õigus pikendada 16.01.2009 ettekirjutusega konto kasutamise piiranguid üle
Ettekirjutuse tegemisel on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust ning sellest ei nähtu kaalutlused, millest lähtudes akt anti. Seoses sellega, et HMS § 61 lg 2 kohaselt kaotas 16.01.2009 ettekirjutus selles määratud konto kasutamise piirangu tähtaja lõppemisel kehtivuse, esitas kaebuse esitaja 11.03.2009 taotluse muuta kaebuse nõuet ja palus viidatud ettekirjutuse tunnistada õigusvastaseks. 3. RAB 13.02.2009 ettekirjutusega nr 1-7/657 kohustati AS SEB Pank kehtestama OÜ Forix Works arvelduskontole kasutamise piirang alates 13.02.2009 kuni kriminaalmenetluses vara suhtes otsuse vastuvõtmiseni. Ettekirjutus on tehtud eesmärgiga säilitada vara kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalasjas 09221000011 ja tuginedes
4. OÜ Forix Works esitas 11.03.2009 halduskohtule kaebuse, milles paluti RAB 13.02.2009 ettekirjutus nr 1-7/657 tunnistada õigusvastaseks. 09.02.2009 on RAB teinud määruse, millega lõpetati kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlus ning saadeti väärteotoimik Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ei
sätetest ega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 31 tulene, et RAB oleks uurimisasutus, kellel on kriminaalmenetluse raames õigus seada vara käsutamise piiranguid. Kaebuse täpsustuses (tl 91-92) märkis kaebuse esitaja tuvastamisnõude esitamise põhjendatud huvina võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue, kui kriminaalmenetluse raames leiab kinnitust kaebuse esitaja tehingute seaduslikkus ning fakt, et tegemist ei ole rahapesuga. 5. RAB vastuses paluti jätta kaebused rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) 17.10.2008 ja 13.11.2008 ettekirjutuste faktiliseks aluseks oli raha kahtlane päritolu, seejuures eeldati, et OÜ Forix Works tegelik omanik ja juhataja on L. Peetrimäe. RAB 16.01.2009 ettekirjutusega nr 1-7/232 uue piirangu seadmise tingisid ekspertiisiaktist ilmnenud asjaolud ja RAB poolt kogutud andmed, millest nähtuvalt kaebaja ainuomanik ja ainus juhatuse liige L. Peetrimäe ei osale tehingutes, mis on tehtud ettekirjutuses märgitud pangakontol, L. Peetrimäe on variisik ja tehinguid teeb varjatult keegi tundmatu. Samas ei saanud kindlaks teha 2
lg-test 1, 3 ja 5 tulenevalt võib RAB piirata vara käsutamist üle 60 päeva üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. 16.01.2009 ettekirjutuse koostamise hetkeks kriminaalmenetlust alustatud ei olnud. Seega puudus vastustajal õigus 16.01.2009 kaebaja vara käsutamise jätkuvaks piiramiseks ja viidatud ettekirjutus on õigusvastane; 2) RAB 13.02.2009 ettekirjutuse koostamise hetkeks oli kriminaalmenetlus alustatud. Kuna puuduvad andmed, et vajadus vara säilimise tagamiseks oleks kaevatava ettekirjutuse koostamise hetkeks ära langenud, oli piirangu kehtestamine 13.02.2009 ettekirjutusega seaduslik. Kohus ei nõustu kaebajaga, nagu välistaks kriminaalmenetluse alustamine vara käsutamise piirangute seadmise
alusel.
lg-s 5 on sõnaselgelt sätestatud RAB võimalus piirata vara käsutamist ka juhul, kui on alustatud kriminaalmenetlust. Kaebaja tõlgenduse korral kaotab
Ka süstemaatiline lähenemine toetab esitatud seisukohta.
ei reguleeri kriminaalmenetlust ja vaidlusalune tekstiosa asub
mõtte kohaselt on vara käsutamise piiramine mõeldav kauemaks kui
lg-tes 1 ja 3 märgitud ajaks juhul, kui kriminaalmenetlus on alustatud nendes lõigetes sätestatud tähtaja jooksul. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole menetlust alustatud ja RAB on kohustatud
ei sea § 40 lg 5 rakendamisele piirangut, et kriminaalmenetlus peab olema alustatud sama paragrahvi lg-tes 1 või 3 sätestatud tähtaja jooksul.
eesmärk on peatada võimaliku kuritegeliku vara ringlus kuni selguse saamiseni ja kuriteotunnuste ilmnemisel tagada rahapesu objektiks oleva vara säilimine konfiskeerimiseni. Riigi õigussüsteemi efektiivsuse tagamiseks on oluline, et kriminaaltulu tuvastamise meetmeid kasutataks võimalikult kiiresti, et hoida ära vara muundamine või „peitmine“ süüteo toimepanija poolt konfiskeerimise vältimise või muul eesmärgil. Sellest tulenevalt on RAB-le antud seadusega laialdased õigused rakendada halduskonfiskeerimist. Kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral kinnitust enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist, lõpetab RAB
lg 4 kohaselt viivitamata vara käsutamise piirangud.
lg-t 5 tuleb mõista selliselt, et teatud juhtudel, kui rahapesukahtluse kontrolli käigus uuritav rahapesuskeem laieneb niivõrd, et uurimisasutusele saadetava materjali analüüs võtab palju aega ja uurimisasutus ei ole kohe valmis rakendama KrMS § 142 sätteid, kuid vara säilimine on tarvis kindlustada, võib RAB oma haldusaktiga piirata vara käsutamist kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Täiendava kindluse piirangu õiguspärasuses annab fakt, et kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja isikute õiguse riive läheb prokuratuuri kontrolli alla. Eriti vajalik on säte juhul, kui uurimine laieneb teistesse riikidesse ja kriminaalmenetlus alustatakse teises riigis. Rahvusvahelise õigusabipalve vormistamine ja saatmine vara arestiks teises riigis nõuab samuti palju aega. KarS § 8 järgi on rahapesu rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu suunatud kuritegu ning Eestil on rahvusvahelised kohustused rahapesu vastu võitlemisel, sh kohustus abistada rahapesu objektiks oleva vara säilimisel. Apellant ja tema kliendid on väike osa enam kui neljakümnest uurimise all olevast isikust Läti Vabariigi finantspolitseis menetletavas kriminaalasjas; 2) Apellandile ei saa majanduslikku kahju tekkida, kuna RAB-le esitatud lepingud ja kassaorderid on võltsitud ning järelikult on tühiste lepingute alusel võetud kohustused fiktiivsed. Osaühingu omanik ja juhataja on tegelikult variisik ning tehinguid tegi varjatult keegi tundmatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonimenetluses ei vaielda enam RAB 16.01.2009 ettekirjutuse nr 1-7/232 üle. Vaidluse objektiks on RAB 13.02.2009 ettekirjutus nr 1-7/657. 10. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise suhtes on apellant esile toonud võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue (vt kaebuse täpsustus tl 91-92). Kaebuse täpsustuses ei ole apellant seletanud, milles tema võimalik kahju seisneb, kuid esialgse õiguskaitse taotlust oli kaebaja põhjendanud väitega, et ettekirjutuse täitmise tõttu pole tal võimalik täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, millega kaasnevad lepingutest tulenevad sanktsioonid leppetrahvide näol. RAB leiab, et apellandile ei saanud majanduslikku kahju tekkida, kuna RAB-le esitatud lepingud ja kassaorderid on võltsitud ning järelikult on tühiste lepingute alusel võetud kohustused fiktiivsed. 4
lg-le 5 seetõttu, et kriminaalmenetlust ei oldud alustatud
lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegadel, mis kohaldusid eelmiste ettekirjutustega vara käsutamise piiramisele, ja seetõttu, et pärast kriminaalmenetluse alustamist saab väidetava rahapesu objektiks olevat vara arestida üksnes KrMS §-s 142 ettenähtud korras, millest käesoleval juhul ei ole kinni peetud. Teatavasti arestitakse KrMS § 142 lg 2 kohaselt vara prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. 12. Esmalt kontrollib ringkonnakohus apellandi väidet, et kriminaalmenetluse alustamisel on konto kasutamise piiramine võimalik üksnes KrMS-s (§ 142) sätestatud alustel ja korras. Kõigepealt tuleb nentida, et
ei sisalda sätet, mis seaks selle seaduse §-s 40 reguleeritud RAB pädevuse kehtestada kontol oleva vara käsutuspiirangut sõltuvusse kriminaalmenetluse alustamisest sellel kontol oleva vara kasutamise asjaolude suhtes. Erinevalt kehtivast seadusest täpsustas
eelmise, kuni 28.01.2008 kehtinud redaktsiooni analoogilise sisuga § 152 lg 2 viimane lause, et kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust, toimub vara arestimine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale. Kehtiva
seletuskiri märgib § 40 kohta, et selle „lõigetes 4—7 toodud regulatsioon on sarnane kehtiva õigusliku olukorraga“, kuid sellest ei saa veel järeldada, et seadusandja sooviks oli tuua eelmise
lg 2 viimases lauses toodud piirang üle kehtiva
MS § 142 sätestab
§-s 40 reguleerituga (vara käsutamise piiramine) sarnase sisuga instituudi (vara arestimine), ei saa järeldada, et alates kriminaalmenetluse alustamisest ei ole
Nimelt tuleb eristada riikliku järelevalve menetluse ning süüteomenetluse (kriminaal- ja väärteomenetluse) toimingute sooritamise õiguslikke aluseid.
MS § 142 ei reguleeri RAB poolt
-s sätestatud ülesannete täitmist, kuivõrd RAB ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-65-07 (p 17) selgitanud, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus) ning järelevalvemenetlus võib jätkuda ka väärteomenetluse alustamisel. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, nagu võtaks kriminaalmenetluse alustamine järelevalveorganilt õiguse sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toiminguga sisult kattuvat toimingut. Kriminaalmenetlusega paralleelselt
alusel vara käsutamise piiramise võimalust kinnitab ka
§-s 40 sätestatud alustel ja korras. 13. Apellant leiab, et õigus seada
lg 5 alusel vara käsutamisele täiendavaid piiranguid ei ole kohaldatav olukorras, kus
lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul kriminaalmenetluse alustamata jätmise tõttu on seni kohaldatud piirangud
Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtule pole arusaadav, millel see apellandi seisukoht põhineb. Et piirata
lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad
lg-s 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Kui 13.02.2009 ettekirjutuse tegemise ajaks olid need eeldused täidetud, on ettekirjutus õiguspärane. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et 13.02.2009 ettekirjutuse nr 1-7/657 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust alustatud. Pealegi on viide
lg-le 4 asjakohatu – käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et vara legaalne päritolu oleks vara käsutamise varasemate piirangute ajal leidnud tõendamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.