← Eesti

3-09-133/66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-133

) § 38 ning § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel AS SEB Pank kehtestama juriidilise isiku OÜ Forix Works arvelduskontole kasutamise piirang 30 ööpäevaks alates 17.10.

  1. Ettekirjutuse põhjenduse kohaselt kontrollib andmebüroo rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. RAB 13.11.2008 ettekirjutusega nr 1-7/3394 kohustati AS SEB Pank kehtestama samale arvelduskontole kasutamise piirang 60 ööpäevaks alates 16.11.
  2. Ettekirjutuse põhjenduse koha- 3-09-133 selt kontrollib andmebüroo rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. 17.10.2008 ettekirjutusega kehtestati konto kasutamise piirang 30 ööpäevaks, et välja selgitada kontol liikunud rahaliste vahendite legaalne päritolu. Nimetatud piirangu kehtimise ajal ei ole äriühingu juhatuse liige esitanud tõendeid kontol liikunud rahaliste vahendite legaalse päritolu kohta. Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo 16.01.2009 ettekirjutusega nr 1-7/232 kohustati AS SEB Pank kehtestama samale arvelduskontole kasutamise piirang 30 ööpäevaks alates 16.01.
  3. Ettekirjutuse põhjenduse kohaselt kontrollib andmebüroo rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Ilmnenud on uued asjaolud ja on alust arvata, et kontol olevad rahalised vahendid on saadud ebaseaduslikult.
  4. OÜ Forix Works esitas 19.01.2009 halduskohtule kaebuse, milles paluti RAB 16.01.2009 ettekirjutus nr 1-7/232 tühistada. Vastavalt

§ 40

lg-le 1 võib kehtestada konto kasutamise piirangu 30 ööpäevaks ning sama paragrahvi lg 3 alusel võib konto kasutamist piirata veel 60 ööpäevaks. 17.10.2008 ja 13.11.2008 ettekirjutustega oli kaebaja konto kasutamist piiratud kokku 90 ööpäevaks.

§ 40

lg 5 kohaselt võib vara käsutamist piirata kauemaks kui lg-s 3 nimetatud ajaks (60 ööpäeva) juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlust alustatud ei ole. Seega puudus vastustajal õigus pikendada 16.01.2009 ettekirjutusega konto kasutamise piiranguid üle

§ 40lg-s 3 nimetatud tähtaja.

Ettekirjutuse tegemisel on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust ning sellest ei nähtu kaalutlused, millest lähtudes akt anti. Seoses sellega, et HMS § 61 lg 2 kohaselt kaotas 16.01.2009 ettekirjutus selles määratud konto kasutamise piirangu tähtaja lõppemisel kehtivuse, esitas kaebuse esitaja 11.03.2009 taotluse muuta kaebuse nõuet ja palus viidatud ettekirjutuse tunnistada õigusvastaseks. 3. RAB 13.02.2009 ettekirjutusega nr 1-7/657 kohustati AS SEB Pank kehtestama OÜ Forix Works arvelduskontole kasutamise piirang alates 13.02.2009 kuni kriminaalmenetluses vara suhtes otsuse vastuvõtmiseni. Ettekirjutus on tehtud eesmärgiga säilitada vara kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalasjas 09221000011 ja tuginedes

§ 40lg-le 5.

4. OÜ Forix Works esitas 11.03.2009 halduskohtule kaebuse, milles paluti RAB 13.02.2009 ettekirjutus nr 1-7/657 tunnistada õigusvastaseks. 09.02.2009 on RAB teinud määruse, millega lõpetati kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlus ning saadeti väärteotoimik Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ei

sätetest ega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 31 tulene, et RAB oleks uurimisasutus, kellel on kriminaalmenetluse raames õigus seada vara käsutamise piiranguid. Kaebuse täpsustuses (tl 91-92) märkis kaebuse esitaja tuvastamisnõude esitamise põhjendatud huvina võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue, kui kriminaalmenetluse raames leiab kinnitust kaebuse esitaja tehingute seaduslikkus ning fakt, et tegemist ei ole rahapesuga. 5. RAB vastuses paluti jätta kaebused rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) 17.10.2008 ja 13.11.2008 ettekirjutuste faktiliseks aluseks oli raha kahtlane päritolu, seejuures eeldati, et OÜ Forix Works tegelik omanik ja juhataja on L. Peetrimäe. RAB 16.01.2009 ettekirjutusega nr 1-7/232 uue piirangu seadmise tingisid ekspertiisiaktist ilmnenud asjaolud ja RAB poolt kogutud andmed, millest nähtuvalt kaebaja ainuomanik ja ainus juhatuse liige L. Peetrimäe ei osale tehingutes, mis on tehtud ettekirjutuses märgitud pangakontol, L. Peetrimäe on variisik ja tehinguid teeb varjatult keegi tundmatu. Samas ei saanud kindlaks teha 2

(6)3-09-133 raha legaalset päritolu. Tekkis kahtlus, et RAB-le esitatud lepingud ja kassaorderid on võltsitud ja seega on lepingud tühised, milleks määrati ekspertiis. Seega anti 16.01.2009 ettekirjutus olukorras, kus väidetavalt OÜ-le Forix Works kuuluv arvelduskonto oli tundmatu isiku kontrolli all, kes tegi selle abil rahapesukahtlusega tehinguid; 2) RAB 13.02.2009 ettekirjutuse nr 1-7/657 koostamise hetkel oli põhjendatud kahtlus, et ettekirjutuses märgitud pangakontol olevad rahalised vahendid on rahapesu objektiks olev vara. Rahapesukahtluse kontrolli ja väärteomenetluse käigus kogutud kaebaja majandustegevust käsitlevatest dokumentidest selgus, et osaühing pakub maksevahendaja teenust, mida kasutasid Läti Vabariigis tegutsevad varifirmad tehingute tegelike eesmärkide varjamiseks. Kuna RAB-l ei õnnestunud kindlaks teha OÜ Forix Works tegelikku kasutajat ning tuvastada vara legaalset päritolu ning kogutud faktilised asjaolud viitasid kuriteo tunnustele, saatis RAB materjali 10.02.2009 uurimisasutusele. Edastatud materjali põhjal alustas Keskkriminaalpolitsei 13.02.2009 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 394 tunnustel. 13.02.2009 ettekirjutus kooskõlastati ka riigiprokuröriga. Ettekirjutuses oli toodud ka kriminaalasja number, mis tõendab, et selle koostamise ajaks oli kriminaalmenetlus alustatud. 6. Tallinna Halduskohtu 08.09.2009 otsusega tunnistati RAB 16.01.2009 ettekirjutus nr 1-7/232 õigusvastaseks, muus osas jäeti kaebused rahuldamata. Põhjendused: 1) RAB 16.01.2009 ettekirjutuse koostamise hetkeks oli kaebaja arvelduskonto kasutamist piiratud kokku üle 60 päeva (vt 17.10.2008 ettekirjutus nr 1-7/2990 ja 13.11.2008 ettekirjutus nr 17/3394).

§ 40

lg-test 1, 3 ja 5 tulenevalt võib RAB piirata vara käsutamist üle 60 päeva üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. 16.01.2009 ettekirjutuse koostamise hetkeks kriminaalmenetlust alustatud ei olnud. Seega puudus vastustajal õigus 16.01.2009 kaebaja vara käsutamise jätkuvaks piiramiseks ja viidatud ettekirjutus on õigusvastane; 2) RAB 13.02.2009 ettekirjutuse koostamise hetkeks oli kriminaalmenetlus alustatud. Kuna puuduvad andmed, et vajadus vara säilimise tagamiseks oleks kaevatava ettekirjutuse koostamise hetkeks ära langenud, oli piirangu kehtestamine 13.02.2009 ettekirjutusega seaduslik. Kohus ei nõustu kaebajaga, nagu välistaks kriminaalmenetluse alustamine vara käsutamise piirangute seadmise

alusel.

§ 40

lg-s 5 on sõnaselgelt sätestatud RAB võimalus piirata vara käsutamist ka juhul, kui on alustatud kriminaalmenetlust. Kaebaja tõlgenduse korral kaotab

§ 40lg 5 oma mõtte.

Ka süstemaatiline lähenemine toetab esitatud seisukohta.

ei reguleeri kriminaalmenetlust ja vaidlusalune tekstiosa asub

  1. peatükis, mis sätestab RAB pädevuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sh võimalused rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral vara käsutamise piiramiseks. Kaevatava ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mistõttu viited kriminaalmenetlusele ja selle korda sätestavale KrMS-le ei ole asjakohased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. OÜ Forix Works apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega tuvastada RAB 13.02.2009 ettekirjutuse õigusvastasus. Põhjendused:

§ 40

mõtte kohaselt on vara käsutamise piiramine mõeldav kauemaks kui

§ 40

lg-tes 1 ja 3 märgitud ajaks juhul, kui kriminaalmenetlus on alustatud nendes lõigetes sätestatud tähtaja jooksul. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole menetlust alustatud ja RAB on kohustatud

§ 40lg-st 4 tulenevalt vara käsutamise piirangud lõpetama, ei anna viidatud seaduse § 3

(6)3-09-133 40 lg 5 õigust uuesti kehtestada vara käsutamise piiranguid mistahes ajal pärast kriminaalmenetluse alustamist. Pärast kriminaalmenetluse alustamist tagatakse kriminaalmenetlus KrMS sätete järgi. Vastavalt KrMS § 142 sätetele võib väidetava rahapesu objektiks olevat vara arestida üksnes eeluurimise kohtuniku loal. 8. RAB palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1)

ei sea § 40 lg 5 rakendamisele piirangut, et kriminaalmenetlus peab olema alustatud sama paragrahvi lg-tes 1 või 3 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 40

eesmärk on peatada võimaliku kuritegeliku vara ringlus kuni selguse saamiseni ja kuriteotunnuste ilmnemisel tagada rahapesu objektiks oleva vara säilimine konfiskeerimiseni. Riigi õigussüsteemi efektiivsuse tagamiseks on oluline, et kriminaaltulu tuvastamise meetmeid kasutataks võimalikult kiiresti, et hoida ära vara muundamine või „peitmine“ süüteo toimepanija poolt konfiskeerimise vältimise või muul eesmärgil. Sellest tulenevalt on RAB-le antud seadusega laialdased õigused rakendada halduskonfiskeerimist. Kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral kinnitust enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist, lõpetab RAB

§ 40

lg 4 kohaselt viivitamata vara käsutamise piirangud.

§ 40

lg-t 5 tuleb mõista selliselt, et teatud juhtudel, kui rahapesukahtluse kontrolli käigus uuritav rahapesuskeem laieneb niivõrd, et uurimisasutusele saadetava materjali analüüs võtab palju aega ja uurimisasutus ei ole kohe valmis rakendama KrMS § 142 sätteid, kuid vara säilimine on tarvis kindlustada, võib RAB oma haldusaktiga piirata vara käsutamist kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Täiendava kindluse piirangu õiguspärasuses annab fakt, et kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja isikute õiguse riive läheb prokuratuuri kontrolli alla. Eriti vajalik on säte juhul, kui uurimine laieneb teistesse riikidesse ja kriminaalmenetlus alustatakse teises riigis. Rahvusvahelise õigusabipalve vormistamine ja saatmine vara arestiks teises riigis nõuab samuti palju aega. KarS § 8 järgi on rahapesu rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu suunatud kuritegu ning Eestil on rahvusvahelised kohustused rahapesu vastu võitlemisel, sh kohustus abistada rahapesu objektiks oleva vara säilimisel. Apellant ja tema kliendid on väike osa enam kui neljakümnest uurimise all olevast isikust Läti Vabariigi finantspolitseis menetletavas kriminaalasjas; 2) Apellandile ei saa majanduslikku kahju tekkida, kuna RAB-le esitatud lepingud ja kassaorderid on võltsitud ning järelikult on tühiste lepingute alusel võetud kohustused fiktiivsed. Osaühingu omanik ja juhataja on tegelikult variisik ning tehinguid tegi varjatult keegi tundmatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonimenetluses ei vaielda enam RAB 16.01.2009 ettekirjutuse nr 1-7/232 üle. Vaidluse objektiks on RAB 13.02.2009 ettekirjutus nr 1-7/657. 10. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise suhtes on apellant esile toonud võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue (vt kaebuse täpsustus tl 91-92). Kaebuse täpsustuses ei ole apellant seletanud, milles tema võimalik kahju seisneb, kuid esialgse õiguskaitse taotlust oli kaebaja põhjendanud väitega, et ettekirjutuse täitmise tõttu pole tal võimalik täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, millega kaasnevad lepingutest tulenevad sanktsioonid leppetrahvide näol. RAB leiab, et apellandile ei saanud majanduslikku kahju tekkida, kuna RAB-le esitatud lepingud ja kassaorderid on võltsitud ning järelikult on tühiste lepingute alusel võetud kohustused fiktiivsed. 4

(6)3-09-133 Riigikohtu praktikas on kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus aktsepteeritud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina. Riigikohus on märkinud (vt lahendid nr 3-3-111-02, p 15 ja 3-3-1-88-09, p 11), et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta; seda saab teha vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Riigikohus leidis (vt lahend nr 3-3-1-88-09, p 11), et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodud põhjusel ei pea ringkonnakohus kaebeõiguse kindlakstegemiseks käesolevas asjas võimalikuks hakata kontrollima, kas RAB väited rahapesu toimepanemise ning kaebuse esitaja kohustuste fiktiivsuse kohta on õiged. Kuna kahjunõude põhjendatus sõltub nende faktiliste asjaolude hindamisest, ei saa kahjunõuet käesoleval hetkel pidada ilmselgelt perspektiivituks. 11. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei saanud apellandi arvates ettekirjutuse nr 1-7/657 andmisel tugineda

§ 40

lg-le 5 seetõttu, et kriminaalmenetlust ei oldud alustatud

§ 40

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegadel, mis kohaldusid eelmiste ettekirjutustega vara käsutamise piiramisele, ja seetõttu, et pärast kriminaalmenetluse alustamist saab väidetava rahapesu objektiks olevat vara arestida üksnes KrMS §-s 142 ettenähtud korras, millest käesoleval juhul ei ole kinni peetud. Teatavasti arestitakse KrMS § 142 lg 2 kohaselt vara prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. 12. Esmalt kontrollib ringkonnakohus apellandi väidet, et kriminaalmenetluse alustamisel on konto kasutamise piiramine võimalik üksnes KrMS-s (§ 142) sätestatud alustel ja korras. Kõigepealt tuleb nentida, et

ei sisalda sätet, mis seaks selle seaduse §-s 40 reguleeritud RAB pädevuse kehtestada kontol oleva vara käsutuspiirangut sõltuvusse kriminaalmenetluse alustamisest sellel kontol oleva vara kasutamise asjaolude suhtes. Erinevalt kehtivast seadusest täpsustas

eelmise, kuni 28.01.2008 kehtinud redaktsiooni analoogilise sisuga § 152 lg 2 viimane lause, et kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust, toimub vara arestimine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale. Kehtiva

seletuskiri märgib § 40 kohta, et selle „lõigetes 4—7 toodud regulatsioon on sarnane kehtiva õigusliku olukorraga“, kuid sellest ei saa veel järeldada, et seadusandja sooviks oli tuua eelmise

§ 152

lg 2 viimases lauses toodud piirang üle kehtiva

§ 40lg-s 5 toodud regulatsiooni, pigem võib tegemist olla seletuskirja ebaülevaatlikkuse ja ebatäpsusega. Sellest, et Kr

MS § 142 sätestab

§-s 40 reguleerituga (vara käsutamise piiramine) sarnase sisuga instituudi (vara arestimine), ei saa järeldada, et alates kriminaalmenetluse alustamisest ei ole

§ 40enam kohaldatav.

Nimelt tuleb eristada riikliku järelevalve menetluse ning süüteomenetluse (kriminaal- ja väärteomenetluse) toimingute sooritamise õiguslikke aluseid.

§ 40ei reguleeri kriminaalmenetlust ja Kr

MS § 142 ei reguleeri RAB poolt

-s sätestatud ülesannete täitmist, kuivõrd RAB ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-65-07 (p 17) selgitanud, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus) ning järelevalvemenetlus võib jätkuda ka väärteomenetluse alustamisel. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, nagu võtaks kriminaalmenetluse alustamine järelevalveorganilt õiguse sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toiminguga sisult kattuvat toimingut. Kriminaalmenetlusega paralleelselt

§ 40

alusel vara käsutamise piiramise võimalust kinnitab ka

§ 40lg 6, mille kohaselt „rahapesu andmebüroo ja uurimisasutus võivad va5

(6)3-09-133 ra käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest.“ Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et RAB-l säilis vaatamata kriminaalmenetluse alustamisele õigus kaebuse esitaja konto kasutamise piiramiseks

§-s 40 sätestatud alustel ja korras. 13. Apellant leiab, et õigus seada

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamisele täiendavaid piiranguid ei ole kohaldatav olukorras, kus

§ 40

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul kriminaalmenetluse alustamata jätmise tõttu on seni kohaldatud piirangud

§ 40lg 4 kohaselt tulnud lõpetada.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtule pole arusaadav, millel see apellandi seisukoht põhineb. Et piirata

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad

§ 40

lg-s 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Kui 13.02.2009 ettekirjutuse tegemise ajaks olid need eeldused täidetud, on ettekirjutus õiguspärane. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et 13.02.2009 ettekirjutuse nr 1-7/657 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust alustatud. Pealegi on viide

§ 40

lg-le 4 asjakohatu – käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et vara legaalne päritolu oleks vara käsutamise varasemate piirangute ajal leidnud tõendamist.

  1. Eeltoodud põhjustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  2. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.