KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2010. a, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 26.11.2009.a esitas AS Swedbank kohtule hagi JVvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Ego kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000.00 krooni ulatuses. Kostja jättis oma lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista kokku 35 745.45 krooni, millest põhivõlgnevus 29 831.56 krooni, intress 26.52 krooni, viivis 5 887.37 krooni. 05.10.

1. a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 6 000 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja arvelduskrediiti tagastanud, mistõttu moodustab võlgnevus kokku 7 909.34 krooni, millest põhiosa on 6 000 krooni, intress 358.82 krooni ja viivis 1 550.52 krooni. 08.12.
2. a sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millekohaselt võimaldas hageja kostjale sularahalimiiti summas 3 000 krooni ja krediidilimiiti summas 5 000 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale 6 457.68 krooni, millest põhiosa 2 276.77 krooni, teenustasud 86.92 krooni, aastamaks 300 krooni ja viivis 3 793.99 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 381.08 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 50 112.47 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (38 108.33 krooni) seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) alates 26.11.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus

§ 317lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks.

Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise 2

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 7 600 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni.). Karin Sonntak Kohtunik 3