Tsiviilasi nr: 2-09-23204 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2010, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 655 lg 1 esimene lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Seega pole lepingu ülesütlemise eelduseks töövõtja poolne lepingu rikkumine. Lepingu ülesütlemine on kehtiv. 7.

§ 195

lg 5 esimene lause sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Hageja väitel on arvutisse installeeritud programm blokeeritud, seal puudub hageja andmebaas ja see ei ole tõlgitud eesti keelde. Kostja ei ole nimetatule selgesõnaliselt vastu vaielnud. Kostja üksnes märkis, et hageja on minetanud õiguse tugineda kohustuse rikkumisele, kuna hageja ei teatanud puudustest õigeaegselt ega kirjeldanud puudusi piisava täpsusega. 8.

§ 645

lg 1 p 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leidis, et hageja poolt viidatud puudused (programmi blokeerimine, hageja andmebaasi puudumine programmis ja eesti keelde tõlkimata jätmine) on tekkinud töövõtja poolt vähemalt raske hooletuse tõttu. Seega on hagejal õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning õigus keelduda tehtud töö vastuvõtmisest. Kuna kostja ei ole hagejale lepingutingimustele vastavat töö esimest etappi üle andnud, on hagejal õigus nõuda 15 481,60 krooni tagastamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 481,60 krooni. Apellatsioonkaebus 9. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 10. Kuna hageja nõue oli tagastada ülesöeldud töövõtulepingu alusel kostjale üleantu, siis pidi kohus hindama poolte väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, kas kostja rikkus lepingut ja kui kostja lepingut rikkus, siis kas ta vastutab lepingu rikkumise eest. Nimetatu on oluline, et hinnata kostja tasunõude olemasolu. 3

§ 119lg 1 järgi.

Pooltevahelise lepingu omapäraks on asjaolu, et lepinguliste kohustuste täitmine oli võimalik poolte koostöö kaudu (lepingu p 1.1). Kostja ei saa kohandada arvutiprogrammi vastavalt hageja vajadustele, kui viimane ei tee selleks kostjaga koostööd. Programmi kohandamine pidi toimuma edasiste tööde käigus. Pärast uuringu teostamist hageja kostjaga enam ühendust ei võtnud ega reageerinud kostja telefonikõnedele ega ekirjadele. Kuna hageja sattus vastuvõtuviivitusse, mis oli tingitud tema enda tegevusetusest, siis kohaldus

§ 101

lg 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei kohaldu asjas

§ 655

lg 2, mis välistaks kostja

§ 655lg 1 järgse tasunõude.

Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 655

lg 1 teises lauses sätestatu.

§ 655

lg 1 järgse tasunõude tekkimise eelduseks ei ole töö lepingukohase üleandmise kohustuse täitmine nagu ekslikult leidis kohus. 12. Teostatud töid ja tasu hinnatakse lepingu ülesütlemise hetke järgses seisus. Hageja ei esitanud

§ 655

lg 1 järgseid tasunõude vähendamist õigustavaid tõendeid, vaid tugines lepingurikkumisele. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja täitis lepingut raskelt hooletult.

§ 645lg 1 p 1 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut rikkunud.

Kohus ei põhjendanud, milles seisnes kostja poolne raske hooletus ja miks kohtu poolt väidetavate puuduste esinemine on käsitletav raske hooletusena. Kumbki pool ei ole menetluses väitnud, et kostja on lepingut täitnud raskelt hooletult või lepingut rikkunud tahtlikult. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
3. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
4. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et pooled sõlmisid programmtoote paigaldus- ja häälestustööde teostamise lepingu. Kostja tugines asjaolule, et vaidlusaluse lepingu esemeks oli koostöö automatiseeritud arvestussüsteemi (arvutiprogrammi) loomise 4

§ 208

lg 1) ja litsentsilepingule (

§ 368lg 1), st tegemist võib olla segatüübilise lepinguga.

Müügilepingu ja töövõtulepingu eristamise tõlgendusreegel tuleneb seejuures

§ 208lg-s 2 sätestatust.

Lepingu liigi määratlemine on oluline lepingust tulenevate kohustuste sisu määratlemisel ja edasi õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduste kontrollimisel.

1. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et ütles pooltevahelise lepingu 22.09.2008.a üles, kuna kostja rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi, ei saavutanud ettenähtud tulemust ja hageja kaotas huvi lepingu täitmise vastu. Hageja on tuginenud asjaolule, et leping oli suunatud lõppresultaadile (hageja vajadustele vastav ja erinevates arvutites kasutatav arvutiprogramm). Kostja hinnangul puudus hagejal alus lepingust taganemiseks. Seega ei olnud pooltel üksmeelt juba selles, kas tegemist oli kestvuslepinguga, nimetatu on aga oluline õiguskaitsevahendi kohaldamise aluste kontrollimiseks. Lepingust võib teise poole kohustuse rikkumise korral reeglina taganeda, kestvuslepingu üles öelda, kusjuures põhiliseks erinevuseks lepingust taganemise ja ülesütlemise vahel on lepingu tagasitäitmine esimesel ja selle puudumine teisel juhul.
2. Töövõtuleping on suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele (

§ 635lg 1).

Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus (

§ 195lg 3).

Reeglina ei ole töövõtuleping kestvusleping ja seda ei muuda kestvuslepinguks ka võimalus töövõtulepingut

§ 655lg 1 järgi üles öelda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-60-05 p 11).

Hindamaks hageja 22.09.2008.a avalduse sisu, tuli kohtul võtta seisukoht, kas tegemist oli kestvuslepinguga ehk kas lepingul esinevad tunnused, mis võimaldaksid seda kestvuslepinguna kvalifitseerida. Töövõtuleping võib teatud juhtudel muutuda kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. 19. Kohus on hinnanud tööde valmimist üksnes lepingu lõppresultaadi osas. Samas leidis kohus, et leping tuli täita seitsmes etapis ja vaidlus puudub, et programm on paigaldatud ja tasutud 15’481.- kr. Kohus jättis analüüsimata kostja väited, et 15’481.- kr sisaldas programmi tooriku paigaldamise ja kasutuslitsentsi tasu ning järgmise etapina tegi kostja nn uuringu. Kohus ei selgitanud eelmenetluses välja, milles seisnesid lepingu üksikud etapid, millised olid poolte kohustused üksikute etappide lõikes ja millises ulatuses need täideti. Kohus ei andnud hinnangut väitele, kas kostja kohustuseks oli uuringu teostamine, kas sellega kaasnes hageja kaasabi kohustus, kas mõlemad pooled täitsid oma kohustuse ja kas hageja sattus uuringu vastuvõtmisega vastuvõtuviivitusse. Põhjendatud on apellandi väide, et kohus ei hinnanud otsuses poolte koostöö kohustuse aspekti. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, kas kostja teatas hagejale lepingu täitmist 5

§ 102

). Kostja esitatud ekirjavahetust kohus analüüsinud ei ole, samuti ei ole kohus märkinud, et ta tõendeid ei arvesta kas siis asjasse puutumatuse tõttu või muul põhjusel. 20. Kohus tegi pooltele üllatusliku otsuse ja väljus hagi piiridest, kui leidis, et ülesütlemine on kehtiv, kuna tellija võis lepingu

§ 655

lg 1 alusel igal ajal üles öelda ja kostja oli lepingu rikkumises süüdi raske hooletuse vormis. Kohus on nimetatud osas valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi ja kohtuotsus on seetõttu ka vastuoluline.

§ 655

lg 1 annab erandliku võimaluse öelda leping üles ilma erilise ajendi ja põhjuseta.

§ 655

lg-s 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (

§ 655lg 2).

Hageja tugines oma hagis just lepingu rikkumisele. Seega ei saa eeldusel, et kostja rikkus oluliselt lepingut, kohaldada

§ 655lg-s 1 sätestatut ja siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks lepingust taganemine.

21. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 6