esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 28 048,26 krooni, intress 6037,58 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1963,13 krooni ja viivis 15 650,26 krooni, kokku 51 699,23 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29,49% põhinõudelt, s.o 28 048,26 kroonilt, aastas alates 26.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
MS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava 2 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 6270 krooni ja lepingulise esindaja kulu katteks 500 krooni, kokku 6770 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.