Obsah (5)

§ 660§ 178§ 206§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-07-15472 Tsiviilasi AS EMT hagi Helar Võsa (Räiss) vastu võla ja viivise

§ 660lg 1, § 661 lg 1).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise kohta võivad pooled esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni (

§ 178lg 2).

ASJAOLUD 23.04.2007.a esitas AS EMT Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Helar Võsa’lt (avalduses Räiss) 21 096.14 krooni põhivõla ja 21095.14 krooni viivise saamiseks. 05.04.2007.a maksekorraldusega nr 1343 maksis Julianuse Inkasso Agentuur AS hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni riigilõivu. 25.10.2007.a tegi Pärnu Maakohus määrusega Helar Võsa’le maksettepaneku ning 28.02.2008.a määrusega maksekäsu põhivõla, viivise ja AS EMT menetluskulu tasumiseks. 12.11.2009.a esitas H.Võsa kohtule avalduse ja 26.11.2009.a määruskaebuse. 14.01.2010.a määrusega peatas kohus vaidlustatud maksekäsu täitmiseks alustatud täitemenetluse 039/2008/

1. 29.01.2010.a kohtumäärusega rahuldas kohus H.Võsa määruskaebuse, tühistas Pärnu Maakohtu 28.02.2008.a maksekäsu määruse, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse AS-i EMT avalduse osas H.Võsa vastu 42 191.28 krooni põhivõla ja viivise saamiseks ning alustas hagimenetlust. 01.03.2010.a maksis Julianus Inkasso OÜ 4750 krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072369, selgitusega „Täiendav riigilõiv, tsiviilasi nr 2-0715472“. 31.05.2010.a esitas AS EMT kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, summas 2500 krooni. 17.06.2010.a teatas H.Võsa kirjalikult, et on nõus hageja loobumisega hagist, et ta soovib oma menetluskulude hüvitamist, et tema menetluskuluks on 400 krooni riigilõivu ja 600 krooni postikulu ning et menetluskulude tasumise kohustus tuleb panna hagejale. Tsiviilasi nr 2-07-15472 KOHTU SEISUKOHT
2. Hageja loobumine hagist on tema seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, on ta õigustatud tagasi saama poole tsiviilasja menetluses tasutud riigilõivust, st 2500 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nimetatud kontole nr 332100020001 Sampo Pangas. 3.

§ 168

lg 2 mõtte kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 mõtte kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tsiviilasja materjalid kinnitavad, et hageja loobus hagist kostja vastu ning käesoleva määrusega lõpetas kohus tsiviilasja menetluse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega

§ 168

lg-te 2 ja 4 alusel kannab hageja käesoleva tsiviilasja menetluskulud, sealhulgas ka kostja menetluskulud, ja seda täies ulatuses. 3.

1. Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud 15.06.2010.a vastuses hageja loobumisavaldusele. Kostja on enda menetluskuludena nimetanud 400 krooni riigilõivu ja 600 krooni postikulu. Tsiviilasja materjalid kinnitavad, et 23.11.2009.a on Marge Räiss maksnud Rahandusministeeriumi vastavale kontole 400 krooni selgitusega „Helar Võsa, tsiviilasja nr 207-15472 määruskaebus“. Riigilõivu tasumise kohustus ja suurus määruskaebuse esitamisel on ette nähtud seadusega (riigilõivuseadus § 56 lg 20). Seega oli kulutuse tegemine riigilõivule eelmärgitud ulatuses vajalik ja põhjendatud. 3.
2. Kostja nimetatud 600 krooni postikulu on tsiviiltoimiku ja kostja menetluskulude taotluse alusel ilmselgelt ülepaisutatud. Tsiviilasja materjalid annavad tunnistust, et Helar Võsa on saatnud postiga kohtule järgmised menetlusdokumendid - 10.11.2009.a Avaldus (tl 21-22), 24.11.2009.a määruskaebus (tl 2526), 22.03.2010.a vastus-teade hagi menetlusse võtmise kohta nr 2-07-15472 (tl 108-114), 11.05.2010.a tähitud kiri (tl 131-134), 14.06.2010.a kiri (tl 143-144) ja 15.06.2010.a kiri, milles sisaldub nõusolek hageja loobumiseks hagist (tl 146). Nimetatud kirjade saatmiseks on tehtud kulutusi postmarkide ostmisele kokku 55 krooni (tl 20,27,115,135,145,147). Iseenesest võib mõistetavaks lugeda, et menetlusdokumentide postiga saatmiseks tuleb teha kulutusi ka ümbrikute soetamiseks. Arvestades kostja saadetud kirjade arvu, asjaolu, et kirjade saatmisel on kasutatud kõige lihtsamaid ümbrikke ning analoogsete ümbrike keskmist hinda, on usutav kulutus ümbrikele kokku mitte üle 5 krooni. Kokku postikulu 60 (55 + 5) krooni. Suuremas ulatuses postikulude tegemist käesoleva tsiviilasjaga seoses ei nähtu toimiku materjalidest ning neid pole selgitanud ja põhistanud ka kostja oma menetluskulude avalduses. Seega puuduvad igasugused andmed ja asjaolud selle kohta, et kostja oleks käesolevas tsiviilasjas teinud postikulusid muuks, kui menetlusdokumentide kohtule saatmiseks. Eeltoodut arvestades hindab kohus kostja põhjendatud postikuluks käesoleva tsiviilasja menetluses 60 krooni. 3.
3. Kostja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu (400 krooni riigilõivu + 60 krooni postikulu) peab hageja hüvitama kostjale täies ulatuses kostja nimetatud kontole. Maksedokumendile tuleb kohustuslikult märkida ka kostja nimetatud viitenumber ning selgitus. Sirje Lahesoo Kohtunik 2