Obsah (8)

§ 468§ 415§ 407§ 444§ 162§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16122 Tsiviil

§ 468lg 1 p 2).

5. Välja mõista IK ST kasuks menetluskulud summas 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või 221013921094 AS-is Swebank, mõlemal viitenumber 3100057358. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik ST esitas 06.04.2010.a hagi IK vastu lapsele elatis väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt poolte ühise tütre MK ülalpidamiseks elatise 2 500 krooni kuus alates 01.04.2010 ning tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2009 kuni 31.03.2010 eest saamata jäänud elatis kogusummas 10 500 krooni. Hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 07.05.2010 kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagis märgitud ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ega hiljem ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on 06.04.2010.a esitanud kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2 175 krooni. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamise kuupäevast. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 2 500 krooni kuus alates 01.04.2010 ning tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2009 kuni 31.03.2010 eest saamata jäänud elatis kogusummas 10 500 krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p.

2. Menetluskulud Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3100 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Lähtudes

§-st 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt

§ 175

lg 1 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 3 100 krooni. Nimetatud summa on mõistlik ning kooskõlas tehtud töö mahuga. Maie Seppo kohtunik