Obsah (7)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 94

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-27488 Otsuse teatavakstegemise 07.05. 2010. a, kohtukantselei kaudu aeg ja koht Harju Maakohtu Epp Haabsaar Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 101p 6 alusel rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust (toim lk 8) laenas kostja hagejalt 250 000.- krooni, kohustudes võlgnevuse igakuiste osamaksetega, mille suurus on 2500.- krooni, perioodil 25.09.

1. a kuni 25.09.
2. a hagejale välja maksma. Intressi tasumist leping ette ei näe. Nähtuvalt hageja omaksvõtust (toim lk 70) on kostja laenust 60 000.- krooni tagasi maksnud. Kostja väide, nagu oleks laen 90 000.- krooni ulatuses tasutud, tõendamist ei leidnud. Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest peab pool üldise tõendamisreegli kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (tsiviilasi nr 3-2-1-106-09). Tõendamise koormus lasus antud osas kostjal. Seega kuulub põhivõlg hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 94

lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise arvutamisel lähtub kohus seaduses sätestatud viivisest, sest muu kokkulepe puudus. Hageja poolt esitatud viivise arvutuste õigsuse võttis kostja kohtuistungil omaks. Seega kuulub hagi rahuldamisele ning kostja VO´lt tuleb hageja RSkasuks põhivõlg 190 000 krooni ja viivis 48 760 krooni välja mõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega antud juhul kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar