2-10-6297/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 15.06.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja nr. 2-10-6297 Hagi ese Elatise vähendamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõue 60 220 krooni Hagi hind Menetlusosalised Hageja: A Š isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xx-xx Kostja: K S isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-6297 jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2 Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 25.01.2006.a. otsusega mõisteti hagejalt välja igakuine elatisraha kostja kasuks S S (sünd.xx.xx.xxxx.a.) ja A S (sünd.xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks summas 2700 krooni. Hageja majanduslik olukord on viimastel aastatel halvenenud, kuna on 8.12.2009.a. alates töötu ning tema ülelpidamisel on abielust sündinud tütar S Š (sünd.x.xx.xxxx.a.). Majandusliku olukorra halvenemise tõttu on hagejal tekkinud elatisraha võlgnevus 44 920 krooni. Hageja palub temalt väljamõistetud elatisraha vähendada 1000 kroonile kuus ja teda tekkinud elatisraha võlgnevuse tasumisest vabastada. Elatisraha suuruse määramisel peaks kohus arvesse võtma hageja reaalseid majanduslikke võimalusi ning selle eesmärk ei tohiks olla hageja maksejõuetuks muutmine ning olukorra tekitamine, kus hageja ise muutuks ülalpeetavaks. Kostja seisukoht Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et hagiga ei nõustu ning palub selle jätta rahuldamata. Kuigi kostja elab oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxx, on tal xxxxxxx tuttavaid, kellega telefoni teel sidet peab. Sõprade kaudu on kostjale teada, et hageja valetab kohtule oma majandusliku olukorra kohta. Hageja töötab mitteametlikult, on ehitanud endale maja, kuhu on ka elama asunud ning korteri xxxxx tn.xx-xx üürile andnud 3200 krooni eest kuus. Seega saab hageja igakuiselt mitteametlikult nii palka kui ka üüritulu. Hageja on kostjale telefoni teel teatanud, et ei kavatse kostjale elatist maksta, kuna lapsed on kostja omad, elavad koos kostjaga ning on seega kostja probleem. Kostja leiab, et hageja on laste isana kohustatud neile elatist andma. Elu xxxxxxxxxxxxxxx on raskem kui Eestis. Kostja on toime tulnud tänu vanemate toetusele, kuid lapsi peaks üleval pidama nende ema ja isa, mitte vanavanemad. Kohtu seisukoht Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, kuna kostjal ei ole võimalik kohtuistungist osa võtta ning poolte poolt esitatud asjaolud on selged. PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse igakuine elatisraha kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Sama seaduse lg.4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so käesoleval ajal 2175 krooni. Hagejalt on välja mõistetud igakuine elatisraha kahele lapsele 2700 krooni kuus, mis teeb ühele lapsele 1350 krooni. Nimetatud summa on oluliselt alla seaduses ettenähtud minimaalmäära. Tulenevalt PS § 61 lg.6 ei ole kohustatud isiku töötus väljamõistetud elatisraha vähendamise aluseks. Töötus saab olla vaid ajutine, sest täiskasvanud isikul tuleb leida võimalus ennast elatada. Kui isikul on lapsed, on tal kohustus hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise vähemalt minimaalmääras. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatud A Š tütarde S ja A kasuks väljamõistetud elatisraha vähendada. PS § 71 lg.1 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda 3 tekkinud võlgnevust tasuda. Taotlust võlgnevuse tasumisest vabastamiseks põhjendab hageja oma töötusega. Hageja võlgnevus hagi esitamise ajal, so 9.02.2010.a. oli 44 920 krooni. Hagejal lõpetati tööleping 30.09.2009.a. Seega ei kujunenud võlgnevus, mille tasumisest hageja vabaneda soovib, tema töötuse perioodil. Kohtutäituri Õnne Pajuri teatisest nähtuvalt on hageja võlgnevus käesoleval ajal 49 830 krooni. K S on 2010.a. elatise nõude katteks kantud 15 875 krooni, millest enamus laekus võlgnikule kuulunud vara müügist. Kostja vastusest ja kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole hageja elatise maksmise kohustust (samuti Pärnu Maakohtu 25.01.2006.a. otsust) kunagi vabadahtlikult täitnud ega andnud S ja A elatist ka selles ulatuses, mis talle väidetavalt on jõukohane (so 1000 krooni kuus). Seega on elatisraha võlgnevus tekkinud hageja enda süül ning puuduvad mõjuvad põhjused, millised annaksid aluse hagejat selle tasumisest vabastada. Kohtunik: Anne Randjärv