← Eesti

2-09-50935/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-50935 Tsiviilasi CK hagi TK vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 40.500.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CK (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: TK (i.k. xxx elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista TKlt elatusraha tema poja KK, sündxxx.a., ülalpidamiseks CK kasuks perioodi 01.01.2009.a. – 12.03.2010.a. eest kokku summas 33.731,44 (kolmkümmend kolm tuhat seitsesada kolmkümmend üks krooni ja 44 senti) krooni ja alates 13.03.2010.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni, 4000.- (neli tuhat) krooni kuus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  4. Poolte abielust sündis xxx.a. poeg KK. Laps elab koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  5. Hageja palus 06.10.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatusraha poolte ühise lapse ülalpidamiseks 5696,20 krooni alates 05.10.2009.a. 19.02.2010.a. esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista elatise 4500.- krooni kuus alates 01.01.2009.a. Nimetatud summa sisaldab ka tulumaksu mille hageja peab elatise saamisel tasuma riigituludesse.
  6. Hageja väidetel ei ole kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud alates 01.01.2008.a. Kostja andis vaid lapsele taskuraha - 2008.a. rohkem, alates 2009.a. vähem. Alates 2009.aastast on vähenenud ka isa ja lapse suhtlemine ja koos vaba aja veetmine, samuti on vähenenud ostud lapsele riiete ostmiseks. Hageja väidetel ei ole laps oma isa juures pärast 2009.aasta detsembrikuud käinud.
  7. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 8700.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad transpordikulust 100.- krooni, elukindlustuse maksetest 500.- krooni, sidekuludest 240.- krooni, jalgpallitrennis käimise kulust 500.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, riiete ostmise kulust 1000.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust (sisaldab arvuti ostmisega, hooldamisega ja lisatarvikute ostmisega seotud kulusid + kulutusi kantseleikaupade ja koolitarvete ostmiseks) 600.- krooni, eluasemekulust koos interneti püsiühenduse kuludega summas 1500.- krooni, olmetarvete ostmise kulust (käterätid, voodipesu, padjad, tekid, televiisor, muusikakeskus, pesupesemisvahendid, rula, jalgratas, mobiiltelefon) 800.- krooni, kulutustest tervishoiule 250.- krooni ja toidurahast 3000.- krooni.
  8. Hageja väidetel oli tema keskmise palga suuruseks 2009.a. 17.127.- krooni ning tema ainukeseks varaks on poolte ühisvaraks olev korteriomand xxx, Tallinnas.
  9. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, KK pangakonto väljavõtte ja oma pangakonto väljavõtte, tõendi hagejale makstavast lastetoetusest, väljavõtte kinnistusraamatust, oma 2008.a. ja 2009.a. tuludeklaratsioonid, pangakonto väljavõtted, mis tõendavad kulutusi toidule, poja koolikohustuse täitmisega seotud kulutusi, elukindlustuse maksmist KK eest, jalgpallitrennis osalemisega seotud kulutusi, mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutusi, kaabeltelevisiooniga seotud kulutusi, transpordikulusid, eluasemekulusid, elektrienergia kasutamisega seotud kulutusi ja hageja palgatõendi. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk

(8)2
  1. Kostja on seisukohal, et hagi tema vastu elatise väljamõistmiseks on esitatud põhjendamatult, sest vastavalt 2007.a. detsembris sõlmitud poolte kokkuleppele ostis tema lapsele igakuiselt suuremaid riideid ja muud vajalikku ning kandis lapse arvele ka raha, millega täitiski oma lapse ülalpidamiskohustuse. Hageja on kasutanud lapse pangaarvet, kuhu kostja raha kandis, mida kinnitab näiteks asjaolu, et lapse pangakaardiga tehtud ostude eest on tasutud Merimetsa Selveris, mille lähedal asub hageja töökoht. Ka nähtub lapse pangakonto väljavõttest, et osa ostudest on tehtud väljaspool Tallinna, see kinnitab samuti, et lapse pangakaarti on kasutanud hageja, sest hageja on hambaravi müügikonsultant ja sõidab palju mööda Eestit ringi.
  2. Lapse ülalpidamiskuludest ei vaidlusta kostja transpordikulu 100.- krooni, sidekulusid summas 240.- krooni, jalgpallitrenni tasu 500.- krooni, hügieenitarvete kulu 200.- krooni ning kulutusi riietele ja jalanõudele summas 1000.- krooni. Kostja vaidlustab ülejäänud lapse ülalpidamiskulusid pidades neid põhjendamatult suurteks ja leiab, et lapse põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks on 200.- krooni, eluasemekuluks 160.- krooni kuus, kuna suuremas osas ei sõltu eluasemekulud sellest mitu inimest eluruumi kasutab, internetti kasutavad kodus nii ema kui laps, olmekuludeks 200.krooni, kulutusi tervishoiule 150.- krooni, põhjendatud toidurahaks kuus peab kostja 1250.krooni, sidekuluks 240.- krooni, hügieenitarvete ostmise kuluks 200.- krooni. Kostja on seisukohal, et elukindlustusmakse ei ole PkS § 61 lg 2 mõttes lapse jaoks vajalik kulu, mistõttu tuleks nimetatud kuluartikkel elatise suuruse kindlaksmääramisel jätta tähelepanuta. Kokku peab kostja lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks summat 4000.- krooni kuus.
  3. Kostja leiab, et vanemad peaksid lapse ülalpidamiskulud kandma võrdselt vaatamata sellele, et hageja netosissetulek on 13.526.- krooni ja kostjal 18.902.- krooni ning seda seetõttu, et kostja lubab hagejal koos lapsega elada tema poolt soetatud korteris ilma üüri maksmata, millest tulenevalt hoiab hageja kokku igas kuus ca 5000.- krooni üürikulu ja poolte sissetulekud saab tegelikult võrdseks lugeda. Pealegi peab kostja tasuma ka oma uue elukaaslasega soetatud eluaseme laenukulusid ning seda vaatamata sellele, et eluruumi omanik on tema elukaaslane.
  4. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis annavad aluse paluda elatise temalt välja mõista alla Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud alammäära poole suuruse, kuna KK veedab keskmiselt 5-6 päeva kuus tema juures. Lisaks sellele tuleb mõjuva põhjusena arvesse võtta elatise alla alammäära väljamõistmisel, et hageja elab koos lapsega kostja soetatud korteris, mille eest kostja ei küsi hagejalt üüri. Kostja peab õiglaseks elatise suuruseks mis kuulub temalt kohtuotsusega väljamõistmisele 1500.- krooni.
  5. Kostja palub elatise välja mõista alates 01.04.2010.a., kuna pärast hagi esitamist on kostja tasunud väidetavalt perioodi 05.10.2009.a. – 31.03.2010.a. eest elatist vastavalt poolte kokkuleppele.
  6. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, poja pangakonto väljavõtte Swedbankist, tõendi kui palju on kostja kandnud hageja arvele raha perioodil 01.12.2006 – 02.02.2009.a. arvuti ostmiseks ja kindlustusmakse tasumiseks, oma palgatõendi NEAS-st, pangakonto väljavõtte kui palju kostja on tasunud Lk
(8)3 laenu tagasimakseid Swedbankile perioodil 10.01.2000.a. – 10.09.2008.a. ja korteriomandi hooldustasu ja tasu elektrienergia kasutamise eest perioodi 20.04.2000.a. – 25.09.2006.a. eest ning Haabersti LOV-ile üüri perioodil 04.01.2000.a. – 11.01.2002.a., pangakonto väljavõtted selle kohta kui palju on kostja kandnud raha üle KKle ja ALM ja oma 2008.a. tuludeklaratsiooni. Kohtuotsuse põhjendused.
  1. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hagi õigusliku põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et poolte omavahelised varalised suhted ei puutu poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisse, sest neid ei ole võimalik üksteisega tasarveldada. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus arvesse käesoleva vaidluse lahendamisel asjaolu, et hageja elab koos poolte lapsega poolte ühisvaraks olevas korteris xxx, Tallinnas, ega arvesta seda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Tulenevalt asjaolust, et kostja pangakonto väljavõtted ja KK pangakonto väljavõte tõendavad, et kostja on kandnud ajavahemikul 01.01.2009.a. – 12.03.2010.a. (periood alates millest hageja kostjalt elatise väljamõistmist nõuab kuni ajani mil pangakonto väljavõtted esitatud on) kokku KK arvele 20.100.- krooni ja ostnud pojale riideid või viinud teda õhtusöögile kokku 4168,56 krooni eest, mis jagatuna 14,5 kuuga teeb keskmiseks elatusraha suuruseks kuus 1673,69 krooni, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole igal juhul piisaval määral oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud, millest tulenevalt on elatise hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-3-07 asunud seisukohale, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Samuti on Riigikohus asunud samas lahendis seisukohale, et elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, kusjuures lähtuda tuleb ka VÕS § 76 lõikest
  3. Kuna PkS § 61 lg 1 kohaselt on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb, ei saa reeglina lugeda ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et KK pangakonto väljavõttest nähtub, et tema pangakontole laekunud raha on kasutatud toidukaupade, riiete ja jalanõude, samuti kuukaardi jmt ostmiseks, asub kohus seisukohale, et hageja on heaks kiitnud kostja poolt raha kandmise KK arvelduskontole, kuid kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks Lk
(8)4 elatist piisaval määral, millest tulenevalt on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud. 15. Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 8700.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad transpordikulust 100.- krooni, elukindlustuse maksetest 500.- krooni, sidekuludest 240.- krooni, jalgpallitrennis käimise kulust 500.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200.krooni, riiete ostmise kulust 1000.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust (sisaldab arvuti ostmisega, hooldamisega ja lisatarvikute ostmisega seotud kulusid + kulutusi kantseleikaupade ja koolitarvete ostmiseks) 600.- krooni, eluasemekulust koos interneti püsiühenduse kuludega summas 1500.- krooni, olmetarvete ostmise kulust (käterätid, voodipesu, padjad, tekid, televiisor, muusikakeskus, pesupesemisvahendid, rula, jalgratas, mobiiltelefon) 800.- krooni, kulutustest tervishoiule 250.- krooni ja toidurahast 3000.- krooni. Kostja tunnistab lapse ülalpidamiskulusid 4000.- krooni suuruses summas kuus ning kulude lõikes peab kostja põhjendatuks transpordikulu 100.- krooni, sidekulusid summas 240.krooni, jalgpallitrenni tasu 500.- krooni, hügieenitarvete kulu 200.- krooni ning kulutusi riietele ja jalanõudele summas 1000.- krooni, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 200.krooni, eluasemekulu 160.- krooni kuus, olmekulu 200.- krooni, tervishoiukulu 150.- krooni, söögiraha 1250.- krooni, sidekulu 240.- krooni ja hügieenitarvete ostmise kulu 200.- krooni Arvestades asjaoludega, et kostja osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest ei vaidlustanud ning, et poolte poeg on 16-aastane noormees, hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad KK ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - transpordikulu 100 – krooni; - sidekulude 240.- krooni; - jalgpallitrennis käimise kulu 500.- krooni; - hügieenitarvete ostmise kulu 200.- krooni, - riiete ja jalanõude ostmise kulu 1000.- krooni; - koolikohustuse täitmisega seotud kulu 400.- krooni. Kohus on seisukohal, et põhjendatuks tuleb pidada tänapäeval arvuti omamist põhikooli ja gümnaasiumi õpilase poolt, selle tarkvara uuendamisega seotud kulutusi, arvuti hoolduskulu, samuti raamatute, töövihikute ja erinevate kontorikaupade ostmise kulu seoses koolikohustuse täitmisega; - eluasemekulu 1000.- krooni. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et eluasemekulud tema ja poolte poja poolt kasutatavas korteris ulatuvad 1000.- kroonist 2000.- kroonini sõltuvalt kütteperioodist, millele lisanduvad tasu elektrienergia tarbimise eest + interneti ja kaabeltelevisiooni kasutamise seotud kulud. Kuivõrd kõiki korteriomandi hoolduskulusid ei arvestada seal elavate inimeste põhiselt, peab kohus põhjendatud eluasemekuluks arvestada poolte alaealisele lapsele 1000.- krooni kuus; - olmekulu 300.- krooni. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et laps vajab igapäevaseks eluks erinevaid olmekaupu, näiteks käterätikuid, voodipesu, patju, tekke jne, samuti olmeelektroonikat, kuid kuivõrd neid kaupu ei ole vaja osta igakuiselt, on Lk
(8)5 - - - selleks kuluartikliks põhjendatud arvestada kohtu seisukoha kohaselt 300.- krooni kuus; tervishoiukulu 150.- krooni. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et KK põeks mõnda kroonilist haigust, millega seoses oleksid tal erikulud. Arvestades vajadusega osta lapsele vitamiine ning aegajalt ka käsimüügi- või retseptiravimeid peab kohus põhjendatud tervishoiukuluks lapsele 150.- krooni kuus; elukindlustuse maksed 500.- krooni. Hageja on kohtule esitatud pangakonto väljavõttega tõendanud, et lapse kasuks on sõlmitud elukindlustusleping. Kohus leiab, et põhjendamatu oleks seda lepingut lõpetada üksnes põhjusel, et kostja ei soovi, et seda arvestataks elatusraha hulka. Arvestades asjaoluga, et poolte poeg käib jalgpallitrennis ja reisib seoses sellega, leiab kohus, et lapse kasuks sõlmitud elukindlustusleping on põhjendatud ja selle igakuine makse tuleb arvestada lapse ülalpidamiskulude hulka; söögiraha – 2000.- krooni Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et alaealine laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, on 2000.- krooni tavapärane summa, mis 16aastase lapse toidurahaks oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 6390.- krooni.
  1. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: - hageja pangakonto väljavõtte; - tõendi hagejale makstavast lastetoetusest; - väljavõtte kinnistusraamatust hagejale kuuluva korteriomandi kohta; - hageja 2008.a. ja 2009.a. tuludeklaratsioonid; - hageja palgatõendi; - kostja palgatõendi; - kostja 2008.a. tuludeklaratsiooni; - tõendi kostjale makstud preemiatest 2009.a.; - kostja pangakonto väljavõtted. Arvestades asjaoluga, et hageja brutopalga suuruseks oli 2008.a. 18.858,08 krooni kuus ja
  2. aastal oli 17.126,50 krooni, mida tõendavad hageja tuludeklaratsioonid ning ka hageja palgatõend OÜ-st P, kuid kostja sissetulekuks oli 2008.a. keskmiselt kuus 83.515,42 krooni, mida tõendab tema 2008.a. tuludeklaratsioon ning 2009.a. 7 kuu jooksul oli kostja keskmise palga suuruseks 29.190,41 krooni, on kostja sissetulek olnud võrreldes hageja sissetulekuga tunduvalt suurem, mida tuleb ka kostjalt elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et käesoleval juhul oleks võimalik kohaldada PkS § 61 lg 4 sätestatut ja elatis temalt välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära põhjusel, et hageja elab poolte ühisvaraks olevas korteris koos poolte ühise lapsega või, et laps viibib tema juures väidetavalt 5-6 päeva kuus. PkS § 61 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta Lk
(8)6 elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud suuruse (käesoleval ajal 2175.- krooni) või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud eelpoolnimetatud asjaolusid mõjuva põhjusena elatise väljamõistmiseks alla alammäära arvestada ei saa. Pealegi ei ole kostja ka tõendanud, et poeg tema juures 5-6 päeva kuus külas käib. Hageja seda kostja väidet omaks ei võtnud. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et hageja saab riigilt lapsetoetust 300.- krooni, kuid ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on 21%, kuulub kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatis summas 4000.krooni kuus. Asjaolu, et kostja väidetavalt maksab oma elukaaslase poolt võetud laenu, vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.
  2. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – kostja ja KK pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on kandnud ajavahemikul 01.01.2009.a. – 12.03.2010.a. (periood alates millest hageja kostjalt elatise väljamõistmist nõuab kuni ajani mil pangakonto väljavõtted esitatud on) kokku KK arvele 20.100.- krooni ja ostnud pojale riideid või viinud teda õhtusöögile kokku 4168,56 krooni eest ehk siis võtnud osa poja ülalpidamiskulude kandmisest kogu selle perioodi jooksul kokku summas 24.268,56 krooni eest, kuid oleks pidanud maksma hagejale elatsit vastavalt käesolevas kohtuotsuse tuvastatule kokku kogus selle perioodi eest 58.000.- krooni arvestusega 4000.- krooni kuus (14,5 x 4000), kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.01.2009.a. – 12.03.2010.a. eest täiendavalt summas 33.731,44 krooni ja alates 13.03.2010.a. 4000.- krooni kuus kuni lapse täiselaiseks saamiseni. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  4. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte kui palju kostja on tasunud laenu tagasimakseid Swedbankile perioodil 10.01.2000.a. – 10.09.2008.a. ja korteriomandi hooldustasu ja tasu elektrienergia kasutamise eest perioodi 20.04.2000.a. – 25.09.2006.a. eest ning Haabersti LOV-ile üüri perioodil 04.01.2000.a. – 11.01.2002.a. ning pangakonto väljavõtted selle kohta kui palju on kostja kandnud raha üle ALM, sest nimetatud tõendid ei ole käesolevas tsiviilvaidluses asjakohased. Lk
(8)7 Menetluskulude jaotamine.
  1. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 4500.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 40.500.- krooni (9 x 4500). Kohtunik: Lk
(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.